Tartu teadlased edendavad tehnoloogiat, mis võimaldab bakterite abil eraldada metalle jahvatatud elektroonikajäätmetest ehk e-romust. Ajakirjanik Heleri All tutvus protsessiga „Ringvaates“.
Elektroonikaseadmete laialdase kasutuse tõttu kuulub igal aastal maailma jäätmete hulka kümnetes miljonites tonnides e-romu. Ümbertöötlemisse jõuab sellest ainult 15–20%, kuna pürometallurgilised meetodid metallide eraldamiseks nõuavad kõrget temperatuuri ja paiskavad õhku mürgiseid kemikaale.
Alternatiivina arendavad Tartu Ülikooli teadlased ettevõttes BiotaTec välja bioleostamise meetodit, mille ökoloogiline jalajälg on palju väiksem.
Bioleostamine kombineerib metallide eraldamise efektiivsuse madalate kuludega. Tuhandele kraadile kuumutamise asemel toovad mikroobid maagist metalli välja 30 kraadi juures. Siit tuleb juba ettekujutus, kuivõrd vähem kulutusi tuleb teha energiakandjate peale.
E-romu sisaldab suures koguses majanduslikult kasumlikke metalle. Näiteks peituvad vanades trükkplaatides haruldased muldmetallid, mis leiavad kasutust elektrienergia tõlkimisel mehaaniliseks nii tuulegeneraatorite magnetites kui ka elektriautodes. Samuti akude tootmiseks vajalik liitium, nikkel ja koobalt ning olulised väärismetallid uue elektroonika tootmiseks.
Mõned bakterid suudavad metallidest nanoosakesi biosünteesida. Tulemuseks on näiteks nanokuld, mida kasutatakse kõrgtehnoloogias ja vähiravis.