Antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädal: mida uurivad meie teadlased?

MR Angela Ivask teadusgrupp Autor Aleksandr Käkinen

18.–24. novembrini tähistatakse ülemaailmset antimikroobse resistentsuse (AMR) teadlikkuse nädalat. Nädala eesmärk on kutsuda inimesi üles antibiootikume vastutustundlikult tarvitama ning tähelepanu juhitakse sellele, mida igaüks meist antimikroobse resistentsuse vähendamiseks ära teha saab.

Antibiootikumiresistentsus ehk olukord, kus bakterid on muutunud mitmete antibiootikumide suhtes tundetuks ehk resistentseks, on kiiresti kasvav probleem, mis mõjutab nii inimeste, loomade kui ka keskkonna tervist. Miljoneid elusid bakterhaigustest päästnud antibiootikumide ulatuslik ja sageli ebaõige kasutamine ohustab lisaks rahvatervisele ka keskkonnakaitset ja toidujulgeolekut.

Ravimiameti hinnangul ohustab vastutustundetu antibiootikumikasutus inimeste ravivõimalusi, kiirendab resistentsete patogeenide levikut ning soodustab resistentsuse kandumist keskkonna kaudu tagasi inimestele ja loomadele.

Antibiootikumide ja antibiootikumiresistentsusgeene kandvate bakterite püsivus pinnases, veekogudes ja jäätmevoogudes loob omavahel seotud võrgustiku, kus ravimresistentsus võib akumuleeruda, rekombineeruda ja levida.

Just neid varjatud antibiootikumiresistentsete mikroobide rändeid ja levikuteid uurivad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis keskkonnamikrobioloogia ja -biotehnoloogia töörühma teadlased. Uuringuid viivad nad muu hulgas läbi väga erinevates ökosüsteemides.

Image
„Keskkonna biotehnoloogia“ õppekäik Tartu reoveepuhastusjaama.
Autor: Jonas Erik Laane

Reoveepuhastusjaamades, kus antibiootikumide jäägid ja antibiootikumidele resistentsed bakterid jõuavad loodusesse pärast puhastusprotsessi läbimist heitveega.

Image
MR mere foto (Jaak Truu)

Jõgedes ja Läänemeres, kus reoveepuhastite ja põllumajanduse kaudu keskkonda jõudvad resistentsusgeene kandvad bakterid võivad levida veekihis, biokiles ja setetes.

Image
Pilt prügimäest.
Autor: Katie Rodriguez, Unsplash

Prügilates, mis toimivad tõeliste „antibiootikumiresistensusgeenide pankadena“ – ravimijäägid loovad seal soodsa pinnase resistentsuse levikuks.

Image
Rohelise lehega taimed väetist sisaldavas mullas.
Autor: Markus Spiske, Unsplash

Biogaasi tootmise jäägis, mis võib väetisena kasutades mulda jõudes kanda antibiootikumiresistentseid baktereid.

Image
Randa uhutud väikesed plastikgraanulid.
Autor: Sören Funk, Unsplash

Mikroplastikul, mis toimib veekogudes omapärase ujuva elukeskkonnana, kus patogeenid ja resistentsusgeene kandvad bakterid saavad paljuneda ning liikuda ühest veekeskkonnast teise.

Töörühm kasutab nüüdisaegseid DNA- ja RNA-põhiseid meetodeid, bioinformaatikat ja masinõppe meetodeid, mis võimaldavad:

  • kaardistada resistentsusgeene kandvaid baktereid erinevates keskkondades;
  • uurida, millised tingimused soodustavad resistentsuse levikut keskkonnas;
  • hinnata, kas keskkonnas leiduvad resistentsusgeene kandvad bakterid võivad potentsiaalselt ohtu kujutada.

Selline käsitlusviis on oluline, et mõista antibiootikumiresistentsuse leviku mehhanisme keskkonnas, hinnata sellega seotud riske ning kujundada teaduspõhiseid antibiootikumiresistentsuse seire- ja ohjemeetmeid.

Mikroplastiku ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide leviku seost veekogudes uurivad Tartu teadlased Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud projekti „Mikroplastikuga seotud mikrobioomi ökoloogia seotud veeökosüsteemides“ raames.

Ülevaate koostas Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi mikroobide ja materjalide vastasmõjude uurimisgrupi poolt 2023. aastal avaldatud uuring näitab, et nakkuste levikut piiravate materjalide, sealhulgas baktereid hävitavate vasel ja hõbedal põhinevate puutepindade toime oleneb suuresti kasutustingimustest ning suur osa baktereid jääb alati ellu.

Hiljutine jätku-uuring aitas kummutada selliste materjalide kasutamise üht peamist murekohta, milleks on ellu jäänud bakterite üldise vastupanuvõime võimalik suurenemine ja uute ravimresistentsete tüvede areng.

Loe lisa Novaatorist

Ülevaate koostasid Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask, antimikroobsete pinnakatete teadur Merilin Rosenberg ja geneetika nooremteadur Sandra Park.

Bioinformaatika valdkonnas on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis käimas kaks suurt projekti. Nendest kõige laiaulatuslikum on Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud projekt „Arvutusmeetodid antimikroobse resistentsuse kiireks määramiseks metagenoomse sekveneerimise andmetest“.

Teine suur projekt on „Test mikroobide identifitseerimiseks rakuvabast DNAst sepsisega patsientidel“ (akronüüm SCANS), mida juhib Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, partnerid on Tartu Ülikool, SYNLAB Eesti OÜ ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.

Loe lisa instituudi kodulehelt

Tartu Ülikooli bioinformaatika professori Maido Remmi töögrupp on ühtlasi töötanud välja uue arvutusmeetodi PhenotypeSeeker, mis aitab kiiresti tuvastada bakteritel ravimresistentsust põhjustavad geenid.

Ülevaate koostas Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Maido Remm.


Mida saad sina teha, et sulle määratud antibiootikum mõjuks?

Vaata lähemalt alumisest videost.