Skip to main content

Meedia

Siit leiate meie teadlastest või meie teadlaste poolt kirjutatud artiklid meediaväljaannetes (uuemad eespool).

 

Vaata ka meie tele- ja raadiosalvestusi ning inauguratsiooniloenguid:

Salvestused

Ajakirjas Horisont ilmus artikkel Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimehe ja Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja, Sulev Kuuse sulest. 

Üle kahe aasta peeti sel kevadel Eesti bioloogiaolümpiaad reaalselt, sedapuhku 61. korda. Piirkonnavoorude põhjal oli Tartusse Tartu ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituuti kutsutud 59 õpilast 29 koolist: 1 üheksandast klassist, 13 kümnendast, 25 üheteistkümnendast ja 20 kaheteistkümnendast klassist. Kahepäevase jõuproovi lõpetas 55 õpilast. Rohkem infot Horisondi 2022 a. 3. numbrist.

2022. a. juunikuu Eesti Looduse numbris jätkavad TÜMRI teadlased Osamu Shimmi, Tambet Tõnissoo ja Sulev Kuuse eelmises kuus ilmunud artiklit, kus anti ülevaade biokuvamisest. Seekord räägivad teadlased, kuidas saab jälgida molekule ja rakuorganelle ning mil moel võivad uued meetodid olla kasulikud meditsiinis.

Kuidas muuta reaalajas nähtavaks rakkudes toimuvaid dünaamilised protsessid ja sündmused, mis muidu inimsilmale märkamatuks jäävad? Kuidas kuvada eluskudesid ja milline on selle tähtusus tänapäeva meditsiiniuuringutes. Põnev lugemine TÜMRI teadlaste poolt kõikidele teemast huvitatutele!

2022. a. maikuu Eesti Looduse numbris avaldasid TÜMRI teadlased Osamu Shimmi, Tambet Tõnissoo ja Sulev Kuuse artikli, kus teemaks on põnev tehnoloogia: biokuvamine.

Biokuvamine (inglise keeles bioimaging) ehk reaalajas pildistamise tehnoloogia (inglise keeles real-time imaging) võimaldab visualiseerida eluprotsesse, sekkudes võimalikult vähe. Nii saab jälgida, kuidas moodustuvad organid, kuidas rakud migreeruvad, kasvavad, uuenevad, eristuvad ja lähevad apoptoosi ning mismoodi arenevad tüvirakud.

Tartu Ülikooli üldise ja mikroobibiokeemia kaasprofessor Priit Väljamäe uurib seda, mil moel mikroorganismid oma ensüümidega tselluloosi suhkruteks lagundavad. Fotosünteesiga moodustub Maale iga aastaselt umbes 200 miljardit tonni süsinikku sisaldavat elusainet. Mõistagi see kõik lagundatakse ja võetakse kasutusse. Kuidas aga lõigata tükkideks kristalselt tugevaid tselluloosi- ja kitiinimolekule? Just nende ensüümide uurimisega Priit Väljamäe tegelebki. Need ensüümid aga on nanomasinad, millesse peab tselluloosiahel sisse minema nagu veidi turritav niit imepeenikesse nõelasilma. Siis hakkab ensüüm tselluloosist «suhkrutükke» välja kaksama. Miks see aga väga kiiresti ei saa toimuda? Sellele saategi vastuse Kukkuvast Õunast. Vihjena: Priit Väljamäe lemmikteemaks on selles osas pudelikaelad. 

Kukkuv Õun on Kuku raadio loodus-teadussaade mis uurib mingisugust teadussaavutust, -nähtust -valdkonda või -probleemi. Saadet toetavad Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Saatejuht on Marek Strandberg, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli orgaanilise keemia erialal cum laude.

Intervjuu 20.04.2022 Kukkuv õun

Tervishoius, toidutööstuses ja ühiskasutatavatel pindadel on mikroobide tõrjumine vajalik, et ennetada haiguste levikut. Tallinna Tehnikaülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi doktoritöö, mille kaitses Merilin Rosenberg, osutab aga, et mikroobivastaste pinnakatete efektiivsust testitakse sageli liiga leebetes tingimustes. Samuti esitletakse töös uusi pinnakatteid, mis võitlevad mikroobidega mitmel rindel.

