Antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädal: mida uurivad meie teadlased?
18.–24. novembrini tähistatakse ülemaailmset antimikroobse resistentsuse (AMR) teadlikkuse nädalat. Nädala eesmärk on kutsuda inimesi üles antibiootikume vastutustundlikult tarvitama ning tähelepanu juhitakse sellele, mida igaüks meist antimikroobse resistentsuse vähendamiseks ära teha saab.
Antibiootikumiresistentsus ehk olukord, kus bakterid on muutunud mitmete antibiootikumide suhtes tundetuks ehk resistentseks, on kiiresti kasvav probleem, mis mõjutab nii inimeste, loomade kui ka keskkonna tervist. Miljoneid elusid bakterhaigustest päästnud antibiootikumide ulatuslik ja sageli ebaõige kasutamine ohustab lisaks rahvatervisele ka keskkonnakaitset ja toidujulgeolekut.
Ravimiameti hinnangul ohustab vastutustundetu antibiootikumikasutus inimeste ravivõimalusi, kiirendab resistentsete patogeenide levikut ning soodustab resistentsuse kandumist keskkonna kaudu tagasi inimestele ja loomadele.
Antibiootikumide ja antibiootikumiresistentsusgeene kandvate bakterite püsivus pinnases, veekogudes ja jäätmevoogudes loob omavahel seotud võrgustiku, kus ravimresistentsus võib akumuleeruda, rekombineeruda ja levida.
Just neid varjatud antibiootikumiresistentsete mikroobide rändeid ja levikuteid uurivad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis keskkonnamikrobioloogia ja -biotehnoloogia töörühma teadlased. Uuringuid viivad nad muu hulgas läbi väga erinevates ökosüsteemides.
Image
Reoveepuhastusjaamades, kus antibiootikumide jäägid ja antibiootikumidele resistentsed bakterid jõuavad loodusesse pärast puhastusprotsessi läbimist heitveega. |
|
Image
Jõgedes ja Läänemeres, kus reoveepuhastite ja põllumajanduse kaudu keskkonda jõudvad resistentsusgeene kandvad bakterid võivad levida veekihis, biokiles ja setetes. |
Image
Prügilates, mis toimivad tõeliste „antibiootikumiresistensusgeenide pankadena“ – ravimijäägid loovad seal soodsa pinnase resistentsuse levikuks. |
Image
Biogaasi tootmise jäägis, mis võib väetisena kasutades mulda jõudes kanda antibiootikumiresistentseid baktereid. |
Image
Mikroplastikul, mis toimib veekogudes omapärase ujuva elukeskkonnana, kus patogeenid ja resistentsusgeene kandvad bakterid saavad paljuneda ning liikuda ühest veekeskkonnast teise. |
Töörühm kasutab nüüdisaegseid DNA- ja RNA-põhiseid meetodeid, bioinformaatikat ja masinõppe meetodeid, mis võimaldavad:
- kaardistada resistentsusgeene kandvaid baktereid erinevates keskkondades;
- uurida, millised tingimused soodustavad resistentsuse levikut keskkonnas;
- hinnata, kas keskkonnas leiduvad resistentsusgeene kandvad bakterid võivad potentsiaalselt ohtu kujutada.
Selline käsitlusviis on oluline, et mõista antibiootikumiresistentsuse leviku mehhanisme keskkonnas, hinnata sellega seotud riske ning kujundada teaduspõhiseid antibiootikumiresistentsuse seire- ja ohjemeetmeid.
Mikroplastiku ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide leviku seost veekogudes uurivad Tartu teadlased Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud projekti „Mikroplastikuga seotud mikrobioomi ökoloogia seotud veeökosüsteemides“ raames.
Bakalaureusetööd
- Aap Muromägi (2025). „Sulfoonamiidi resistentsus prügila metaanilagunduskattes“
- Harold Oja (2023). „Mikroobsed riskifaktorid biogaasi tootmise jäägis“
Magistritööd
- Dina Levit (2024). „Prügilademest toodetud prügilakatete võrdlemine antibiootikumiresistentsusgeenide leviku seisukohast
Doktoritööd
Ülevaate koostas Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu.
