Antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädal: mida uurivad meie teadlased?
18.–24. novembrini tähistatakse ülemaailmset antimikroobse resistentsuse (AMR) teadlikkuse nädalat, mille eesmärk on kutsuda inimesi üles antibiootikume vastutustundlikult tarvitama. Lisaks juhitakse sel nädalal tähelepanu sellele, mida saab igaüks meist antimikroobse resistentsuse vähendamiseks ära teha.
Antibiootikumiresistentsus on olukord, kus bakterid on muutunud antibiootikumi suhtes tundetuks ehk resistentseks. See on kiiresti kasvav probleem, mis mõjutab nii inimeste, loomade kui ka keskkonna tervist. Miljoneid elusid bakterhaigustest päästnud antibiootikumide ulatuslik ja sageli ebaõige kasutamine ohustab lisaks rahvatervishoiule ka keskkonnakaitset ja toiduga kindlustatust.
Ravimiameti hinnangul vähendab vastutustundetu antibiootikumikasutus inimeste ravivõimalusi, kiirendab resistentsete patogeenide levikut ning soodustab resistentsuse kandumist keskkonna kaudu tagasi inimestele ja loomadele.
Kuna antibiootikumid ja antibiootikumiresistentsusgeene kandvad bakterid püsivad pinnases, veekogudes ja jäätmevoogudes, tekitab see võrgustiku, kus ravimiresistentsus võib akumuleeruda, rekombineeruda ja kust see võib edasi levida. Just neid varjatud antibiootikumiresistentsete mikroobide rändeid ja levikuteid uurivad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis keskkonnamikrobioloogia ja -biotehnoloogia töörühma teadlased. Uuringuid teevad nad muu hulgas erinevates ökosüsteemides.
Image
Reoveepuhastusjaamadest jõuavad antibiootikumide jäägid ja antibiootikumidele resistentsed bakterid loodusesse heitveega pärast puhastusprotsessi. |
|
Image
Jõgedes ja Läänemeres võivad reoveepuhastite ja põllumajanduse kaudu keskkonda jõudvad resistentsusgeene kandvad bakterid levida veekihis, biokiles ja setetes. |
Image
Prügilad toimivad tõeliste antibiootikumiresistentsusgeenide pankadena – ravimijäägid loovad seal soodsa pinnase resistentsuse levikuks. |
Image
Kui kasutada biogaasi tootmise jääki väetisena, võib see mulda jõudes kanda antibiootikumiresistentseid baktereid. |
Image
Mikroplast toimib veekogudes omapärase ujuva elukeskkonnana, kus patogeenid ja resistentsusgeene kandvad bakterid saavad paljuneda ning liikuda ühest veekeskkonnast teise. |
Töörühm kasutab nüüdisaegseid DNA- ja RNA-põhiseid meetodeid, bioinformaatikat ja masinõppemeetodeid, mis võimaldavad:
- teha kindlaks resistentsusgeene kandvad bakterid erinevates keskkondades;
- uurida, millised tingimused soodustavad resistentsuse levikut keskkonnas;
- hinnata, kas keskkonnas leiduvad resistentsusgeene kandvad bakterid võivad ohtu kujutada.
Selle tulemusena on võimalik mõista antibiootikumiresistentsuse leviku mehhanisme keskkonnas, hinnata sellega seotud riske ning kujundada teaduspõhiseid antibiootikumiresistentsuse seire- ja ohjemeetmeid.
Mikroplasti- ja antibiootikumiresistentsete mikroobide leviku seost veekogudes uurivad Tartu teadlased Eesti Teadusagentuuri rahastatud projekti „Mikroplastikuga seotud mikrobioomi ökoloogia seotud veeökosüsteemides“ raames.
Bakalaureusetööd
- Aap Muromägi (2025). „Sulfoonamiidi resistentsus prügila metaanilagunduskattes“
- Harold Oja (2023). „Mikroobsed riskifaktorid biogaasi tootmise jäägis“
Magistritööd
- Dina Levit (2024). „Prügilademest toodetud prügilakatete võrdlemine antibiootikumiresistentsusgeenide leviku seisukohast
Doktoritööd
Ülevaate koostas Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu.
