Eesti Vabariigi president tänas iseseisvuspäeva eel riigivapi I klassi teenetemärgiga Tartu Ülikooli arheogeneetika professorit ja populatsioonigeneetika professorit akadeemik Richard Villemsit. Riigivapi I klassi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.
Richard Villems on esimene teadlane, kellele sai osaks nii suur tunnustus. Siiani on riigivapi I klassi teenetemärgi saanud vaid 11 inimest, kelle hulgas on näiteks president Lennart Meri, silmapaistvad poliitikud Siim Kallas ja Edgar Savisaar ning Eesti kultuuri suurkujud Jaan Kross ja Veljo Tormis.
TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi arheogeneetika professor Richard Villems on läbi aegade üks Eesti silmapaistvaimaid ja mõjukaimaid teadlasi. Oma uurimistöös keskendub ta põhiliselt molekulaarbioloogiale, molekulaarevolutsioonile ja populatsioonigeneetikale.
Elutöö teadlasena
Richard Villems on üks enim viidatud teadlasi Eestis. Tema publikatsioonide üldarv on andmebaasi Web of Science alusel 189 ja neid on tsiteeritud üle 16 000 korra. Tema juhendamisel on kaitstud 22 doktoriväitekirja.
Professor Villems on siiani aktiivne teadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige. Praegu on ta teadus- ja arendusprojekti „Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus“ üks põhitäitjatest.
Richard Villems on akadeemik ja välisliige Soome Akadeemias ja Baškortostani Vabariigi Teaduste Akadeemias ning kuulub välisliikmena teaduste akadeemiasse veel Rootsis, Lätis ja Leedus.
Eesti molekulaarbioloogia valdkonna algusaastad
1964. aastal alustas Richard Villems koos Eesti molekulaarbioloogia valdkonna rajaja, akadeemiku ja professori Artur Linnuga Tartu Riikliku Ülikooli keemiahoone laboris 414 RNA, valkude ja ribosoomide uuringuid. Villems, kes oli tollal arstiteaduse üliõpilane, sai Artur Linnu esimeseks õpilaseks. Molekulaarbioloogia alase teadus- ja õppetöö arendamine viis 1980. aastatel Tartu molekulaarbioloogia koolkonna kujunemiseni.
1968. aastal lõpetas Richard Villems arstiõppe Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus kaitses 1972. aastal ka meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi bioloogilises keemias. Moskva Riiklikus Ülikoolis omistati talle 1984. aastal teaduste doktori kraad molekulaarbioloogias.
Tulevased akadeemikud (vasakult) Richard Villems, Andres Metspalu ja Mart Ustav koos professor Artur Linnuga A. Linnu laboratooriumis aastal 1982. Foto: Eduard Sakk, Tartu Ülikool
1986. aastal pani Richard Villems aluse Eesti Biokeskusele ja oli selle Eesti Teaduste Akadeemia teadusasutuse pikaaegne direktor aastatel 1986–2014. Teaduste akadeemia liige on Villems aastast 1987 ning aastatel 2004–2014 oli ta akadeemia president.
1995. aastast keskendus Richard Villems evolutsioonibioloogiale, millest on välja arenenud arheogeneetika professuur. Erilist tähelepanu on pälvinud tema teaduspublikatsioonid rahvaste põlvnemise ja rännete, geneetilise päritolu ning selle kohta, kus ja millal on tekkinud geneetilist evolutsiooni märgistavad mutatsioonid.
Richard Villemsit on aastate jooksul tunnustatud mitmel viisil.
Kogu instituut ühineb õnnesoovidega professor Richard Villemsile antud tähtsa tunnustuse puhul!
President Alar Karis andis riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA). Sündmus on järelvaadatav ETV kodulehelt.