12. veebruaril 2026 toimus Tartu Ülikoolis teadusrahastuse infopäev „Grandimüks“, kus arutati, kuidas toetada teadlasi rahastusvõimalustes orienteerumisel, edukate taotluste koostamisel ja projektide elluviimisel. Osalesid Eesti suuremate avalik-õiguslike ülikoolide, Eesti Teadusagentuuri, DAAD-i, BAFF-i ja rahvusvahelise konsultatsioonifirma Civitta esindajad.
Infopäeva avas TÜ teadusprorektor professor Mari Moora, kes rõhutas, et Eestis moodustab projektirahastus 70–80% teadusrahastusest. Seetõttu ei pääse teadlased projektide kirjutamisest, kuid projektimaailm on muutunud järjest keerukamaks.
Lisaks teaduslikule sisule tuleb arvestada andmehalduse, avatud teaduse, soolise võrdõiguslikkuse, kommunikatsiooni, eetika ja mitmete teiste nõuetega. Sellises olukorras ei ole projektijuhi palkamine kulu, vaid investeering, mis võimaldab teadlasel keskenduda teadustööle.
TÜ grandikeskuse rahvusvahelise teaduskoostöö peaspetsialist Vallo Mulk andis ülevaate Euroopa teadusrahastuse arengutest ja 10. raamprogrammi ettevalmistustest.
Tartu Ülikool on Eesti edukaim Euroopa raamprogrammi toetuste taotleja. 9. raamprogrammist on ülikool saanud juba 100 miljonit eurot, võrreldes 8. raamprogrammi 68 miljoniga. Edu on toetanud ka grandikeskuse võimekuse kasv, sealhulgas projektikirjutamise üksuse loomine.
Rakubioloogia professor ja Alliance4Life’i president Toivo Maimets kõneles teadusgrantide muutumisest ajas. Kui 1990. aastate alguses oli raamprogrammi taotlus suhteliselt lühike ja lihtne dokument, siis 2025. aastal oli Euroopa horisondi keskmine edukuse määr vaid 12%. See tähendab, et 88% taotlejatest rahastust ei saa.
Ka Euroopa tasandil on rõhutatud, et konkurents teadusrahastusele on äärmiselt tihe ning edukuse määrad püsivad madalad. Euroopa Komisjoni teadus-, innovatsiooni- ja idufirmade volinik Ekaterina Zaharieva on viidanud vajadusele muuta Euroopa teadusrahastussüsteem tõhusamaks ja vähendada ülemäärast konkurentsisurvet, mis koormab nii teadlasi kui ka hindamissüsteemi.
Konkurents on äärmiselt tihe ning väga kõrgetasemeliste projektide puhul võivad hindamistulemused erineda minimaalselt. Maimetsa sõnul meenutab toetuse saamine sellises olukorras sisuliselt loteriid. Lisaks suurendab süsteemi koormust see, et suured keelemudelid muudavad taotluste kirjutamise lihtsamaks ja kasvatavad esitatud projektide hulka.
Me peame kasutama seda, milles oleme tugevad. Meil on univeristas, mis on universaalne. Katame laia ampluaa ja see interdistsiplinaarsus ongi meie ainuke relv ja tugevus. Suudame kokku panna väga erinevatest teadusgruppidest suuri jõude. Head näited on arheogeneetikud ja meie eetikakeskuse praktikad.
Toivo Maimets julgustas teadlasi:
Civitta esindaja Reesi Lepa jagas praktilisi soovitusi projektijuhtidele töövoogude planeerimiseks ja taotlusprotsessi juhtimiseks. Tallinna Ülikooli projektide nõustaja Marge Vaikjärv tutvustas projektijuhtide kogukonna loomise kogemust oma ülikooli praktikate näitel. Kogukond on töötanud poolteist aastat ning jagab nõu ja tuge projektijuhtidele igal nädalal. Mõlemad esinejad rõhutasid, et projektijuhtide roll on muutunud ajas järjest olulisemaks.
Projektijuht on kompetentsikeskus. Minust ei saa materjaliteadlast ega geeniteadlast, kuid minu teadmisteta ei saa teadlane oma projekti läbi viia.
Teadusprorektor Mari Moora sõnul on „Grandimüks“ toimunud nüüd kahel järjestikusel aastal ning üritust on kavas jätkata ka edaspidi.
Üritust modereeris Kristin Kraav Eesti Teadusagentuurist.