Oma äsja kaitstud doktoritöös analüüsis Rosenberg, kes töötab TÜMRI-s antimikroobsete pinnakatete spetsialistina professor Angela Ivaski uurimisgrupis, uudseid tsinkoksiidi (ZnO) ja tsinkoksiid/hõbeda (ZnO/Ag) nanoosakestega kaetud mikroobivastaseid pindasid. Nende pindade efektiivsust hinnates tõdes ta, et praegu laialdaselt kasutatavad standardsed hindamistestid ei pruugi anda lõpliku toote kohta tõest pilti. Seega pakkus ta välja võimalused, kuidas selliste antimikroobsete pindade mõju elulähedasemalt testida.

ERR Novaator 31.03.2022

Imetajate karvad toimivad isolatsioonina, aitavad kaitsta päikesevalguse, niiskuse ja hõõrdumise ning parasiitide ja mikroobide eest. Ühtlasi aitavad nad kujundada kaitsevärvust ja toimivad sotsiaalse signaalina, näiteks saab karvu turritada.

Miks üldse on vaja loomadel karvu ja mille tõttu on mõnel imetajal karvakate kadunud? Kuidas seletada geneetika abil karvutuid koeri ja kasse? Kuidas põhjustab WNT-signaalirada selle, et inimesel pole karvu peopesades, randmete kõhtmisel osal ning jalataldadel?

TÜMRI arengubioloogia õppetooli juhataja, kaasprofessor Tambet Tõnissoo, kirjutab ajakirjas Eesti Loodus teemal: „Kuhu küll kõik karvad jäid?“

Eesti Loodus, 03.2022

Ebatavalise pärmi valmistatava ensüümiga saab valmistada vähelevinud ja haruldasi suhkruid, mis praegu on kallid või ei ole neid üldse võimalik osta. Neist omakorda võiks olla kasu rasvumisepideemia leevendamisel, selgub Eliis Grigori õpilasuurimusest.

Rasvumine on tänapäeva maailmas laialt levinud terviseprobleem, mis suurendab oluliselt paljude tõsiste haiguste esinemissagedust. Sellega kaasnevalt on kasvanud näiteks risk haigestuda veresoonkonna haigustesse, teist tüüpi diabeeti ja kõrgvererõhutõppe, kirjutab Triinu Visnapuu ajakirjas Akadeemiake.

Eliis Grigori (Hugo Treffneri Gümnaasium, 12. klass) õpilastöö „Ebatraditsioonilise pärmi Blastobotrys adeninivorans maltaasi AG2 aktiivsuse määramine ja biokeemiliste omaduste kirjeldamine“ (juhendajad: HTG bioloogia õpetaja Saima Kaarna, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kaasprofessor Triinu Visnapuu) sai 2021.a. õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes I koha ning Eliis esindas Eestit ka Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil. 

ERR Novaator 16.02.2022

10. jaanuaril avati Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi teadus- ja õppehoonetes kolm liikumisrada, mis pakuvad kosutavaid harjutusi nii majade asukatele kui ka külalistele.

Ajakiri Universitas Tartuensis, 02-2022

Rapsipõldude ja õunaaedade lähistel elavate kimalaste maos elab märksa vähem puuviljasuhkrust sõltuvaid baktereid. Nende arvukuse vähemine võib muuta muuta aga tolmeldajad omakorda vastuvõtlikumaks haigustekitajatele.

Hiljuti ilmunud töös uuris TÜMRI üldise ja mikroobibiokeemia kaasprofessor Priit Jõers koos TÜ teaduri Indrikis Kramsi ja oma Läti kolleegidega, miks kimalased tehismaastikel kehvemini vastu peavad. Varasemate tööde põhjal kahtlustas töörühm, et oma roll võib olla siinkohal soolestikus elavatel bakteritel. Kui inimeste puhul on muutunud mikrobioomist rääkimine juba moesõnaks, siis teiste liikide puhul on pööratud selle olulisusele vähem tähelepanu.

