Toivo Maimets: eluea pikendamiseks tuleb paremini tunda tüvirakke
Inimeste vananemise pidurdamiseks ja eluea pikendamiseks tehtava teadustöö üks võtmevaldkondi on tänapäeval tüvirakkude uurimine. Tartu Ülikooli teadlased uurivad tüvirakke, mis on olemuslikult sarnased vähkkasvajatega.
Kuigi pikaealisuse uuringuid toetavad mitmed mõjukad riigijuhid ja maailma rikaste tippu kuuluvad ettevõtjad, ei uuri teadlased kasvajaid vananemise vältimise perspektiiviga.
„Meie huvi on alati kasvajate bioloogia olnud ehk millest ja mis põhjustel kasvajad tekivad, mis läheb valesti ning mida saaksime ära parandada,“ selgitab hiljuti enda 40-aastasest vähirakkude uurimise kogemusest teadusartikli avaldanud Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Kasvajate bioloogiast rääkis Toivo Maimets lähemalt Kanal 2 saates „Täistund“. Samal teemal vestles Maimets pikemalt Kuku raadio saates „Neeme Raud. Siin“ (salvestusel alates 55:27).
Välja kujunenud rakke saab viia algsesse olekusse
Ühe sekundi jooksul sureb ja tekib inimeses juurde umbes 100 000 rakku. Vananedes see tasakaal nihkub ja uute rakkude teke on järjest nigelam. Maimetsa sõnul on kogu seda protsessi võimalik tagasi viia algsesse olekusse – tulemuseks on tüvirakud, millest saab kõiki teisi rakke moodustada.
Vananemise pidurdamise üheks paljulubavaks uurimissuunaks peetaksegi inimese rakkude ümber programmeerimist, et need saaksid tagasi oma esialgse noorusliku vormi. Sellega kaasneb omakorda oht, et vohama võivad hakata kasvajad.
Väga varajases enbrüonaalse arengu etapis, mõned päevad pärast munaraku viljastamist, on tüvirakkude kasv väga saranane kasvajate omaga – paljunemine on kiire, kontrollimatu ja ilma diferentseerumiseta. Seejärel hakkavad kontrollmehhanismid seda kasvu üle võtma, pidurdades vohamist ja juhatades rakud diferentseeruma erinevate rakutüüpide suunas.
„Meie mõte on alati olnud see, et selliseid loomulikke kontrollmehhanisme täpsemalt tundes on neid võimalik ka kasvajate kontrollimiseks kasutada.“
„Võin öelda, et kasvajate alla kuulub tegelikult umbes paarsada erinevat haigust. Igal kasvajatüübil on erinevad molekulaarsed mustrid ja selle tõttu ei saa me neile ka ühtmoodi läheneda,“ lisab Maimets.
Maimetsa hinnangul on umbes pooled kasvajad täna ravitavad. Väga häid tulemusi on teadlased saavutanud rakuteraapiaga, kus T-rakkude nimetust kandvad inimese keha enda immuunrakud õpetatakse kasvaja vastu võitlema, samuti antikehadel põhinevate ravimitega.
T-rakkude uurimise ja meie immuunsüsteemi vaatlemisega tegelevad teadlased igapäevaselt Tartu Ülikooli biomeedikumi laboris.
Loe veel sarnaseid uudiseid
