2026. aasta lõpetajad ja kaitstud lõputööd
2025/2026. õppeaastal lõpetas Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi magistriõppes 35 üliõpilast, nendest 24 biomeditsiini ja 11 molekulaarsete bioteaduse õppekaval. Bakalaureuseõppes kaitses edukalt oma lõputöö 49 üliõpilast, nendest 36 geenitehnoloogia ja 13 bioloogia ja elustiku kaitse õppekaval.
Muusika, kõnede ja aplausi saatel said lõpetajad 19. ja 20. juunil ülikooli aulas pidulikult kätte oma lõpudiplomid. Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriõppe lõpuaktusel tervitas lõpetajaid Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ning bakalaureuseõppe lõpuaktustel Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan Leho Ainsaar.
Magistriõppe lõpuaktusel jagas õppejõudude poolt viimaseid mõtteid Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp. Oma kõnes võrdles ta ülikooli lõpetamist ja vilistlaste edasist teekonda kirjanik Brandon Sandersoni raamatute sarja „Tormivalguse arhiiv“ orduvannetega.
Lõpetajatele luges ta ette esimese vande, mis on kõigil ordudel ühine ja koosneb kolmest osast:
Tugevus eespool nõrkust. Kõik sel kevadel erinevate haridusastmete lõpetamiseni jõudnud inimesed on selle vandeosa täitnud, sest on suutnud ühe etapi oma haridusteel edukalt läbida.
Elu eespool surma. See vanne tähendab Tuul Sepa jaoks tänulikkust elu eest, optimismi elu pakutavate võimaluste ees ja tahtmist ise oma elu juhtida.
Teekond eespool sihtkohta. Viis, kuidas me oma eesmärgini - olgu selleks siis kooli lõpetamine - jõudsime, on olulisem kui lõpetamine ise. Vahendeid valimata eesmärkide saavutamine seda vannet täita ei võimalda.
Lõpetades on oluline mõelda kõigile neile, kes sellel teel kaasas ja toeks olid ja kellele ise õnnestus toeks olla.
Magistriõppe lõpetajate nimel kõnelenud Tartu Ülikooli molekulaarsete bioteaduste õppekava värske vilistlane Anette Hallik tänas oma kõnes kõiki kaasteelisi, lapsevanemaid ja pereliikmeid, kes utsitasid õppureid oma pesast välja lendama ja kõrguste poole pürgima.
Eraldi tunnustas Anette õppejõude, tuues esile nende innukust ja järjekindlust, lõputut kannatlikkust ja pühendumust vastata üliõpilaste igale küsimusele ja olla neile teekonnal toeks.
Pikk tee on tänaseks käidud, kuid õnneks on palju pikem tee veel minna! See kõik on alles alguse lõpp. Soovin õnne, rõõmu ja tuult tiibadesse kõigile tänastele lõpetajatele!
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna bakalaureuseõppe lõpuaktustel esindasid õppejõude tehnoloogiainstituudi arvutitehnika nooremteadur Renno Raudmäe ja keemia instituudi elektrokeemia professor Jaak Nerut. Oma kõnes jagas Renno Raudmäe lõpetajatega olulist mõtet: „Ärge alahinnake neid inimesi, kes teisse usuvad ja kes teie teele satuvad. Ja ärge alahinnake iseennast."
Jaak Nerut julgustas lõpetajaid astuma edasi magistri- ja siis doktoriõppesse, et saada tippspetsialistiks. Seda tööd ei ole võimalik asendada tehisaruga, kuna midagi uut suudab luua ainult inimene. Ta soovitas öelda „jah“ ees ootavatele võimalustele ja lõpetas kõne mõttega: „Ärge unustage hariduse juures kõige olulisemat – kui seda jagada, ei jää seda kunagi vähemaks.“
Palju õnne ja kõrget lendu kõigile lõpetajatele! Teie alma mater ootab teid tagasi nii järgmisesse õppeastmesse kui ka tööle kas tippspetsialistide või tulevikus õppejõududena, kes annavad teadmisi edasi järgmistele põlvkondadele.
Bakalaureuseõppe lõpuaktus | Magistriõppe lõpuaktus |
Söömishäirete tunnused, toidu biotehnoloogias kasutatavad mikroseened ja rauaaja inimeste bioloogiline päritolu – need on vaid mõned valdkonnad, kuhu olid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi õppekavade lõpetajad tänavu kaasatud. Magistritöid kaitsti kahes ja bakalaureusetöid kolmes komisjonis. Tööd olid ühtlaselt tugeva tasemega ja jagunesid mitmeks temaatiliseks suunaks.
