15. oktoobril külastas Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi esindus Tartumaal Kaalijärvel asuvat Estoveri Piimatööstuse tehasekompleksi. Külastuse eesmärk oli vastastikuste koostöövõimaluste välja selgitamine.
Estover Piimatööstus OÜ ja Tallinnas tegutsev sõsarettevõte Estover OÜ tegutsevad tandemina Eesti ühe suurima piimatööstuskontserni United Estover Group all. Neist esimene vastutab tootmise ja teine toodete poelettidele jõudmise eest.
Kaarlijärve piimatööstusest jõuavad Tallinna allüksusesse viilutamiseks ja pakendamiseks lisaks kaubamärgi kõige populaarsemale tootele, Hiirte Juustule, ka laabijuustud. Ettevõtte 70–100 toote hulka kuuluvad veel muu hulgas toor- ja sulajuust, kodujuustud, ricotta-kohupiimad, hapendatud piimatooted, jogurt ja proteiinijoogid.
Kaalijärve tehasekompleksis töötab 120 töötajat, kel tuleb ühe ööpäeva jooksul töödelda ümber ligi 180-190 tonni piima. „See tähendab, et kogu meie resurss on sada protsenti töös. Meil ei ole pausi- ega hooldushetki,“ selgitab Estoveri tegevjuht Hannes Mootse.
Hingetõmbeks jääks tema sõnul aega 60-tonnise piimakoguse juures. Töödeldavast piimast tuleb pool Estoveri enda farmidest, ülejäänud ostetakse sisse.
Estoveri Piimatööstuses valmiv kodujuust. Foto autor: Jonas Erik Laane
Estoveri piimatööstust eristab teistest rohemajanduse osakaal. Terves Baltikumis ja suuresti ka põhjamaades ollakse selles osas eesrindlikud. Lähitulevikus hakkavad ettevõtte anaeroobsed bioreaktorid tootma biometaani läga ja piimatööstusjääkide segust, millega väheneb põlevkiviõli kasutamise vajadus sisuliselt nullini ja mis võimaldab tehasel pea autonoomselt opereerida.
Paar aastat tagasi sai ettevõttes valmis moodne biogaasijaam, mille tehniline lahendus töötati välja koostöös hollandlastega.
Kokku on tööstuses vajalik elektriline tootmisvõimsus 1,6 MWh, millest osa suudab piimatööstus täna toota ise biometaani ja päikeseenergia kombineerimisel.
Elektri tootmisest üle jääv biogaas läheb kasutusse aurukatlates auru tootmiseks. Aasta energiavajadusest toodetakse ise keskmiselt 60 protsenti. „Suudame ise oma reovee jäätmed ümber töödelda, erandiks on ainult väga kõrge kuivainesisaldusega jäätmed,“ lisab Hannes Mootse.
Tehase veevajaduse rahuldamiseks kuuluvad kompleksi kaks puurkaevu. Tootmisprotsessides tekkivat sooja jääkvett kasutab piimatööstus ära näiteks tehnoloogiliste seadmete eelsoojendusena. Kõik protsessid on tehases maksimaalselt optimeeritud, et vähendada keskkonna jalajälge võimaliku miinimumini.
Selles tehase saalis toodetakse ricotta-kohupiima. Täismahus tootmisprotsesside optimeerimine tagab selle, et kogu saali tööd jälgib vaid üks inimene. Ricotta-kohupiima tootmine on võimalus toitaineterikka kõrvalsaaduse, vadaku, ära kasutamiseks, et see ei jõuks reovette ja nõuaks täiendavat puhastamist. Foto autor: Jonas Erik Laane
Kogu kompleksi reovett töödeldakse kahes jaamas. Vanem jaam, mis puhastab olmereovett, teenindab ühtlasi Kaalijärve kohalikke elanikke, uus jaam töötleb ümber ainult piimatööstuses kasutusel oleva tehnoloogia puhastus- ja jääkvett, mida tekib 600 tonni ööpäevas.
Ricotta juustu tootmisest tekkivat lahjat vadakut, mis on pulbri tootmiseks liiga happeline ja sisaldab vähem valku, müüb ettevõte täna edasi loomasööda tarbeks. Vadaku kääritamiseks kasutab ettevõte tehasekompleksi enda biogaasijaama.
„Kui kusagil 140-150 tonni tekib lahja vadaku jääki ööpäevas, siis tehnoloogilise veega segatuna koos on vadaku mahuti täituvus 160-170 tonni. Jäägi töötlemine biogaasijaamas toob meile täna mõistlikku tulu,“ mainib Mootse.
Instituudi poolse külastuse eesmärk oli kokku leppida võimalikud koostöösuunad Estoveri Piimatööstusega. Potentsiaalset koostööd näevad osapooled nii teadusmahukamate konkreetsete ülesannete lahendamises kui erinevate õppetasemete üliõpilastele ühiste töö- ja praktikavõimaluste pakkumises.