Omicumi kaunistavad teadlaste näitused kahes galeriis

Käesolevas näituses on autor üritanud talletada ning edasi anda oma meeleolusid sõitudest Islandile, Šotimaale ja Ahvenamaale. Lisaks sellele peegeldavad kaks maali, „Süvariik“ ja „Sõjaoht“, tema emotsioone poliitilisel tasandil. Varem on Omicumi galeriis Inna loomingut näidatud kolmel näitusel: „Unes ja ilmsi“, „Unistades mägedest" ja „Ahvenamaa vaated“.

Kunstist kalanduseni ja tagasi

Markus Vetemaa on Eesti mereinstituudi direktor ja kalanduse professor Tartu Ülikoolis. Bakalaureuseõpingud bioloogia erialal lõpetas ta diplomiga 1990. aastal Andres Metspalu juhendamisel. Huvi kunsti vastu tekkis tal 1972. aastal Tallinna 46. keskkooli kunstikallakuga 1K klassis, kuhu suunas teda kunstnikust ema. Oma õpetajale, Tiiu Isokile, on Markus Vetemaa tänulik lõputu kannatlikkuse ja heatahtlikkuse eest.

Põhikooli lõpuks oli Markus Vetemaast saanud paadunud bioloogiahuviline. Molekulid tundusid temale liiga keerulised ja laborid liiga kitsad, mille tõttu hakkas ta tegelema hoopis kaladega, sest nii sai vee peale. Alguses Võrtsjärvele, hiljem ka merele. Magistrantuurile järgnes doktorantuur, mille raames õppis Markus Vetemaa kaks aastat Rootsis ja Taanis. Skandinaavia on talle terve elu väga lähedane olnud ja Norra rannikust paremaid motiive tema sõnul ei leidu.

„Tunnengi sisemist sundi tegeleda just kalanduse kui tervikuga, mis on segu majandusest, poliitikast, juurast ja muidugi ka kalade bioloogiast – aga mitte ainult see viimane," selgitab Markus Vetemaa. Peale 45 aasta pikkust pausi asus ta kunstiga taas tegelema kaks aastat tagasi Tiit Pääsukese käe all. Täna maalib Markus Imat Suumanni näpunäidete järgi.

Näitusel avaldatud teoseid kirjeldab autor järgnevalt:

„Kooli ajal õlimaali ei tehtud – ikka guašš, akvarell ja graafika. Seega olen õlivärvidega nii algaja, et ei saa end kunstnikuks pidada. Lihtsalt otsija, kes alles avastab, millest ka näituse nimi. Õppimine ja veel mitteoskamine pole häbiasi, eriti kui pildid on üles pandud õppehoonesse. Seega ei näita ma siin mitte vaid seda, millega olen enda arvates enam-vähem hakkama saanud, vaid pigem õppimise otsivat protsessi. Ja seda, kuidas vahel välja ei tule."