18. augustil kell 10.15 kaitseb Stefania Sasso geenitehnoloogia erialal doktoritööd „Population dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective“ („Rahvastiku dünaamika ja teruis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk“).
Juhendajad:
Professor Kristiina Tambets, Tartu Ülikool
Professor Toomas Kivisild, Leuveni Katoliiklik Ülikool (Belgia) ja Tartu Ülikool
Oponent:
Wolfgang Haak, Max Plancki Evolutsiooniantropoloogia Instituut (Saksamaa)
Kokkuvõte
Väitekirja autor käsitleb keskaja rahvastikuprotsesse Belgias ja Eestis, kasutades vana DNA analüüsi, et rekonstrueerida populatsioonide kujunemist ja muutumist aja jooksul. Autor lähtub arusaamast, et keskaeg ei olnud Euroopas ühtne periood, vaid selle areng erines piirkonniti.
Esimeses osas uuris autor varakeskaegse Merovingide dünastia aegset rahvastikku tänapäeva Belgia aladel, Põhjamere rannikul asuva Koksijde matusekoha indiviidide näitel. Ilmnes, et populatsioon ei olnud geneetiliselt homogeenne, vaid koosnes kahest põhilisest päritolukomponendist: valdavast Inglismaa keskaegsete populatsioonidega ning väiksemast, varasemate gallia rühmadega seotud komponendist.
Teises osas keskendus töö autor Belgia sisemaal asuvale keskaegsele Sint‑Truideni keskusele, mis kujunes kloostri ümber ja oli palverännakupaik. Aastatuhandeid kasutusel olnud matusepaiga indiviidide analüüs näitab elanikkonna kujunemislugu algsest heterogeensest populatsioonist geneetiliselt ühtseks ja tänapäeva piirkondlike populatsioonidega sarnaseks.
Kolmandas osas uuris doktoritöö autor Eesti keskaega, mille algus seostub 13. sajandi Põhjala ristisõdadega ja kristluse levikuga. Vana DNA andmed näitavad, et keskaegsed Eesti linnad olid geneetiliselt mitmekesised, hõlmates nii kohalikke kui ka Kesk‑ ja Lääne-Euroopa päritolu inimesi, kes kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, samas kui maapiirkonnad säilitasid valdavalt kohaliku geneetilise päritoluga elanikkonna.
Lõpuks analüüsis autor uuritud indiviidide terviseseisundit inimese beetaherpesviiruste 6A ja 6B näitel, mis tuvastati muistsetes inimsäilmetes esimest korda. Doktoritöö võimaldas näidata, et need viirused olid Euroopas levinud juba vähemalt rauaajast alates ja et piisavalt mahukate vana DNA andmestike abil on võimalik täpsustada patogeenide pikaajalist evolutsioonilugu.
Kaitsmist saab jälgida ka Zoomi kaudu:
https://ut-ee.zoom.us/j/95525479867?pwd=gQgW7Wcoab86mi1eavsJFxEY7z8HLG.1.
Meeting ID: 955 2547 9867
Passcode: 093574