Molekulaarsete bioteaduste magistriõppekava lõpetajad kirjeldasid geenide ja valkude rolli rakkude talitluses, muutsid laborimeetodeid tõhusamaks ja leidsid kestlikke lahendusi nii bakterite resistentsuse kui ka rakendamise valdkondades. Arheogenoomika valdkonnas käsitleti inimkonna arhailist päritolu Paapua populatsiooni põhjal. Lisaks leidus töid translatsiooni regulatsiooni, taimede õhulõhede arengu, neuronite kahjustustega seotud molekulaarsete mehhanismide ja haigusprotsessides esinevate geeniekspressiooni muutuste kohta.
Õppekaval kaitses edukalt oma lõputöö ka Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi esimene teadmussiirdemagistrant Egert Vene. Oma teadustöö sai ta viia läbi rahvusvahelise biotehnoloogia ettevõtte Thermo Fisher Scientific Baltimaade harus, loomade tervise töörühmas.
Anette Hallik kirjeldas eukarüootse ribosoomivalgu eL41 olulisust cap-sõltuva ja IRES-vahendatud translatsiooni initsiatsioonis.
Mia-Lota Keskküla uuris geeniekspressiooni mullabakteri Pseudomonas putida reporterplasmiidide ehk geneetiliselt muundatud DNA-molekulidega.
Karl Mäll uuris SPCH geeni ekspressioonimustri muutmist hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede paiknemise mõjutamiseks, millest võib sõltuda rohttaime levik.
Sigrit Umerov uuris antimikroobsete metallpindadega kohastunud mikroobi Escherichia coli isolaatide vase- ja hõbedatundlikkust
Marta Mägimets uuris antibiootikumide ja raskemetallide resistentsusgeenide levimust Escherichia coli keskkonnaisolaatides (2024–2025).
Mõlemas lõputöös läbi viidud uuringud aitavad leida tõhusamaid lahendusi nakkuste leviku piiramiseks antimikroobsete metallpindadega.
Egert Vene uuris koostöös tööstusettevõttega ühte loomadelt inimestele levivat haigust.
Kirill Matiitšin uuris matritsellulaarsete valkude MFAP4 ja EFEMP1 mõju makrofaagide geeniekspressioonile ning nende rolli uurimine idiopaatilises kopsufibroosis. Idiopaatiline kopsufibroos on kroonilise kuluga kopsuhaiguse raske erivorm, mille raviefekt on sageli puudulik ja ravi tõhususe hindamine keeruline.
Elina Gluboki uuris düsfunktsionaalse CISD2 Fe/S-sidumisdomeeni mõju neuronitele. Domeeni düsfunktsionaalsus võib põhjustada rakkude enneaegset vananemist ja häirida kudede normaalset talitust.
Karita-Liis Grassmann uuris kromatiini immunopretsipitatsiooni meetodi optimeerimist HIF1B-DNA interaktsioonide uurimiseks HKC8 rakuliinis, mis aitavad rakkudel kohaneda madala hapnikutasemega.
Kirill Nitsenko kirjeldas Paapua populatsioonide arhailise päritolu lahtiharutamist
Karl Joosep Põldsepp uuris baas- ja haruldaste muldmetallide selektiivset bioleostamist hallitusseene Aspergillus niger'iga
Biomeditsiini magistriõppekava lõputöödest keskendus märkimisväärne osa immuunvastust reguleerivatele mehhanismidele. Värsked vilistlased selgitasid interferoonide rolli autoimmuunhaigustes, viirusnakkuste järgseid immuunvastuseid, põletikumediaatorite regulatsiooni naharakkudes ning uusi võimalusi krooniliste põletikuliste haiguste raviks.
Molekulaarsel tasandil kirjeldati tänavu ka geenide avaldumise regulatsiooni, RNA modifikatsioone, epigeneetilisi mehhanisme, rakkude ainevahetust ning vähiga seotud protsesse. Lisaks uuriti inimese soolestiku, mao ja hingamisteede mikrobioota rolli erinevates terviseseisundites ning metagenoomikal põhinevaid lähenemisi raskete infektsioonide diagnostikas.
