Autor:
Enlil Sonn

Bioteaduste Üliõpilaste Seltsil täitus esimene kümnend

5. aprillil täitus Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi asutamisest kümme aastat. Kümne aasta sisse on mahtunud palju tegevusi ja vahvaid üritusi nagu näiteks keskkonnanädal, iDays (bioinnovatsioonipäevad), geneetika õppepäevad ja vahvlihommikud. Vaeva on nähtud õppekavade tudengisõbralikumaks muutmisel ja võidetud on auhindu, millest värskeim tunnustus Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna tunnustussündmuselt Noorte Heaks Tänu 2022.

Eduka kümnendi ja esimese juubeli vääriliseks tähistamiseks peeti aprillikuu keskel sünnipäevapidu Plantarium by Jardin roheluses koos hea söögi ja elava muusikaga. Üritusel said kokku nii praegused seltsi liikmed kui ka endised BÜS-ikad ning kohal olid ka TÜMRI ja ÖMI, mitmete tudengiorganisatsioonide ja BÜS-i koostööpartneri, Icosagen esindaja. Meenutamaks ajas seltsi õnnestumisi ja proovikive ning arutamaks seltsi edasise arengu suundi leidis juubelil aset aruteluring BÜS-i asutajaliikmete ja endiste ja praeguse seltsi presidendi vahel. BÜS-i asutajaliikmetest oli esindatud Mikk Tooming, endistest presidentidest Kertu Liis Krigul, Mare Vahtre ja Hannes Ruusmaa, vestlust vedas praegune president Jakob Mäeots


Asutajaliige Mikk Tooming meenutas, et selts loodi eesmärgiga parandada erinevate sisseastumisaastatega tudengite omavahelist suhtlust. Algusaastatel oli oluliseks tegevuseks ka õppekava kitsaskohtadele tähelepanu juhtimine.

Bioteaduste Üliõpilaste Selts on õpikunäide sellest, kuidas heast ideest areneb raske töö tulemusena midagi suurt ja olulist, kui on ka piisavalt kaasamõtlejaid. Mäletan hästi, kuidas vastloodud seltsi liikmed käisid minu kabineti ukse taga palumas, et neid õppetöö arendamisesse kaasataks. Olgugi, et tookord suhtusime nende võimalikku panusesse väikese skepsisega, on tänaseks olukord vastupidine. Pea kõigi olulisemate õppekavasid puudutavate otsuste puhul pöördume esimeste seas ka BÜS-i poole. Nende panuseta oleks mitmete arenduste teostamine keerulisem. BÜS-i tähtsus on aja jooksul kasvanud, seda näitab ilmekalt ka seltsis moodustatud uute töögruppide hulk. Järjest arenev, suurenev ja mitmekesistuv selts on seotud aina suuremate juhtimisalaste väljakutsetega, kuid eelnevad 10 aastat tõestavad, et kui keegi suudab nende väljakutsetega toime tulla, siis on see instituudi jaoks hindamatu panusega Bioteaduste Üliõpilaste Selts.

Margus Leppik, TÜMRI asedirektor ja õppekavade programmijuht

BÜS-i neljandal tegutsemisaastal presidendiks olnud Kertu Liis Krigul tõi välja, et tema ajal tegeleti aktiivselt seltsi enda harimisega, et teha seltsist päris asi” – et see oleks koht, kus üliõpilased tahavad koos käia, koos asju juhtida ja seeläbi ennast harida.

Viiendal tegevusaastal pingutused seltsi päris asjaks” muutmisel jätkusid. Tollane president Mare Vahtre meenutas, kuidas seltsile koostati strateegiat, otsiti sponsoreid ja koostööpartnereid.

Viie aasta jooksul tehtud pingutused tõid seltsile ka esimesed tunnustused ja auhinnad: 2018. aastal võideti Ole Rohkem auhinnagaalalt Aasta tudengiorganisatsiooni tiitel ning Tervisliku tudengiorganisatsiooni eriauhind, 2019. aastal pälvisid Eesti Teadusagentuuri poolt korraldataval teaduskommunikatsiooni konverentsil „Eesti teab? Eesti teab!“ peapreemia gümnasistidele suunatud praktiliste töötubade „Geneetika õppepäevad“ eestvedajad.

Kui Hannes Ruusmaa 2020. aastal seltsi juhtimise enda kanda võttis, olid tal selleks hetkeks tema sõnul täita väga suured sussid”. Hannese juhtimisel toodi selts läbi koroonapandeemiast, mis oli küll õpetlik aeg, kuid millega saadi kenasti hakkama. Hannes peab enda tegevusaastate üheks BÜS-i suurimaks edusammuks ka seda, et nüüdseks on ühendatud eelmistelt juhatustelt tulenev suur visioon ning esimestest tegevusaastatest pärinev kamraadsustunne.

Vestlusringis meenutati ka seltsi kodulehe loomist, tudengiruumi saamist ja sisustamist ning praeguseks traditsioonilisteks kujunenud sündmuste nagu talvekool, geneetika õppepäevad ja keskkonnanädal algust.