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi mikroobide ja materjalide vastasmõjude uurimisgrupi 2023. aasta uuring näitab, et nakkuste levikut piiravate materjalide, sealhulgas baktereid hävitavate vasel ja hõbedal põhinevate puutepindade toime oleneb suuresti kasutustingimustest ning suur osa baktereid jääb alati ellu.
Hiljutine jätku-uuring aitas kummutada selliste materjalide kasutamisega kaasnevat põhimuret, et ellu jäänud bakterite üldine vastupanuvõime võib suureneda ja areneda võivad uued ravimiresistentsed tüved.
Bakalaureusetööd
- Levi Tomitsik (2023). „Conjugation-driven horizontal gene transfer in bacteria on antimicrobial surfaces“
- Sigrit Umerov (2024). „Antimikroobsetele metallpindadele eksponeeritud Escherichia coli ATCC 8739 fenotüübi iseloomustamine“
- Karola Jõearu (2025). „Pseudomonas aeruginosa biofilmi moodustumine antimikroobsetel pindadel erinevates keskkonnatingimustes“
- Laura Maria Pella (2025). „Antimikroobsete ainete mõju E. coli CSH26 ja P. putida KT2440 vahelise konjugatsiooni efektiivsusele“
- Laman Mehraliyeva (2025). „Characterization of Microbial Community Present on Communal Surfaces with Antimicrobial Coatings“
Magistritööd
Ülevaate koostasid Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask, antimikroobsete pinnakatete teadur Merilin Rosenberg ja geneetika nooremteadur Sandra Park.
Bioinformaatika valdkonnas on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis käimas kaks suurt projekti. Nendest kõige laiaulatuslikum on Eesti Teadusagentuuri rahastatud projekt „Arvutusmeetodid antimikroobse resistentsuse kiireks määramiseks metagenoomse sekveneerimise andmetest“.
Teine suurprojekt on „Test mikroobide identifitseerimiseks rakuvabast DNAst sepsisega patsientidel“ (SCANS), mida juhib Celvia CC AS (endine Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS ning mille partnerid on Tartu Ülikool, SYNLAB Eesti OÜ ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
Loe lisa instituudi kodulehelt
Tartu Ülikooli bioinformaatika professori Maido Remmi töörühma on töötanud välja uue arvutusmeetodi PhenotypeSeeker, mis aitab bakteritel ravimresistentsust põhjustavad geenid kiiresti tuvastada.
Bakalaureusetööd
- Marii Telliskivi (2022). „Antimikroobse resistentsuse detekteerimine reoveeproovidest“
- Aleksander Roosimaa (2025). „GenePointer - A Software for Automated Identification of Resistance Markers in Bacterial Genomes“
- Heleri Savolainen (2025). „Antimikroobse resistentsuse tuvastamine ja ennustamine Illumina sekveneerimisandmetest“
- Kaur Reidma (2025). „Antibiootikumiresistentsuse ja mikroobikoosluse uurimine Eesti mahe- ja intensiivpõllumajanduse muldades“
- Kethel Monso (2025). „Eestis isoleeritud Klebsiella pneumoniae kliiniliste tüvede antibiootikumiresistentsuse tuvastamine sekveneerimisandmetest programmiga DeepARG“
- Sander Arna (2025). „Bioinformaatiliste tööriistade ResFinder ja RGI võrdlus Eestis isoleeritud kliiniliste Escherichia coli tüvede antibiootikumiresistentsuse tuvastamisel“
Magistritööd
- Erki Aun (2017). „K-mer-based detection of antibiotic resistance markers in bacteria Pseudomonas aeruginosa“
- Roman Muzõtšin (2022). „Kogugenoomi sekveneerimisandmetest antimikroobse tundlikkuse määramise potentsiaal kliinilises praktikas K. pneumoniae näitel“
- Susanna Janno (2023). „Antimikroobse resistentsuse määramine simuleeritud Illumina ja Nanopore sekveneerimisandmetest kasutades PhenotypeSeeker tarkvara“
- Karita Helde (2025). „Karbapeneemresistentsuse ennustustäpsuse võrdlus Klebsiella pneumoniae isolaatidel kolme bioinformaatilise tööriistaga: PhenotypeSeeker, ResFinder, Kleborate“
Ülevaate koostas Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Maido Remm.
Mida sa saad teha, et sulle määratud antibiootikum mõjuks?
Vaata lähemalt allolevast videost.
Loe veel sarnaseid uudiseid
