Reedel, 25. septembril toimus Omicumi õppehoones Teadlaste öö. Tartu Ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi ühises programmis said huvilised avastada nii geenide ja pärilikkuse saladusi kui ka piiluda paikadesse, kuhu tavaliselt pääsevad vähesed. Õhtu lõpetasid haaravad teadusvestlused.
Omicumi Teadlaste öö algas mängleva meeleolu saatel õppehoone aatriumis, kus sai proovida teadlaste loodud vaimse tervise mänge, selga tõmmata vana DNA uurija varustust ja näha, kuidas uuritakse mikrobioomi. Koostöös ettevõttega BiotaTec OÜ sai uudistada vanu trükkplaate ehk e-romusid ühes nende bioleostamiseks vajalike lahustega ning tutvuda maitsete geneetikat selgitavate toiduainete näidistega.
Ürituse avasid TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi õppekavade programmijuht Margus Leppik ja TÜ genoomika instituudi asedirektor professor Kristiina Tambets. Avasõnades tervitati kõiki teadushuvilisi ning juhatati sisse seni kahe asutuse tihedaima programmiga Teadlaste öö. Kohaletulnuid innustati aktiivselt kaasa lööma ning kasutama võimalust liituda veel vabade kohtadega töötubades.
Teadushuvilisi tuli tervitama ka Tartu Ülikooli maskott Tiksu. Külalisi kosutasid Balbiino jäätised ja suupisted ning teadlasena sai end tunda fotoseina juures.
Image
| Image
|
|---|
Omicumi ning teisi temaga külgnevaid hooneid tutvustati kahel pikemal ringkäigul. Teekond algas arengubioloogia labori äädikakärbeste juurest, seejärel suunduti molekulaarbioloogia laborisse ja lõpetuseks vaadati üle teadusaparatuur, mille abil RNA molekule osadeks võetakse, et nende koostist määrata.
Huvilised said uurida ülikiireid tsentrifuuge, mille võimsusest piisaks isegi tuumajaama kütuse tootmiseks. Põigati ka ruumi, kus hoitakse süsteemselt sadu erinevaid kemikaale, mis on vajalikud nähtamatu bioloogia imelise maailma kaugeimate saladusteni jõudmiseks. Ühtlasi nähti oma silmaga sügavkülmikuid, mille sisetemperatuur on piisavalt madal selleks, et meie toiduained säiliksid seal värsketena sajandeid.
Eesti geenivaramu biohoidlat külastati õhtu jooksul mitu korda, külastused toimusid nii lastele kui täiskasvanutele erinevates gruppides, et pakkuda eakohast programmi.
Image
| Image
|
|---|
Aatriumi suure sumina saatel liiguti edasi kõrval asuvasse Nils Otto von Taube nimelisse auditooriumi, kus TÜ genoomika instituudi teadlased võtsid koos publikuga igal täistunnil vaatluse alla oma uurimisvaldkonna põletavad teemad:
Teadusvestlused algasid teadlase lühiloenguga ning jätkusid diskussiooniga, kus vastuse said kohapeal esitatud küsimused. Nii mõnigi teadusvestlus kandus peale ametliku aja lõppu aatriumisse, et vabas vormis edasi arutleda ning vastata kõigi huviliste küsimustele.
„Geenid, areng ja evolutsioon“
Arengugeneetika ja neurobioloogia kaasprofessor Mari Sepp rääkis sellest, kuidas võivad eri liikide geenid olla väga sarnased, kuigi liigid ise on väga erinevad, ning kuidas tekivad arengu käigus erinevad rakutüübid, ehkki kõik rakud sisaldavad samu geene. Juttu tuli ka geenide sisse- ja väljalülitamisest.
„Emade keel, isade maa? Või pigem vastupidi?“
Populatsioonigeneetika teadur Anne-Mai Ilumäe vaatas eestlaste geneetilisse minevikku: kui kaugele ajas ulatuvad meie ema- ja isaliinid, kui sarnased oleme oma lähimate keelesugulastega ning kellega on siin elanud inimesed läbi aastatuhandete tihedamalt läbi käinud.
„Hormoonid ja müüdid“
Genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk ja naistearst Mall Eltermaa võtsid ette naiste tervisega seotud küsimused, mille kohta levib rohkelt nõuandeid ja vastukäivaid väiteid. Kas naised peaksid treenima menstruaaltsükli järgi? Kas rasestumisvastased pillid põhjustavad kaalutõusu? Kas hormoonid muudavad naised tõepoolest emotsionaalsemaks?
„Kas käitumine on geenides või jääb vabale tahtele ka ruumi?“
Käitumisgeneetika professor Uku Vainik ja kliiniline psühholoog Helo Liis Soodla rääkisid, mida kümnete tuhandete eestimaalaste ning miljoni inimese geeni- ja isiksuseandmed aitavad meie kohta teada saada: kas vastandid tõmbuvad, kui sarnased on käbid ja kännud ning kas isiksust saab muuta.
Koolinoorte, laste ja nende saatjate õhtut sisustasid TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadlaste ja üliõpilaste korraldatud töötoad. Avastamist oli palju: mudelorganismina uuriti äädikakärbseid ja proovile pandi pipeteerimise oskused.
Vaatluse all olid ka taimi kaitsvad mikroobid ja inimeses haigust tekitavad bakterid. DNA töötubades järjestati geneetilise koodi abil valke ja leiti üles bakteriviirustes peituvad ühendid.
Uuri toimunud töötubade kirjeldusi Anna korraldajatele oma tagasiside
Palju õnne loosimängu võitjatele: Elias ja Liina!
Esimest korda toimunud Teadlaste öö auhinnamängu võitjad loositi välja teadusvestluste lõpus. Auhinna saajatega võetakse ühendust meili teel.
Loosis läksid jagamisele Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi saunalinad, kruus ja hiirematt ning piiratud koguses välja antud Eesti geenivaramu margikomplektid.
Omicumi teadlaste öö korraldajad tänavad kõiki, kes meie tegevusi uudistama tulid! Sel aastal oli meie programm varasemast suurejoonelisem, mitmekülgsem ja õhtu ise osalejate arvult suurim — nii jätkame ka tuleval aastal. Loodame teie kõigiga taas kohtuda järgmisel Omicumi Teadlaste ööl, 24. septembril 2027!