ERR Novaator, 31.01.2022

Akadeemik, TÜMRI emeriitprofessor Arvi Freiberg arutleb teemal, kas teadmistel on piirid ning vastab, et info plahvatusliku kasvu ajastul, kus arvatakse näiteks, et teaduslike teadmiste hulk kahekordistub iga üheksa aastaga, ei suuda inimkond ühel hetkel enam infot luua ja säilitada. 
Infol on mass, ka füüsikaliselt mõõdetav, mis info kasvule piirid seab.

Postimees, 22.01.2022

Tartu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi kokkuvõte siseterviseraja avamisest 10. jaanuaril 2022. 

10. jaanuaril 2022 Tartu ülikoolis avatud terviserada kutsub inimesi keha ja vaimu turgutama mööda koridore, fuajeesid ja treppe. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi sporditeekonnal jätkub tegevusi kokku 630 meetriks.

Tartu Postimees, 11.01.2022

Omicumi aatriumis on 17.-30.01.2022 võimalik vaadata näitust «Mere taga on Maa». 
Näituse avamine 17. jaanuaril meelitas kohale hulga rahvast, kes tulid tervitama piltide autorit, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhatajat Sulev Kuuset, kes tähistas näituse avamisega oma 60. sünnipäeva. 

Tartu Postimees, 18.01.2022

Ajakirja Eesti Loodus 2021. a. detsembrinumbris ilmus TÜMRI arengubioloogia õppetooli juhataja ja arengubioloogia kaasprofessori Tambet Tõnissoo sulest põnev artikkel, milles ta kommenteerib kalifornia kondorite partenogeneesi. Info põhineb San Diego loomaaia hiljutisest teatest, et sealsete kalifornia kondorite (Gymnogyps californianus) geeniuuringu käigus on selgunud erakordselt huvitav fakt: kaks isaslindu, üks koorunud 2001. aastal ja teine 2009. aastal, on pärit seemnerakuga viljastamata munast.

Mis nähtus on partenogenees ehk neitsissigimine seletatakse kaasprofessor Tõnissoo poolt hästi lahti. Samuti kirjeldatakse neitsissigimise erinevust tavapärasest viljastumisest ning mainitakse põnevaid fakte laboratoorsetest katsetest. Väärt lugemine kõikidele bioloogiahuvilistele!

2021. a. detsembris avaldati ajakirjas Eesti Loodus populaarteaduslik artikkel elektronmikroskoopiast. Kirjutis on järg mikroskoopiateemalisele seeriale, mis on varasemalt samas ajakirjas ilmunud.

Artikli autorid on TÜMRI teadlased Artjom Stepanjuk, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse. Selgitatakse elektronmikroskoobi tööpõhimõtet, kirjeldatakse erinevaid elektronmikroskoopia meetodeid ja mitmesuguseid tehnikaid, kuidas uuritavaid proove ette valmistatakse.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa hinnangul on koroonaviiruse omikroni tüve levikust tingitud valitsuse ettevaatlikkus koroonapiirangute seadmisel adekvaatne ning ilmselt paari nädala pärast ollakse uue tüve suhtes targemad.
Informatsiooni uue viirustüve kohta koguneb Maimetsa kinnitusel sõna otseses mõttes tundidega. Praeguseks ei ole siiski ühtegi tõestust, et tegemist oleks agressiivsema tüvega, et see seonduks paremini või tekitaks raskemat haigestumist või hoiduks tekkinud antikehadest, mis on vaktsiini või põdemise toimel tekkinud.

ERR Uudised 01.12.2021

Eesti Teadusagentuuri poolt hallatud veebilehel “Research in Estonia” ilmus artikkel Alar Karisest ja tema teekonnast teadlasena:

Värskelt valitud Eesti president Alar Karis oli varem tipp-arengubioloog.

Läbi ajaloo on akadeemilise taustaga presidente olnud harva. Ainult ühel Ameerika Ühendriikide presidendil, Woodrow Wilsonil, oli doktorikraad. Vähemusel praegustest Euroopa riigijuhtidest on kõrgeim akadeemiline kraad. Kõige kuulsam on ehk Saksamaa kantsler Angela Merkel (doktorikraad kvantkeemia alal). Austria presidendil Alexander van der Bellen'il, kes muide on Eesti juurtega, on doktorikraadi majandusteaduses. Sellesse nimekirja saab nüüd lisada ka Eesti presidendi, Alar Karise, kes lisaks Tartu Ülikooli rektoriametile on olnud ka TÜMRI direktor ja arengubioloogia professor.

