-
humanitaarteaduste ja kunstide valdkondJakobi 2, r 116-121, 51005 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaJakobi 2, 51005 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaJakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337, 51005 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaÜlikooli 16, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaÜlikooli 18, 50090 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaLossi 3, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaPosti 1, 71004 Viljandi linn, ViljandimaaJakobi 2, 51005 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaJakobi 2, 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaasotsiaalteaduste valdkondLossi 36, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaJakobi 5, 51005 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaLossi 36, ruum 301, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaNarva mnt 18, 51009 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaNäituse 2, 50409 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaNäituse 20 - 118, 50409 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaLossi 36, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaRaekoja plats 2, 20307 Narva linn, Ida-VirumaaRingi 35, 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, PärnumaaLossi 36, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaLossi 36, 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaameditsiiniteaduste valdkondRavila 19, 50411 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaBiomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaNooruse 1, 50411 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaL. Puusepa 1a, 50406 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaL. Puusepa 8, 50406 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaRavila 19, 50411 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaUjula 4, 51008 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaRavila, 50411 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaRavila 19, 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaaloodus- ja täppisteaduste valdkondVanemuise 46 - 208, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaNarva mnt 18, 51009 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaMäealuse 14, 12618 Tallinn, HarjumaaRavila 14a, 50411 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaNarva mnt 18, 51009 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaRiia 23, 23b - 134, 51010 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaObservatooriumi 1, 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, TartumaaNooruse 1, 50411 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaJ. Liivi tn 2, 50409 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaNooruse 1, 50411 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaRiia 23b/2, 51010 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaVanemuise 46, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaVanemuise 46, 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaarektori tegevusvaldkondÜlikooli 18, 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaaõppeprorektori tegevusvaldkondUppsala 10, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaÜlikooli 18b, 51005 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaÜlikooli 18a (III korrus), 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaateadusprorektori tegevusvaldkondW. Struve 1, 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaakantsleri tegevusvaldkondUppsala 10, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaÜlikooli 18A (III korrus), 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaafinantsjuhi tegevusvaldkondJakobi 4, 51005 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaÜlikooli 17, 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaaarendusprorektori tegevusvaldkondÜlikooli 18, ruum 305, 50090 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaLossi 25, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaVanemuise 46, 51003 Tartu linn, Tartu linn, TartumaaNarva mnt 18, 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaaakadeemilise sekretäri tegevusvaldkondUppsala 6, Lossi 36, 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa
Äädikakärbsed kohtuvad tööstuse töövõtetega: erasektori kogemus jõuab Tartu Ülikooli
Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetme toel alustas Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis tööd ettevõtlusest kaasatud tippspetsialist Claudia Griselda Cárdenas León. Tema uurimistöö keskmes on äädikakärbsest (Drosophila melanogaster) pärinevad rakuvälised vesiikulid ning nende eraldamiseks selliste meetodite väljatöötamine, mis oleksid korratavad, standardiseeritavad ja tulevikus skaleeritavad.
Claudia näol on tegemist kogenud molekulaarbioloogia taustaga teadus- ja arendustegevuse spetsialistiga. Ettevõtlussektoris olid tema põhiülesanded seotud tootmise ja kvaliteedikontrolliga, kuid tal oli võimalus osaleda ka teadus- ja arendustegevuses. Muu hulgas on ta tegelenud fluorestseeruvate rakuväliste vesiikulite tootmise, loomset päritolu komponentidest vaba rakukultuuri (xeno-free cell culture) ning hübriidsete lipiidsete nanoosakeste katsetamisega.
Mida annab erasektori kogemus teadustöös?
Erasektori kogemustest hindab Claudia kahte poolt: tööprotsesse ja töökultuuri. Ülikoolis on esiplaanil uuenduslike eksperimentide kavandamine ja läbiviimine, teadustulemuste jagamine ning seeläbi uute alusteadmiste loomine. Ettevõttes on aga oluline, et teadus- ja arendustöö viiks konkreetse tulemuseni, looks ärilist väärtust, täidaks turul oleva lünga või parandaks olemasolevat lahendust.
Ettevõttes puutus ta igapäevaselt kokku standardtöökorra ehk SOP-de põhjaliku dokumenteerimise, ISO standardist (ISO 9001:2015) lähtuvate kriteeriumide rakendamise, kvaliteedikontrolli ning protsesside skaleeritavuse arvestamisega. Samuti õppis ta paremini tundma ettevõtete ärimudeleid ja koostööks vajalikku dokumentatsiooni.
Claudia hinnangul seisneb üks oluline erinevus akadeemilise teaduse ja tööstuse vahel selles, kuidas meetodeid kirjeldatakse. Teadusartikli meetodite osas pannakse rõhku katse läbiviimise kirjeldamisele detailsusega, mis võimaldaks teistel teadlastel oma vahenditega eksperimenti korrata ja seda enda vajadustele kohandada. Seevastu tootmisosakonnas peab protseduur olema dokumenteeritud sellise detailsusega, et teine töötaja suudaks seda usaldusväärselt korrata kasutades selleks täpselt samu vahendeid.
Vaatamata sellele, et akadeemilise teaduse ja ettevõtete teadus-arendustegevuse eesmärgid erinevad, ei ole need maailmad vastandid. Paljud erasektoris töötavad inimesed on akadeemilise taustaga ning seetõttu peab ta eriti oluliseks inimeste ja teadmiste liikumist kahe sektori vahel.
Kiiresti muutuvas teaduskeskkonnas aitab sektorite vaheline mobiilsus kaasa nii kohanemisvõimele kui ka uute ideede tekkele. Erasektoris omandatud teadmised ja oskused võtan kaasa ülikooli teadus- ja arendustegevusse.