Vestluse käigus uuriti endistelt presidentidelt, kuidas nägid nemad oma mõtetes ette seltsi esimest kümnendit ja esimest juubelit. Panelistidest keegi ei kahelnud, et BÜS jõuab oma 10. juubelini, pigem mõlgutati mõtteid seltsi 100. juubelist. Mare Vahtre meenutas, kuidas seltsi 5. sünnipäeval mõeldi, et 10. sünnipäeval peab olema uhke pidu, valmis isegi rahakogumiskast, et saada kokku summa Karl Erik Taukari kutsumiseks. 10. juubelil Taukarit kohal küll polnud, kuid bändita juubelpidustus ei jäänud – ürituse muusikalise poole eest hoolitses bänd Stepsel. Hannes rääkis oma unistusest, et juubelile tuleks kokku nii praegused aktiivsed BÜS-i liikmed kui ka vilistlased. Asjata ei öelda, et ole ettevaatlik, millest sa unistad, sest unistustel on kombeks täituda. Hannese unistusega nii läkski, sest peole olid jõudnud nii mitmedki BÜS-i vilistlased.

Kui kümme aastat tagasi BÜS loodi, siis võlus mind kohe eestvedajate energia, silmade sära ja tahe uut õppida. See kõik on aastate jooksul jätkunud ning ei näita vaibumise märke - pigem vastupidi. TÜMRI direktori jaoks kujunes BÜS õige kiiresti targaks ja nõudlikuks koostööpartneriks, kellega sai arutada näiteks õppekavade sisu, õppe- ja teadustöö ülesehitamist tudengile sobivaimal viisil ning muidugi ka seda, kuidas instituut oma võimaluste piires BÜS-i tegevusi toetada saab. Kuna direktor oli kutsutud ka kõigile üldkoosolekutele, siis oli see tänuväärne võimalus tunnetada seda, mis on meie üliõpilaste jaoks oluline. Ja mis mitte. Üha uued toredad auhinnad on tõestuseks sellele, et BÜS-i tegevus ja eeskuju on oluline väga paljudele inimestele ning seetõttu loodan, et BÜS-i silmade sära kestab veel aastakümneid.

professor Toivo Maimets, TÜMRI rakubioloogia õppetooli juhataja, TÜMRI direktor aastatel 1999-2003 ja 2008-2020

Lisaks seltsi mineviku meenutamisele arutleti ühiselt ka BÜS-i tuleviku üle.

Endised BÜS-ikad olid ühel meelel, et BÜS on teinud head tööd ja samas vaimus tuleb jätkata. Kõlama jäi mõte, tulevikus loodetakse vilistlased rohkem seltsi tegevustesse kaasata. Näiteks pakuti välja, et vilistlased saaksid seltsi aktiivliikmeid koolitada. Ühtlasi arutleti ka seltsi laienemise üle ja tehti ettepanek kaasata ka tudengeid väljaspool Tartu Ülikooli. 

Vestluspaneeli lõpetuseks uuriti panelistidelt, mida BÜS-is tegutsemine neile isiklikult andnud on. Kertu Liis tõi välja, et tänu BÜS-ile leidis ta endale doktoritöö teema. Kertu Liis lisas ka, et BÜS on kõige parem koht, kus saab õppida uusi asju, lasta endal eksida ja panna ennast võimalikult paljudesse erinevatesse olukordadesse. Oma tuleviku väljakutse leidis läbi BÜS-i ka Mare, kes avastas seltsis tegutsedes endas kire kommunikatsiooni vastu ning tänu BÜS-ile sai ta ka enda esimese töökoha teaduskommunikatsiooni vallas. Hannes rõhutas, et kindlasti tuleks tudengina liituda mõne organisatsiooniga, kus ennast arendada, proovile panna ning saada väärtuslikke kogemusi lisaks koolis õpitavale. Mikk tõi välja, et seltsis tegutsemine on andnud talle palju juurde.


BÜS on oma kümne tegevusaasta jooksul palju õppinud, arenenud ja saavutanud. Koos on tegeletud aktiivselt õppekavade parandamise, teaduse populariseerimise ja toredate ürituste korraldamisega. Seltsi peamiste arengusuundadena nähakse vilistlaste suuremat osalust ja tudengite kaasamist rohkematelt õppekavadelt. Lisaks seltsi enda arengule ei tasu ka ära unustada neid kogemusi, õppetunde ja sõprussuhteid, mida BÜS on oma liikmetele pakkunud.


Palju õnne, BÜS!


Artikli koostamisel on kasutatud Lisbeth Verki originaalartiklit, mis ilmus Bioteaduste Üliõpilaste seltsi kodulehel

 

Pildigalerii sündmuselt, fotod Enlil Sonn:

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
MR eesti loodus tümri

Meedia

MR 20220213_110530 crop2 BÜS

Bioteaduste Üliõpilaste Selts

Tartu Ülikooli Narva kolledž

JÄRELVAATA: Õiglase Ülemineku Foorumil visandatakse Ida-Virumaa tulevikku