Kolm ja pool aastat varjevõrkude punumist
Üle kolme ja poole aasta on kodanikualgatuse „Aitan kaitsta“ raames valmistatud TÜ genoomika instituudi ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi aatriumis Ukraina kaitsjate aitamiseks varjevõrke.
Rakubioloogia teadur Signe Värv, kes siin majas punumisele alguse pani, teab alustamise kuupäeva täpselt – 13. aprill 2022. Möödunud on 1338 päeva. Töö võrkude ees käib endiselt, samas on ka mõndagi muutunud.
Sisukord:
- Omicum kui oluline kooskäimise koht Tartus elavatele ukrainlastele
- Kolm ja pool aastat numbrites - kui palju on tänaseks punutud?
- Punumismaterjal, punujad ja abistajad
- Pilootprojekt koolidega
Omicumis ei punuta üksnes varjevõrke ja ei koguta ainult abi ukrainlaste heaks. Siinsest hoonest on saanud piirkonnas elavatele ukrainlastele kooskäimise koht. Üks soe pesa, kuhu võib alati tulla, teha midagi kaasmaalaste ja seeläbi ka iseenda heaks. Olla koos inimestega, kes jagavad sinuga seda sama karmi saatust, saada tuge, otsida ja leida lähedust ja mõistmist. Vahetada infot, kuidas saada hakkama võõras riigis võõra keele keskel, õppida koos seda sama 14-käändega eesti keelt, küsida siin töötavatelt inimestelt nii vajalikku nõu kui kontakte igapäevaseks hakkamasaamiseks.
Iga päev on siin ka Peeter Peetso, kelleta enam keegi varjevõrkude punumist Omicumis ette ei kujuta.
Peeter, mis on muutnud selle pisut rohkem kui kolme ja poole aastaga, kui sina siia tulid?
Paljud ukrainlased on saanud tööle, sooritanud keeleeksami. Käivad võrke punumas töö kõrvalt. Nad on üha enam meie ellu sulandunud, kuid räägivad ikkagi teravalt sellest, kuidas soovivad esimesel võimalusel kodumaale naasta. Vahel pean ma neid tagasi hoidma, rääkima, et ära mingil juhul ürita naasta okupeeritud aladele, sul ei ole seal enam midagi ja on väike tõenäosus, et sind üldse ellu jäetakse. Mitmetel on seal endiselt lähedased, kes keelduvad lahkumast või kes on rindel, teadmata kadunud või meie seast juba lahkunud. Näen siin selgelt, et kõik, mis Ukrainas ja Ukrainaga juhtub, elatakse siin läbi vahetu lainena, iga päev. Kodust kaugel, Tartus, kuid ukrainlastena jälgivad ukrainlased uudised ja teateid kodumaalt nii läbi meedia kui läbi oma kanalite iga päev ja iga tund. Siin on justkui selline tunne, et oled kompass – kõik võnked on tunda, kui kellegil on kaugel midagi juhtunud ja teade jõuab siia ...
Targemaks oleme saanud, võib öelda, et meil on nagu oma väike tööstus siin. Teatud töölõikudes oleme leidnud kohapeal valmistatud lahenduste abil optimaalsemad variandid, näiteks kuidas võrke omavahel suurteks võrkudeks kokku kududa. Seda teen peamiselt mina, kokkuõmblemine ei ole raske, kuid tüütu töö, mis nõuab püsivust. Naistel tuleb peenikeste ja osavate näppude tõttu jällegi punumine hästi välja. Punujate seas on valdavalt ukrainlased, eestlasi käib algusega võrreldes vähem, jäänud on püsikäijad.
Teisalt ei ole midagi muutunud, sõda kestab endiselt ja lõppu sellele ei paista.
- Seisuga 11. detsember 2025 on Omicumis tehtud 18 169 m2 varjevõrke, mis moodustab 22,8 % kõigist Eestis valmistatud varjevõrkudest.
- Võrkude järele on jätkuvalt suur vajadus. 8. detsembri seisuga oli tellimuste ootenimekirjas 1455 m2 võrke, arvuliselt 38 võrku. See on umbes 2 kuud punumist.
- Võrke valmistatakse väga erinevate suurustes. Kõige väiksemad võrgud on hetkel 3x3 meetrit, kõige suuremad 8x12 m. Tegemist ootavad hetkel ka 4x7m, 4x10m, 5x8m, 4x6m, 6x8m võrgud. Tehtud on ka 20 meetrise küljepikkusega võrke.
- Hetkel tehakse Omicumi aatriumis ainult varjevõrke. Valmidus on teha ka kiivrikatteid, kui neid tellitakse. Kodus heegeldavad punujad punumiseks mittesobilikust materjalist sõduritele istumisaluseid ja koovad villaseid sokke.
Omicumi aartiumis võrkude punumist korraldav Signe Värv ütleb, et lõppeva aasta probleemideks on endiselt punujate vähesus ja punumismaterjal, mis on pidevalt defitsiitne kaup.
Signe tuletab kolleegidele molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning genoomika instituutis aeg-ajalt meelde, et võimalik on teha annetusi varjevõrkude punumise toetamiseks. Lahkete annetajate abil ongi Signe sellel aastal hankinud 75 kg alusvõrku võrguvabrikust SaareVõrk, 25 kg võrku ostis ta ühe eraannetuse toel ja 25 kg võrku ostis Swedbank, kelle töötajad on korduvalt punumas käinud.
Alates suve teisest poolest on MTÜ Aitan Kaitsta tellinud annetatud raha eest alusvõrku Türgist, mis on siiani ka kõige soodsam variant. Türgi võrguga loodetakse ka edaspidi jätkata.
