22.–23. jaanuarini leidis Omicumi õppe- ja teadushoones aset Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (MRI) ning genoomika instituudi (GI) aastakonverents.
Aastakonverents on traditsiooniline teadusaasta kokkuvõte mõlema instituudi poolt, mis annab eeskätt noorteadlastele võimaluse esitada oma teadustulemusi suure auditooriumi ees ning saada oma stendiettekannetele väärtuslikku tagasisidet.
Kaks instituuti on aastakonverentsi korraldanud juba üle 30 aasta, esimest korda toimus konverents Eesti doktorikooli egiidi all. Lisaks Tartu Ülikooli nooremteaduritele osalesid ka Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
Konverentsi tööd juhtis žürii, kes valis doktorantide poolt esitatud teeside hulgast välja suulise ettekande pidajad, neid oli kahe päeva peale kokku 13. Suulise ettekande võimalus anti lisaks ka mitmele noorema põlvkonna teadlasele, kellel doktoriõpingud seljataga. Kõik ülejäänud teesid esitanud doktorandid said võimaluse posterettekandeks, kokku esitleti neid 36. Postreid tutvustati lühikeste, kahemintutiliste välkkõnedena ning seejärel oli autoritel kohvipauside ajal võimalus oma uurimisteemasid huvilistele põhjalikumalt selgitada.
Lisaks nooremteadurite ja teadlaste ettekannetele olid taas kavas külalisettekanded. Oma teadustööst olid kutsutud rääkima valdkonna eksperdid Eestist ja välismaalt.
Mitmetele külalisesinejatele andis konverents võimaluse oma koduinstituuti naaseda Tartu Ülikooli vilistlasena ja rääkida oma kogemustest tänastele üliõpilastele.
Molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessor Hanna Hõrak (Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut)
Gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea (Tartu Ülikooli bioinseneeria instituut)
Bioloogiliste ravimite spetsialist Helerin Eiche (Ravimiamet)
Nanordica Medical ärijuht Meelis Kadaja (Nanordica Medical)
Geenitehnoloogia ja biomeditsiini osakonna kaasprofessor tenuuris Ott Scheler (Tallinna Tehnikaülikool)
Rennes'i Ülikooli järeldoktor Antti Matvere (Rennes'i Ülikool)
Nanordica Medicali ärijuht Meelis Kadaja keskendus mõtteviisi muutusele teekonnal teadlasest ettevõtjaks. Insener ja teadlane mõtlevad erinevalt – insener töötab lõpp-produktini jõudmiseks välja vahendid, teadlane esitab aga rea küsimusi ja püüab püstitatud hüpoteesile vastata.
Oma ettekande teises pooles andis Meelis ülevaate haavahooldustoodete välja töötamisest krooniliste haavanditega patsientidele, millega Nanordicaga tegeleb.
Teadlase jaoks kõige olulisemad omadused on tööks vajalikud oskused, siiras huvi ja vastupidavus.
Helerin Eiche, Ravimiameti bioloogiliste ravimite kvaliteedihindaja andis ülevaate sellest, mida kujutavad endast bioloogilised ravimid ja kuidas nad Euroopa Liidus turule jõuavad.
Bioloogilised ravimid on võrreldes keemilise ravimiga nagu näiteks aspiriin väga keerulise molekulaarse ülesehitusega.
Neist enamik on täna kasvajate ja autoimmuunhaiguste ravis kasutatavad monoklonaalsed antikehad. Turul on bioloogiliste ravimitena ka rekombinantsed proteiinid, vaktsiinid, rakuteraapia ja geeniteraapiad ravimid, kuid viimaseid meil vaid paar tükki.
Hanna Hõrak, tehnoloogiainstituudi molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessor, kes sai hiljuti Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, tutvustas oma ettekandes, miks kliima soojenemise ja kuivuse kontekstis on oluline uurida taimede õhulõhesid.