Claudia projektis „Järgmise põlvkonna rakuväliste vesiikulite tehnoloogia: in vivo geneetilised lähenemisviisid täppismeditsiini jaoks“ töötatakse välja standardtöökorrad ning pööratakse juba meetodite arendamisel tähelepanu sellele, et need oleksid standardiseeritavad, dokumenteeritavad ja tulevikus skaleeritavad.
Miks uuritakse äädikakärbest?
Projekt keskendub putukatest, äädikakärbestest, pärinevatele rakuvälistele vesiikulitele (EV). Need on rakkude loomulikult toodetavad väikesed membraaniga ümbritsetud osakesed, mille kaudu vahetavad rakud omavahel informatsiooni. Vesiikulid ehk põiekesed kannavad endas lähteraku bioloogilisi omadusi ja molekule ning pakuvad seetõttu huvi nii fundamentaalteaduse, diagnostika kui ka võimalike ravirakenduste, näiteks vähiravi, seisukohalt.
EV-de uurimisel nähakse tulevikupotentsiaali näiteks biomarkerite leidmisel, vedelbiopsias, diagnostikas ja ravimiarenduses. Samuti uuritakse võimalusi vesiikulite geneetiliseks modifitseerimiseks, mis võib tulevikus võimaldada kujundada neid konkreetsete biomeditsiiniliste ülesannete täitmiseks.
Ajaliselt raamistatud projekt ei saa luua täppismeditsiini terviklahendusi. Pigem soovitakse luua metoodiline alus ja raamistik, nn otsast otsani töövoog, millele saab rajada järgmiseid teadus- ja arendusprojekte ka ülikoolist väljapool. See hõlmab näiteks EV‑de eraldamist, rangelt kontrollitud iseloomustamist ja töökindlaid funktsionaalseid teste.
Mudelorganismina äädikakärbse, Drosophila melanogaster, kasutamine on hõlbus seetõttu, et putuka geneetiline tööriistakast on hästi välja töötatud. See tähendab, et spetsiifilisi uurimismudeleid on võimalik püsti panna suhteliselt kiiresti ja väiksemate kuludega. Äädikakärbes on inimesele geneetiliselt üllatavalt sarnane, kuigi äädikakärbse põhjal tehtavaid uuringuid ei ole võimalik inimesele otse üle kanda. Samuti sobib äädikakärbes hästi eluskoes toimuvate bioloogiliste protsesside visualiseerimiseks. Võrreldes näiteks hiiremudelitega kaasneb äädikakärbse kasutamisega vähem eetilisi ja praktilisi piiranguid.
Projektis soovitakse muu hulgas koguda elusast äädikakärbse koest ex vivo mikroskoopiapiltide seeriaid ja luua neist lühivideoid, mis võimaldaksid kaardistada rakuväliseid vesiikuleid vähi tekke mudelis. TÜMRI-s töötab arengubioloogia professor Osamu Shimmi juhtimisel uurimisrühm, kelle mudelorganismiks on äädikakärbes ja kellega projekti raames tihedalt koostööd tehakse.
Ootan võimalust ühendada uute teaduslike teadmiste loomine millegi arendamisega, millel võiks tulevikus olla praktiline väärtus.
Claudia Griselda Cárdenas León:
Bakalaureusekraad biokeemiatehnoloogias (Mehhiko, Celaya)
Magistri- ja doktorikraad molekulaarbioloogias (Mehhiko, San Luis Potosí teadus- ja tehnoloogiauuringute instituut)
Tartu Ülikooliga tekkis kontakt doktoriõpingute ajal, paariks kuuks planeeritud külalisõpingud Tartus päädisid kahe aasta pikkuse teadusvisiidiga
Peale doktorikraadi omandamist töötas Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis professor Viljar Jaksi koe regeneratsiooni uurimisrühmas
Hiljem viis teadlaskarjäär ta Tartu Ülikoolis täppis- ja nanomeditsiini valdkonda, kus süvenes huvi interdistsiplinaarse teadustöö vastu
Professionaalse arengu toetamiseks läbinud Tallinna Ülikoolis mikrokraadiprogrammi
Töötanud biotehnoloogia ettevõttes HansaBiomed
Kaasrahastanud Euroopa Liit
Rahastaja esindaja Eestis: Eesti Teadusagentuur, SekMo – sektoritevahelise mobiilsuse toetus
Projekti kestvus: 01.08.2026-31.07.2028
Projekti maksumus: 135 945,60 eur
Projekti ametlik nimi: Järgmise põlvkonna rakuväliste vesiikulite tehnoloogia: in vivo geneetilised lähenemisviisid täppismeditsiini jaoks (inglise keeles: Next-generation extracellular vesicle technology: in vivo genetic approaches for precision medicine)
Projekti eesmärk ja oodatav tulemus:
Projekti eesmärk on arendada äädikakärbsel (Drosophila melanogaster) põhinev ekstratsellulaarsete (ehk rakuväliste) vesiikulite (EV-de) uurimisplatvorm, mis pakub senistele mudelitele kiiremat, kulutõhusamat, skaleeritavat ja eetilisemat alternatiivi.
Projekt ühendab geneetika, kõrglahutusliku eluskuvamise ning tipptasemel EV-de eraldamise ja analüüsi meetodid. Töötatakse välja standardiseeritud töövood EV-de eraldamiseks, iseloomustamiseks ja funktsionaalseks uurimiseks elusorganismis ning luuakse rahvusvahelistele nõuetele vastavad standardtööjuhendid ja GMP-valmis dokumentatsioon.
Toetuse eesmärk on edendada teadmiste ja uuenduste levikut, soodustades töötajate liikuvust ja koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel.
SekMo taotlemise ning varasemalt rahastatud projektidega saab tutvuda SIIT.