Instituutide töötajate annetuste ning veel paari eraannetaja toel on Signe hiliskevadest alates hankinud Omicumi punujatele ka väga kerget ja vähemärguvat kamuflaaži toonides kiudkangast Ukrainast. Ukrainast kanga hankimine on kogu ahela keeruliseim lüli. Kuna vabatahtlikud veavad sageli rindele autosid ning ei tule tagasi oma transpordiga, tähendab see, et neil ei ole võimalik kangarulle kaasa võtta.
Jätkuvalt toonib Signe Omicumi kokku toodud ja annetatud kangaid sobilikku tooni kaaliumpermanganaadiga. Tänusõnad siinkohal TÜMRI rakubioloogidele, kes on lubanud külmadel kuudel kaltse laboris kuivatada. Suvekuudel toonib Signe võimalikult suure koguse kangast ette oma maakohas ja paneb selle talveks tallele.
Punujate osas täpset statistikat küll ei peeta, kuid laias laastus käib võrkude eest päevas läbi vähemalt 10 punujat.
Välja on kujunenud omamoodi hommikune ja õhtupoolne vahetus. Hommikul tulevad peamiselt pensionieas inimesed, pärastlõunast või peale tööd liituvad ka nooremad. Regulaarsete punujate seas on ülekaalus Ukraina põgenikud, kuid käib ka palju eestlasi.
Signe Värv hindab, et punujate suhe on umbes 65-35 ukrainlaste kasuks.
Muutunud on see, et Omicumi ja kõrvalasuvate instituutide inimesi enam peaaegu ei käi. Kui sõja alguses moodustasid just nemad punujatest enamiku, siis praeguseks on jäänud käima neist vaid paar inimest. Seevastu asutusi ja ettevõtteid käib, sageli sellise päeva raames, mis on neil ette nähtud vabatahtlikuks tööks. Tullakse kollektiiviga ja terveks päevaks.
Swedbank on sellel aastal mitu korda punumas käinud saates korraga ühe osakonna täie, umbes 25 inimest.
Käis ärilaenude osakond ja korteriühistute osakond. Kohapeal oldi terve päev.
Tudengeid ja aktiivseid insenere ühendav organisatsioon SemuBot käis varjevõrke punumas 11. märtsil paariteistkümne inimesega.
28. veebruaril käisid punumas Eestis õppivad jaapanlased.
Augustis käis kaks nädalat punumas vabatahtlik Ameerika Ühendriikidest, Michael Martaus. Ta tuli kohale spetsiaalselt ning panustas kuus päeva nädalas, kokku 12 päeva. Loe blogist lähemalt.
Riigiteaduste Seltsi ja ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi üliõpilased käisid 2025. aastal punumas kaks korda.
22 punujat tuli ettevõttest Raintree Systems.
Tartu Lasteaed Tähvere mudilased külastasid meid rahatarkuse nädala raames, tõid annetusi rindele saatmiseks ja lisasid võrku palju „lehekesi” (väikesed lipsud, mille kinnitamine on ribadest lihtsam).
Punujad on ka ise ettevõtete üritustele kohale läinud.
Näiteks käidi sel aastal ettevõtte GPV Estonia perepäeval Elvas, aga ka Tartu linnaosa päevadel nii Karlovas, Supilinnas kui Tammelinnas. 24. augustil, Ukraina iseseisvuspäeval, punuti võrke Tartus Loodusmaja hoovis. Nende ürituste raames on olnud võimalik tutvustada punumisvõimalust ning koguda veidi toetust annetusraha näol.
2025. aastal käivitus pilootprojekt Tartu koolidega riigikaitseõpetuse tundide raames, mis põhineb ühe riigikaitse õpetaja aktiivsusel. Ehk tekitab selline külastus õpilastes huvi võrgupunumise vastu ning järgmistel kordadel leiavad nad juba ise tee punumiskohta.
21. novembril käis Omicumis võrke punumas ning kõikide selleks vajalike eeltööde etappidega (võrkude valmis seadmine, kanga valik, ribade valmistamine jne) tutvumas 110 Miina Härma Gümnaasiumi 10. klassi õpilast.
Tamme Gümnaasiumis käisid koos alusraamide ja punumiseks vajalike materjaliga kohal Peeter Peetso ja SparkHubis punumist organiseeriv Küllike Pihkva. Terve päeva jooksul sai punumisest osa jällegi üle 100 õpilase.
Hugo Treffneri Gümnaasiumi rühm õpilasi käis punumas Jakobi 2 õppehoone punumiskohas.
Varjevõrke saab punuda Omicumis igal tööpäeval kell 9.00 – 17.00.
Tule ja veeda oma puhkepaus või puhkepäev head tehes! Iga riba loeb!
Jõulude ja aastavahetuse paiku jääb kodudes üle palju küünlajuppe. Ära viska neid ära vaid too need meie kogumiskasti Omicumi aatriumis, et neist saaks valmistada kaevikuküünlaid Ukraina toetuseks. Kaevikuküünlad annavad rindel sooja ja võimaluse süüa teha. Küünlajuppide kogumiskastid asuvad ka Tartu linnaraamatukogus ja selle harukogudes.
Samuti on oodatud kõikides suurustes konservipurgid, mille sisse kaevikuküünlad valatakse.
Vaata lisa: ETV „Prillitoosi“ lugu varjevõrkudest
Saade oli eetris 30. märtsil 2025.
Käesoleva loo jaoks kogus andmed kokku ja küsitles Signet ja Peetrit TÜMRI projektijuht Teele Eensaar.
Loe veel sarnaseid uudiseid