Õhulõhed on väiksed avad lehe pinnal, nii selle alumisel kui ülemisel küljel, mis võimaldavad süsihappegaasi omastamist ja vee aurumist taimest. Õhulõhede mustrid ja õhulõhede avatus mõjutavad olulisel määral taimede kasvu, stressitaluvust ja saagikust.
Tuleviku põllumajanduse kontekstis on oluline arendada selliseid taimesorte, mis saavad hakkama küllaltki äärmuslikes oludes ja annavad ka saaki.
Konverentsi teise päeva lõpus kuulutas kahe instituudi teadlastest moodustunud žürii välja parimad ettekanded ja toimus auhindade pidulik üleandmine. Parima suulise ettekande pidas geneetika nooremteadur Lea Ets ("Adaptive evolution of Pseudomonas putida in the presence of fluoride exposed moonlighting transporter functions"). Auhinna parima stendiettekande eest sai funktsionaalse genoomika nooremteadur Kanwal Batool ("Coding variant analysis based on 5,492 ICD-10-based disease phenotypes in the Estonian Biobank").
Suuliste ja posterettekannete üldine tase oli kõrge ning mitmed komisjoni liikmed tõid välja, et valikut oli raske teha. Auhindade nimel käis tihe rebimine.
Hindamiskomisjoni kuulusid Mariliis Klaas, Silja Kuusk, Age Brauer, Tambet Tõnissoo, Ants Kurg, Signe Värv, Toomas Haller, Tarmo Annilo, Mart Kals, Lehti Saag ja Michael Dannemann.
Mikrobioloogia eriauhinnad pani välja Eesti Mikrobioloogide Ühendus (EMÜ). Neist ühe pälvis Tartu Ülikool bioinformaatika nooremteadur Liina Kuus ja teise juba kogenud doktoriõppe üliõpilane, geneetika nooremteadur Johanna Hendrikson.
Hindamiskomisjoni sõnul näitas Liina Kuus esimese aasta doktorandina suurt potentsiaali, kuna ta on koostöös piimatööstusega analüüsinud mikrobioloogilisi proove ja leidnud selle pinnalt olulisi tulemusi. Liina valdas teemat väga hästi ja tema töö annab vajalikku teavet tööstusele, et protsesse mikrobioloogiliselt ohutumaks muuta
Mikrobioloogiaga seotud ettekandeid, sh postreid, oli kokku 18, mis on tervelt 38% konverentsile esitatud teesidest.
Jonanna Hendrikson on neljanda aasta doktorant, kelle töö keskmeks on selgitada Pseudumonas putida biofilmi moodustumise mehhanisme ja sellega seotud faktorite regulatsiooni. Komisjon hindas kõrgelt Johanna motivatsiooni keerkate süsteemide lahtimõtestamisel ja järjepdevat arengut.
EMÜ auhinna komisjoni kuulusid Kertu Liis Krigul, Anne Menert, Signe Viggor ja Triinu Visnapuu.
Image
| Image
| Image
|
|---|
Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus (EIK) koostöös instituutidega pani välja kaks auhinda „Mõte, mis viib tegudele“, millega tunnustati innovatsiooni rakenduspotentsiaaliga doktoriprojekte. Auhinna pälvisid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadmussiirdedoktorant Astrid Laidna, kes rääkis haruldaste muldmetallide biolaugutamisest fosfokipsist ning genoomika instituudi genoomika nooremteadur Galadriel Lucia Velázquez Silva, kes esitles tööd reumatoidartriidist.
Auhinnad andsid üle instituutide ettevõtlusagendid Kristjan Välk ja Elina Aleksejeva-Zagura.
Image
| Image
|
|---|
Aastakonverensi korraldamist toetas projekt „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003), mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Aastakonverentsi korraldas molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia õppetool.
Täname: Arnold Kristjuhan, Lilian Kadaja-Saarepuu, Signe Värv, Dmitri Lubenets, Indrek Teino, Henel Jürgens, Mariliis Klaas, Toivo Maimets, Kalle Nemvalts ja Annika Trei.