Reseach In Estonia, 8.11.2021

2021. a. oktoobri lõpus andis USA toidu- ja ravimiameti (FDA) ekspertkogu heakskiidu Pfizeri vaktsiini manustamiseks 5–11-aastastele lastele. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimetsa sõnul tuleks enne laste vaktsineerima tõttamist mahukamad uuringud ja vähemalt FDA ametlik heakskiit ära oodata. Intervjuus tuli teemaks ka immuunvastuse tekkimise dünaamika, kust selgub kas on mõtet mõõta antikehade taset organismis.

ERR Novaator 28.10.2021

Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon EMBO avaldas 26.10.2021 Eesti-teemalise alamlehe, kus saavad sõna TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets ja mikrobioomika kaasprofessor Elin Org. 
Toivo Maimetsaga tehtud intervjuu kannab pealkirja “I work with widening instruments only with one aim – to get rid of them”. Selles intervjuus räägib Maimets oma teadlaskarjäärist ja teaduse tegemise võimalustest Eestis aastal 2021. 

EMBO 26.10.2021

Teadlaste ja mesinike koostöös luuakse praegu nii Eestis kui maailmas ainulaadset DNA-põhist meetodit mee koostise, ehtsuse ja päritolu tuvastamiseks, et tulevikus oleks võimatu esitada võltsitud mett kodumaiste mesilindude töö pähe. „Selline lähenemine, kus uuritakse kogu toidus olevat DNA-d, on väga uuenduslik nii Eestis kui ka mujal maailmas,” selgitas Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse toiduvaldkonna projektijuht ja bioinformaatik Kairi Raime.

Postimees, 14. oktoober 2021

2021. a. oktoobrikuu Eesti Looduse numbris avaldasid TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse artikli, kus teemaks on rakkude loendamine ja sortimine. Kirjutis on jätkuks varasemalt samas ajakirjas ilmunud mikroskoopiateemadele.

Mõnikord on teadlastel tarvis teada, kui suure osa hõlmab kindel rakutüüp rakkude segapopulatsioonist. Näiteks soovivad arstid teada, mitu protsenti patsiendi vererakkudest on valgelibled või kui palju leidub luuüdiproovis kasvajarakke. Rakkude sortimine kas kuju, suuruse või pinnamarkerite järgi on vajalik selleks, et lahendada teaduslikke probleeme nii hematoloogias, tsütogeneetikas kui ka tüvirakkude uurimisel. Samas annab võimalus rakke sortida meedikutele vabamad käed, et näiteks eraldada patsiendi vereseerumist pahaloomulisi rakke.

Jämesoolevähk on keeruline rahva tervist mõjutav probleem, mille varajane diagnoosimine on kriitilise tähtsusega, sest nimetatud vähitüüp on üks kõige suurem vähist tingitud surmade põhjustaja.

01.10.21 avaldati Tartu Ülikooli teadlaste sulest ilmunud teadusartikkel «Soole mikrobioomi analüüs peitvere testi tuubidest, mis võimaldaks parandada jämesoolevähi sõeluuringute läbiviimist», milles analüüsitakse võimalust, mis võib tulevikus pakkuda täpsemat ja hõlpsamat võimalust jämesoolevähi diagnoosimises. Töö autorid on Kertu Liis Krigul (LTMR doktorant), Oliver Aasmets, Kreete Lüll, Tõnis Org (LTMR kaasprofessor) ja Elin Org.

Igal aastal tuvastatakse jämesoolevähk peaaegu tuhandel eestlasel, surmaga lõppevaid juhtumeid on viiesaja ringis. Tulevikuprognoos pole helge, sest haigestumissagedus kasvab aastatega. Kõige sagedamini diagnoositakse jämesoolevähki pärast 50 eluaastat.