Egle Privoi tuvastas mutatsioonisagedust mõjutavaid geene keskkonnabakteris Pseudomonas putida
Gülgäz Gasymova uuris profaag P2 seriini rekombinaasi rolli faagivastases kaitses
Lisette Juhe uuris bensoaadi transporterite rolli keskkonnabakter Pseudomonas putida fluoriiditaluvuses
Anni Peegel uuris RNA modifikatsiooni m6Am ning selle kirjutaja PCIF1 puudulikkust põhjustavat dsRNA ladestumist ja aktiveerivat interferoon-vastust keratinotsüütides
Grete Kiisküla uuris EBV, CMV ja SARS-CoV-2 vastaste IgG antikehade profiile COVID-19 patsientidel, seejuures seoseid haiguse raskusastme ja haigusjärgsete pikaajaliste sümptomitega
Jaan Eerik Planken uuris järgmise põlvkonna IBD ravimeid, seejuures bispetsiifilisi sekretoorseid IgA-id epiteelbarjääri taastamiseks
Maris Vilper uuris I tüüpi interferoonide ja nende vastaste autoantikehade seoseid lapseeas algava süsteemse erütematoosse luupusega
Mart Ole Peters uuris Vitamiin D analoogi MC903, mis moduleerib S. aureus´e poolt indutseeritud TSLP ekspressiooni inimese primaarsetes keratinotsüütides
Natalia Sirenko valideeris psoriaasi biomarkerite kandidaate vereseerumis
Gerli Rukis kirjeldas tonsilli organoide kui in vitro mudeleid immuunvastuse uurimiseks ja optimeeris nende tingimusi
Tiina Kaljuste-Vider optimeeris ELISA meetodit interferoon-α kvantitatiivseks määramiseks
Anni Lember uuris soolestiku bakterioomi ja viroomi ajalistel ning enneaegsetel vastsündinutel
Darja Lapina uuris H. pylori, mao mikrobiootat ja morfoloogilisi leide ülekaalulistel patsientidel
Delis Isabel Riiner uuris ülemiste hingamisteede mikrobiootat kroonilise rinosinusiidi patsientidel
Diana Lanevskaja viis läbi bakteriaalse DNA eraldamise meetodite võrdlevat uuringut vereplasmast sepsise diagnostika rakenduses
Gretel Kõvamees võrdles täisverel põhinevat metagenoomset sekveneerimist rakuvaba DNA analüüsi ja verekülviga sepsise diagnostikas
Kerstin Rõuk kirjeldas vähi-testise antigeeni MAGE-A10 mõju vähirakule omaste tunnuste kujunemisel
Minna-Maria Lass valideeris kliiniliselt vedelikkromatograafia-massispektromeetria meetodil põhinevat metaboolse profileerimise analüüsi vereplasmast
Andria Hüva uuris pentoosfosfaadi raja ja NAD(P)H rolli resasuriini redutseerimisel
Juhan Pikamäe kirjeldas uudsete epitranskriptoomiliste modulaatorite toimet kesknärvisüsteemis in vitro ja in vivo
Marcella Laura Polverino uuris aju monoamiinergilisi ja epitranskriptoomilisi protsesse ning organismi metaboolseid näitajaid erineva stressitundlikkusega rottidel
Oleksandra Dranova uuris matritsellulaarsete valkude MFAP4, EFEMP1, ANGPTL2 ja THBS4 rolli fibroosis
Ülleri Kärner uuris TETi76 inhibeeriv toimet metüültsütosiini dioksügenaaside aktiivsusele inimese perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes
Annette Stomakhin uuris EMT geeniekspressiooni skoori seos elumusega emakakaelavähi korral
Bakalaureusetöid kaitsti Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis kokku kahel õppekaval: geenitehnoloogias ning bioloogia ja elustiku kaitses. Valitud teemadest keskendusid mitmed mikrobioomile ja metagenoomikale, sealhulgas nii tänapäevaste kui ka ajalooliste proovide analüüsile. Näiteks uuriti soolestiku mikrobioomi seoseid haigustega ning keskaegsetest proovidest pärit suu mikroobikooslusi.
