1.–3. oktoobrini toimus Riias, Läti Ülikooli loodusteaduste õppehoones järjekorras kuues Balti mikrobioloogide kongress CBM2025. Lisaks kolme Balti riigi teadlastele oli tänavu osalejaid ka Hollandist, Itaaliast, Saksamaalt ja USAst.
Kongressi kolmel päeval said osalejad kuulata teadlaste ettekandeid, mis keskendusid bioloogiliste põhiprotsesside mõistmisele ja teadusuuringute rakendustele, et pakkuda paremaid lahendusi globaalsetele probleemidele ja sisendit uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Ettekannete järel toimunud aruteludes oli peamiseks kõneaineks teadlaste kogukonna ees seisvad väljakutsed ning tänapäeva mikrobioloogia ja biotehnoloogia poolt pakutavad võimalused.
Kokku ligi 100 osaleja hulgas esindasid Eestit teadlased ja üliõpilased Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia ning bioinseneeria instituutidest, Eesti Maaülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist.
Tartu Ülikooli mikrobioloogia kaasprofessori Triinu Visnapuu sõnul andis kongress suurepärase võimaluse kohtuda Balti riikide teadlastega, jagada teaduslikke saavutusi ja uusi ideid ning vahetada mõtteid ja kogemusi.
Sellised kokkusaamised tihendavad erinevate teadusrühmade vahelisi koostöösidemeid ning ühendavad regiooni mikrobioloogia ja biotehnoloogia eriala eksperdid üheks kogukonnaks.
Balti mikrobioloogide kongressi (CBM) korraldamise traditsioon sai alguse 2012. aastal Riiast, kui Läti mikrobioloogide ühenduse kutsel tulid kokku Läänemere regioonis tegutsevad mikrobioloogia-alase uurimis- ja arendustööga seotud teadlased.
Kõikide konverentside korraldamises osalevad Balti riikide mikrobiolooge koondavad ühendused ning kongressi teaduskomitee koosneb alati kõigi Balti riikide esindajatest. Sellel aastal olid eestlastest teaduskomitee liikmed kaasprofessorid Ott Scheler (Tallinna Tehnikaülikool) ja Triinu Visnapuu (Tartu Ülikool).
Järgmine kokkusaamine 2027. aastal toob mikrobioloogid taas Eestisse. Läti ühenduselt võttis teatepulga üle Eesti Mikrobioloogide Ühendus ja järgmine CBM toimub Tallinnas. Kongressid on varasemalt toimunud ühel korral Tartus ja Gdanskis ning kaks korda Vilniuses.
Geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman: „Estonian Phages Going Viral“
Molekulaarbioloogia nooremteadur Analiis Veeremaa: „A Test System for Exploring the Substrates of the Viral Protease“
Molekulaarbioloogia professor Tiina Tamm: „The Richness of the Wild Yeast Population in Estonia – Examples from Two Case Studies“
Mikrobioloogia kaasprofessor Triinu Visnapuu: „Fructan-metabolizing Bacteria from Strawberry as Potential Biocontrol Agents“
Stendiettekandega esinesid geneetika nooremteadur Sandra Park ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi magistrant Sigrit Umerov.
Gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea: „Systems-level Understanding and Engineering Metabolism at the Thermodynamic Limit of Life“
Molekulaarse biotehnoloogia nooremteadur Ugochi Jennifer Nwaokorie: „Engineering the Wood-Ljungdahl Pathway to Enhance Carbon Fixation for Sustainable Bioproduction“