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi mikroobide ja materjalide vastasmõjude uurimisgrupi poolt 2023. aastal avaldatud uuring näitab, et nakkuste levikut piiravate materjalide, sealhulgas baktereid hävitavate vasel ja hõbedal põhinevate puutepindade toime oleneb suuresti kasutustingimustest ning suur osa baktereid jääb alati ellu.
Hiljutine jätku-uuring aitas kummutada selliste materjalide kasutamise üht peamist murekohta, milleks on ellu jäänud bakterite üldise vastupanuvõime võimalik suurenemine ja uute ravimresistentsete tüvede areng.
Bakalaureusetööd
- Levi Tomitsik (2023). „Conjugation-driven horizontal gene transfer in bacteria on antimicrobial surfaces“
- Sigrit Umerov (2024). „Antimikroobsetele metallpindadele eksponeeritud Escherichia coli ATCC 8739 fenotüübi iseloomustamine“
- Karola Jõearu (2025). „Pseudomonas aeruginosa biofilmi moodustumine antimikroobsetel pindadel erinevates keskkonnatingimustes“
- Laura Maria Pella (2025). „Antimikroobsete ainete mõju E. coli CSH26 ja P. putida KT2440 vahelise konjugatsiooni efektiivsusele“
- Laman Mehraliyeva (2025). „Characterization of Microbial Community Present on Communal Surfaces with Antimicrobial Coatings“
Magistritööd
Ülevaate koostasid Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask, antimikroobsete pinnakatete teadur Merilin Rosenberg ja geneetika nooremteadur Sandra Park.
Bioinformaatika valdkonnas on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis käimas kaks suurt projekti. Nendest kõige laiaulatuslikum on Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud projekt „Arvutusmeetodid antimikroobse resistentsuse kiireks määramiseks metagenoomse sekveneerimise andmetest“.
Teine suur projekt on „Test mikroobide identifitseerimiseks rakuvabast DNAst sepsisega patsientidel“ (akronüüm SCANS), mida juhib Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, partnerid on Tartu Ülikool, SYNLAB Eesti OÜ ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
Loe lisa instituudi kodulehelt
Tartu Ülikooli bioinformaatika professori Maido Remmi töögrupp on ühtlasi töötanud välja uue arvutusmeetodi PhenotypeSeeker, mis aitab kiiresti tuvastada bakteritel ravimresistentsust põhjustavad geenid.
Bakalaureusetööd
- Marii Telliskivi (2022). „Antimikroobse resistentsuse detekteerimine reoveeproovidest“
- Aleksander Roosimaa (2025). „GenePointer - A Software for Automated Identification of Resistance Markers in Bacterial Genomes“
- Heleri Savolainen (2025). „Antimikroobse resistentsuse tuvastamine ja ennustamine Illumina sekveneerimisandmetest“
- Kaur Reidma (2025). „Antibiootikumiresistentsuse ja mikroobikoosluse uurimine Eesti mahe- ja intensiivpõllumajanduse muldades“
- Kethel Monso (2025). „Eestis isoleeritud Klebsiella pneumoniae kliiniliste tüvede antibiootikumiresistentsuse tuvastamine sekveneerimisandmetest programmiga DeepARG“
- Sander Arna (2025). „Bioinformaatiliste tööriistade ResFinder ja RGI võrdlus Eestis isoleeritud kliiniliste Escherichia coli tüvede antibiootikumiresistentsuse tuvastamisel“
Magistritööd
- Erki Aun (2017). „K-mer-based detection of antibiotic resistance markers in bacteria Pseudomonas aeruginosa“
- Roman Muzõtšin (2022). „Kogugenoomi sekveneerimisandmetest antimikroobse tundlikkuse määramise potentsiaal kliinilises praktikas K. pneumoniae näitel“
- Susanna Janno (2023). „Antimikroobse resistentsuse määramine simuleeritud Illumina ja Nanopore sekveneerimisandmetest kasutades PhenotypeSeeker tarkvara“
- Karita Helde (2025). „Karbapeneemresistentsuse ennustustäpsuse võrdlus Klebsiella pneumoniae isolaatidel kolme bioinformaatilise tööriistaga: PhenotypeSeeker, ResFinder, Kleborate“
Ülevaate koostas Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Maido Remm.
Mida saad sina teha, et sulle määratud antibiootikum mõjuks?
Vaata lähemalt alumisest videost.
Loe veel sarnaseid uudiseid