Marleen Roomet uuris söömishäirete tunnuste geneetikat Eesti geenivaramu andmetel
Liseth Dietrich tuvastas rindade hüpertroofiaga seotud geneetilisi variante kandidaatgeene prioritiseerides
Railin Viik tuvastas raseduskatkemiste geneetilisi põhjuseid DNA mikrokiibiga
Grete Paat võrdles genoomseid tunnuseid antimikroobse resistentsuse ennustamisel masinõppe meetoditega
Markus Salum uuris Eesti rauaaja inimeste bioloogilist sugulust alleelisageduste ja ühistelt eelkäijatelt päritud identsete genoomilõikude analüüsi abil
Tobias Remmelg uuris homosügootsete genoomipiirkondade pikkusanalüüsi põhjal sugulusmustreid kaasaegsetes Euraasia populatsioonides ja keskaegses Eestis
Sandor-Hannes Soosaar kirjeldas metagenoomilist analüüsi Eesti keskaegsete ja varauusaegsete hambakivi proovide põhjal
Diana Dutko kirjeldas bakteriofaagide morfoloogia bioinformaatilist ennustamist ja eksperimentaalset tuvastamist
Marija Kadeikina uuris molekulaarandmete põhjal lehevaablase perekonna Allantus fülogeneesi ja positsiooni Allantinae alamsugukonnas (Hymenoptera, Tenthredinidae)
Eva Alexandra Lestberg tuvastas toidu biotehnoloogias kasutatavaid mikroseeni simuleeritud metagenoomsetest andmestikest
Janar Aava kirjeldas uudset meetodit antimikroobse resistentsuse ennustamiseks, kasutades selleks isolaatide sarnasust
Karolina Nõu uuris polütsüstiliste munasarjade sündroomi ja soolestiku mikrobioomi vahelisi seoseid
Lisette Haug kirjeldas emakamüoomide geneetilisi riskifaktoreid ja võimalike ravimsihtmärkide leidmist TÜ Eesti Geenivaramu ja Soome FinnGen andmetel
Mia Golob uuris menopausi vasomotoorsete sümptomite geneetilisi riskitegureid
Simone Heinsaar uuris munasarjade, munajuhade ja emaka laisidemete arenguanomaaliate geneetilisi tegureid
Vanessa Viiding kirjeldas arhede tuvastamist mõjutavaid tegureid inimese soolestiku mikrobioomi uuringutes
Eraldi rühma moodustasid antimikroobse resistentsuse (AMR) ennustamisele keskendunud tööd, kus võrreldi erinevaid genoomseid tunnuseid, masinõppe algoritme ning fülogeneetilisel sarnasusel põhinevaid lähenemisi. Leitud tulemused näitasid, et mitme tunnusetüübi kombineerimine parandab ennustust. Kuigi nende ennustuse võimekuses esines suur varieeruvus, on isegi piiratud andmemahuga võimalik saavutada arvestatav täpsus.
Üks oluline suund hõlmas ülegenoomseid geneetilisi seoseuuringuid (GWAS ja meta-analüüsid), milles uuriti erinevate tunnuste ja haigusseisundite, näiteks söömishäirete, menopausiga seotud sümptomite ning reproduktiivse süsteemi normaalse arengu ja erinevate arenguhäirete geneetilist tausta. Nendes töödes tuvastati uusi riskilookuseid ja kandidaatgeene ning rõhutati keeruliste tunnuste polügeenset olemust ja vajadust funktsionaalse järelanalüüsi järele.
Paula Ojala uuris transkriptsiooni regulaatorvalgu Yaf9 NuA4- ja SWR1-sõltumatut homodimeriseerumist pagaripärmis Saccharomyces cerevisiae
Liza Musienko uuris Taf14 valguga seonduvaid sünteetilisi polüpeptiide konkurentsete inhibiitoritena pagaripärmis Saccharomyces cerevisiae
Ivan Uljanov kirjeldas Drosophila melanogaster peakapsli arengu mehhanisme
Birgit Pilve kirjeldas skeletilihaste molekulaarset analüüsi Negr1-puudulikkusega hiirtes
Mona Rebeka Adson uuris Candida albicans’i Taf2 ja Taf14 valkude interaktsioone pagaripärmi mudelsüsteemis
Ade Sild kirjeldas kilgi halvatuse viiruse 3C proteaasi lõikesaiti sisaldava valgu konstrueerimist, puhastamist ja lõikamist in vitro
Magda Grete Kibuspuu kirjeldas GOT1 geeni pealt kodeeritava ASAT valgu Gln208Glu mutatsiooni funktsionaalset mõju makro-ASAT kompleksi tekkele
Vladislava Yakovleva uuris odra lehtede ning lehetuppede õhulõhede regulatsiooni
Raili Randmäe uuris kvaporiinide rolli veevahetuses ja analüüsis neid kodeerivate peamiste geenide fragmentide järjestusi kolmes odrasordis (Hordeum vulgare)
Marta Malsub uuris MAGE-A4 üleekspressiooniga kaasnevaid füsioloogilisi muutusi inimese fibroblastiliinis MRC5
Paulina Lo Luik uuris metüültransferaasi HEMK2 molekulaarseid funktsioone jämesoolevähi rakuliini HCT116 näitel
Paulina Alicja Blok iseloomustas harilikust sibulast eraldatud nanovesiikule ja nende mõju inimese rakuliinidele
Kirke-Liis Kokamägi kirjeldas BipA ja YjgA rolli bakteriaalse ribosoomi biogeneesis ning Escherichia coli deletsioontüvede konstrueerimist ja fenotüübilist analüüsi
Deelia Maivel hindas Saccharomyces cerevisiae kontrolltüve sobivust ribosomaalse valgu eS6 rolli uurimiseks IRES-vahendatud translatsioonis
Daniils Petrovs uuris adhesiini lapA ja selle transporteri lapB ekspressiooni regulatsiooni Pseudomonas putida’s
Simona Senina iseloomustas erinevaid veekaotusega seotud fenotüüpe hariliku müürlooga HEM-mutantide kollektsioonis
Taavi Tamm optimeeris pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae kasvutingimusi antibiootikumitundlikuse hindamiseks
Sofia Kõrs kirjeldas naatriumi-glükoosi kaastransportija-1 immuunlokalisatsiooni kanade neerukoes normijuhtumite ja T-2-mükotoksikoosi korral
Komisjonides kaitsti ka kliinilisele ja molekulaarsele bioloogiale keskenduvaid töid, milles uuriti konkreetseid geneetilisi või kromosomaalseid muutusi ja nende bioloogilist mõju. Nende hulka kuulusid näiteks raseduskatkemiste geneetiliste põhjuste kaardistamine kromosomaalsete kõrvalekallete kaudu ning geenimutatsiooni mõju analüüs rakumudelites.