Postimees, 04.10.2021

TÜMRI vivaariumi juhataja Sulev Kuusega tegi intervjuu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi, seoses Tuuli Puhveli ja Sulev Kuuse ühisnäitusega „Unenäoline Tiibet – 20 aastat hiljem”. Näitus on avatud Tartu Ülikooli Raamatukogu kolmanda korruse laenutusala vahetus naabruses (Struve 1, Tartu) 7. septembrist kuni oktoobri lõpuni. Artikkel Tartu Postimehes ilmus 17.09.2021 ja artikli täisteksti avaldame PDF kujul ajakirjaniku loaga.

Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimehe Sulev Kuuse kirjutas kokkuvõtva artikli, mis ilmus 2021. a. septembri-oktoobri ajakirjas Horisont. Saab lugeda põhjalikku ülevaadet selle aasta bioloogiaolümpiaadist (5.–6. juunil Tartus), mis oli järjekorras 60-s. Samuti saab lugeja teada, kuidas oli korraldatud 32. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO), mis toimus Portugali eestvedamisel virtuaalselt 18.–23. juulil.

Horisont 5/2021

25.08.21 kaitses instituudis bioinformaatika alal doktoritöö Kairi Raime. Tema doktoriväitekirja pealkiri on „The identification of plant DNA in metagenomic samples“ („Taimede DNA tuvastamine metagenoomsetest proovidest“). Tööd juhendas bioinformaatika professor Maido Remm. 

Toit ja ravimtaimed ei tule tänapäeval vaid inimeste endi või nende vanavanemate tagaaiast, mistõttu pole alati kõige kergem veenduda, kas pakendis on just see, mida seal väidetakse olevat. Uue võimaluse võib nüüd selleks anda Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö raames loodud metoodika, mis võimaldab tuvastada liike lühikeste DNA järjestuste põhjal isegi töödeldud toidus.

"Inimene tahab teada, millest koosneb tema toit ja mõnedele, näiteks toiduallergiaga inimestele, ei ole see lihtsalt huvipakkuv informatsioon, vaid see on ka oluline nende tervise ja ohutuse seisukohalt. Juba väike kogus allergeensete taimede jääke võib tähendada nende jaoks anafülaksiat või halvimal juhul surma," sõnas Kairi Raime, doktoritöö autor ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse bioinformaatik.

ERR Novaator 11.09.21

Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. septembri numbris kirjutavad järjekordse peatüki mikroskoopiast TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse.

Selle seeria kolmandas artiklis räägitakse meetoditest, kus on ületatud valgus- ja fluorestsentsmikroskoopia lahutuse piir. Superlahutusmikroskoopiaga saab vaadelda nii raku pinnal kui ka raku sees ultrastruktuure suurusjärgus 10 nanomeetrit.

Ehkki alates koroonapandeemia puhkemisest on tehtud kliinilisi katseid ligi 4000 ravimiga, pole sellel rindel veel seni suuri edulugusid olnud. Nõnda peab lootma nakatumise ennetamisel ja haiguse leevendamisel vaktsiinide peale, nendib Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

ERR Novaator 26.07.2021

Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. augustikuu numbris kirjutavad TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse järje eelmisel kuul ilmunud artiklile mikroskoopiast ja selle rakendusvõimalustest.

Selle seeria teisest artiklist leiab lugeja vastuseid küsimusele, kuidas vaadatakse elusate rakkude sisse. Luubi all on faasikontrastmikroskoopia, lahutatud interferentskontrasti mikroskoopia, fluorestsentsmikroskoopia ja konfokaalmikroskoopia.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets kommenteerib ivermektiini ümber toimuvat ja selgitab, kuidas viiakse läbi kliinilisi uuringuid. Tegemist on range süsteemiga, mille alused lepiti kokku 50–60 aastat tagasi. "Esimene reegel on see, et uuring peab olema topeltpime, mis tähendab, et nii katsealused kui ka uurijaid ei tohi teada, millistesse rühmadesse katsealused on määratud. Teiseks peab uuring olema randomiseeritud ehk kontrollgrupp ja uuritav grupp peavad olema juhuslikult valitud. Kolmandaks peab igas uurimisfaasis olema piisavalt palju uuritavaid," selgitas Maimets.

Teadusartiklite kvaliteedi üks tagatis on eelretsenseerimine. "Enamus sellest, mis tagasi lükatakse, ei näe mitte kunagi ilmavalgust. Seega ma ütleks, et jäämäe alumisest osast oleme me jagu saanud. Paratamatult tuleb aga ette, et andmeid võltsitakse tahtlikult. Seda juhtub palju rohkem, kui me tahaksime," sõnas Maimets.