Tulemused rõhutasid geneetiliste kõrvalekallete olulist rolli haigusmehhanismides ning diagnostikas. Samuti analüüsiti loomamudelite abil immuunrakkude arengu regulatsiooni, tuues esile spetsiifiliste molekulide rolli rakulistes protsessides.
Taja Glasberg tuvastas FMR1 geeni premutatsiooni idiopaatilise enneaegse munasarjapuudulikkusega Eesti naistel
Hanna Merilyn Kreegipuu uuris vananevat adaptiivset immuunsüsteemi ja NK-laadseid CD8+ T-rakke
Grette-Ly Mäesalu uuris alfa-interferoone blokeeriva antikeha mõju tüümuse involutsioonile musta hiire vähiteraapia mudelis
Berit Hiie hindas lipiidsete nanoosakeste vahendatud Cre mRNA kohaletoimetamise efektiivsust erinevates vähirakkude liinides
Carmen Lilleorg kirjeldas CISD2 rolli PINK1/Parkini vahendatud mitofaagias
Hanna Karin Randaru kirjeldas tauriini, GLP-1 retseptori agonisti ja nende kombinatsioonravi mõju diabeetilisele fenotüübile Wolframi sündroomi rotimudelis
Kirke Allik hindas PERK-signaaliraja markerite ja PERK/ISR-raja modulaatorite metaboolset toimet Wolframi sündroom 1 rotimudelis
Elisaveta Päll kirjeldas uute Tenatsiin-C FNIII korduste 1-5 suhtes selektiivsete peptiidide selektsiooni multivalentse faagidisplei abil
Viimastel aastatel on lõputööde temaatika rõhuasetus liikunud üha lähemale meditsiiniliste probleemide lahendamisele. Käesoleva aasta töödes uuriti hiiremudeli põhjal võimalike kõrvalekallete esinemist skeletilihaste funktsioneerimises ja FMR1 geeni tähtust munasarjapuudulikkuse väljakujunemisel Eesti populatsiooni näitel.
Üliõpilased uurisid bakalaureuseastmes veel adaptiivse immuunsüsteemi vananemist ja jälgisid vähirakke hävitavate CD8+ T-lümfotsüütide arengut. Samuti kirjeldati vananenud või kahjustunud mitokondrite valikulist eemaldamist rakkudest. Kaks tööd käsitlesid Wolframi sündroomi rotimudeleid, selgitamaks diabeedi võimalikku teket inimesel.
Kahru Männik uuris Pseudomonas putida profaag P3 geen PP_2277 kodeeriva HEPN domääniga faagikaitse valku
Katrin Juul kirjeldas lignoaromaatsete ühendite lagundamist
Carolin Illenzeer detekteeris Pseudomonas putida KT2440 kasvustressi reporterplasmiidiga
Klaara Käämer kirjeldas Arbuskulaarse mükoriisa kvantifitseerimist juureproovides ning võrdles fosfolipiidsete rasvhapete analüüsi ja juurte mikroskopeerimise meetodeid
Piret Herja rakendas laktoosi selektsioonil põhinevat testsüsteemi mutatsiooniprotsesside uurimiseks bakteris Pseudomonas putida
Elise Palgi uuris mitmeliigilise biokile moodustumist silikoonpindadel
Jessica Jerlakas eraldas ja kirjeldas keskkonnaproovidest Pseudomonas putida’t nakatavaid faage
Loe veel sarnaseid uudiseid