ERR Novaator 12.08.2021

TÜMRI vilistlane ja hetkel Oxfordi Ülikoolis laborijuhatajana töötav Siim Pauklin, kes töötab meie instituudis ka jätkuvalt külalislektorina, kirjutab Postimehes, miks vaktsineerimine COVID-19 vastu kujutab endast praegusel pandeemiaajastul samasugust ühiskondlikku kokkulepet nagu näiteks mistahes üksikisiku vabaduse piiride seadmine.

Inimühiskonnas on seadused ja piirangud paratamatud, pandeemia tingimustes ei tohiks selles keegi kahelda.

Postimees 29.07.2021 

18.07–23.07 toimunud 32. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad oli Eesti jaoks edukas: kõik neli osalenud õpilast pälvisid medali!
Eesti võistkonda juhendasid ja õpilastele olid tööde tõlkimisel abiks Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ja doktorant Karl Jürgenstein, arstiteaduskonna doktorant Kristina Põšnograjeva, 6. kursuse üliõpilane Ando Vaan ja 2. kursuse üliõpilane Mari Remm.
Bioloogiaolümpiaadil võtsid omavahel mõõtu 76 riigi neljaliikmelised võistkonnad kokku 304 õpilasega. Eestit esindasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetanud Johan Tamm, Tallinna Reaalkooli äsjased vilistlased Sofia Marlene Haug ja Kaur Reidma ning sügisest 11. klassi minev Claudia Olev. Tartu Postimees avaldas intervjuu Eesti võistkonna juhendaja Sulev Kuusega ja hõbemedali pälvinud Johan Tammega.

Tartu Postimees, 28.07.21

Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. juulikuu numbris kirjutavad TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse mikroskoopiast ja selle rakendusvõimalustest.

Artiklist leiab lugeja vastuseid küsimustele, mis puuduvatad mikroskoopia ajalugu ja füüsikalist põhimõtet. Tutvustatakse erinevaid mikroskoopide tüüpe ja antakse nõu, mille alusel võiks huviline endale sobiva mikroskoobi valida. Artikli autorid ütlevad kokkuvõtteks: "Mikroskoopia on imeline ja see, mida võib näha, kasutades mitmesuguseid mikroskoopia meetodeid, on vaimustav."

Antibakteriaalsete omadustega nanomeetri suuruses hõbe võib inimkehasse jõuda läbi selle kasutuse meditsiinis, desovahenditega ja töödeldud tekstiilide kaudu. Inimkehasse jõudes ei põhjusta nanohõbe erilisi vaevusi. Kehas liikvele minnes muundub see kiiresti mõneks orgaaniliseks kompleksiks ja seejärel raskesti lahustuvaks sulfiidiks, selgus Eesti teadlase osalusel valminud uuringust.

"Hõbe on huvitav aine: nii kui see mingisuguse orgaanilise molekuli või rakuga kokku puutub, hüppab see kohe justkui sinna külge kinni," ütleb Angela Ivask.

Tartu Ülikooli geneetikaprofessor oli üks autor rahvusvahelises uuringus, kus uuriti nanohõbeda kuhjumist ja sellega toimuvaid muutusi inimese valgetes vererakkudes. Ehkki nanohõbedat on uuritud varemgi, oli see töö esimene, kus jälgiti üksikasjalikult nanohõbeda seostumist ja muutusi üksiku raku tasandil.

ERR Novaator 21.05.2021

#instituudist #
MR Ain Heinaru

IN MEMORIAM. Emeriitprofessor Ain Heinaru (3. oktoober 1943 - 30. aprill 2022)

Jaga
02.05.2022
#ettevõtlus #instituudist #koostöö #õppimine #valdkonnast #
Maarjavälja karjääripäev

Maarjavälja karjääripäev 2022

Jaga
02.05.2022
#instituudist #koostöö #teadus #ülikoolist
Alliance4Life Meeting photo 2018

Mainekas eluteaduste võrgustik koguneb Tartusse konverentsile

Jaga
29.04.2022