Skip to main content

Meedia

Siit leiate meie teadlastest või meie teadlaste poolt kirjutatud artiklid meediaväljaannetes (uuemad eespool).

 

Vaata ka meie tele- ja raadiosalvestusi ning inauguratsiooniloenguid:

Salvestused

Akadeemik, TÜMRI emeriitprofessor Arvi Freiberg arutleb teemal, kas teadmistel on piirid ning vastab, et info plahvatusliku kasvu ajastul, kus arvatakse näiteks, et teaduslike teadmiste hulk kahekordistub iga üheksa aastaga, ei suuda inimkond ühel hetkel enam infot luua ja säilitada. 
Infol on mass, ka füüsikaliselt mõõdetav, mis info kasvule piirid seab.

Postimees, 22.01.2022

Tartu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi kokkuvõte siseterviseraja avamisest 10. jaanuaril 2022. 

10. jaanuaril 2022 Tartu ülikoolis avatud terviserada kutsub inimesi keha ja vaimu turgutama mööda koridore, fuajeesid ja treppe. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi sporditeekonnal jätkub tegevusi kokku 630 meetriks.

Tartu Postimees, 11.01.2022

Omicumi aatriumis on 17.-30.01.2022 võimalik vaadata näitust «Mere taga on Maa». 
Näituse avamine 17. jaanuaril meelitas kohale hulga rahvast, kes tulid tervitama piltide autorit, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhatajat Sulev Kuuset, kes tähistas näituse avamisega oma 60. sünnipäeva. 

Tartu Postimees, 18.01.2022

Ajakirja Eesti Loodus 2021. a. detsembrinumbris ilmus TÜMRI arengubioloogia õppetooli juhataja ja arengubioloogia kaasprofessori Tambet Tõnissoo sulest põnev artikkel, milles ta kommenteerib kalifornia kondorite partenogeneesi. Info põhineb San Diego loomaaia hiljutisest teatest, et sealsete kalifornia kondorite (Gymnogyps californianus) geeniuuringu käigus on selgunud erakordselt huvitav fakt: kaks isaslindu, üks koorunud 2001. aastal ja teine 2009. aastal, on pärit seemnerakuga viljastamata munast.

Mis nähtus on partenogenees ehk neitsissigimine seletatakse kaasprofessor Tõnissoo poolt hästi lahti. Samuti kirjeldatakse neitsissigimise erinevust tavapärasest viljastumisest ning mainitakse põnevaid fakte laboratoorsetest katsetest. Väärt lugemine kõikidele bioloogiahuvilistele!

2021. a. detsembris avaldati ajakirjas Eesti Loodus populaarteaduslik artikkel elektronmikroskoopiast. Kirjutis on järg mikroskoopiateemalisele seeriale, mis on varasemalt samas ajakirjas ilmunud.

Artikli autorid on TÜMRI teadlased Artjom Stepanjuk, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse. Selgitatakse elektronmikroskoobi tööpõhimõtet, kirjeldatakse erinevaid elektronmikroskoopia meetodeid ja mitmesuguseid tehnikaid, kuidas uuritavaid proove ette valmistatakse.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa hinnangul on koroonaviiruse omikroni tüve levikust tingitud valitsuse ettevaatlikkus koroonapiirangute seadmisel adekvaatne ning ilmselt paari nädala pärast ollakse uue tüve suhtes targemad.
Informatsiooni uue viirustüve kohta koguneb Maimetsa kinnitusel sõna otseses mõttes tundidega. Praeguseks ei ole siiski ühtegi tõestust, et tegemist oleks agressiivsema tüvega, et see seonduks paremini või tekitaks raskemat haigestumist või hoiduks tekkinud antikehadest, mis on vaktsiini või põdemise toimel tekkinud.

ERR Uudised 01.12.2021

Eesti Teadusagentuuri poolt hallatud veebilehel “Research in Estonia” ilmus artikkel Alar Karisest ja tema teekonnast teadlasena:

Värskelt valitud Eesti president Alar Karis oli varem tipp-arengubioloog.

Läbi ajaloo on akadeemilise taustaga presidente olnud harva. Ainult ühel Ameerika Ühendriikide presidendil, Woodrow Wilsonil, oli doktorikraad. Vähemusel praegustest Euroopa riigijuhtidest on kõrgeim akadeemiline kraad. Kõige kuulsam on ehk Saksamaa kantsler Angela Merkel (doktorikraad kvantkeemia alal). Austria presidendil Alexander van der Bellen'il, kes muide on Eesti juurtega, on doktorikraadi majandusteaduses. Sellesse nimekirja saab nüüd lisada ka Eesti presidendi, Alar Karise, kes lisaks Tartu Ülikooli rektoriametile on olnud ka TÜMRI direktor ja arengubioloogia professor.

Reseach In Estonia, 8.11.2021

2021. a. oktoobri lõpus andis USA toidu- ja ravimiameti (FDA) ekspertkogu heakskiidu Pfizeri vaktsiini manustamiseks 5–11-aastastele lastele. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimetsa sõnul tuleks enne laste vaktsineerima tõttamist mahukamad uuringud ja vähemalt FDA ametlik heakskiit ära oodata. Intervjuus tuli teemaks ka immuunvastuse tekkimise dünaamika, kust selgub kas on mõtet mõõta antikehade taset organismis.

ERR Novaator 28.10.2021

Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon EMBO avaldas 26.10.2021 Eesti-teemalise alamlehe, kus saavad sõna TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets ja mikrobioomika kaasprofessor Elin Org. 
Toivo Maimetsaga tehtud intervjuu kannab pealkirja “I work with widening instruments only with one aim – to get rid of them”. Selles intervjuus räägib Maimets oma teadlaskarjäärist ja teaduse tegemise võimalustest Eestis aastal 2021. 

EMBO 26.10.2021

Teadlaste ja mesinike koostöös luuakse praegu nii Eestis kui maailmas ainulaadset DNA-põhist meetodit mee koostise, ehtsuse ja päritolu tuvastamiseks, et tulevikus oleks võimatu esitada võltsitud mett kodumaiste mesilindude töö pähe. „Selline lähenemine, kus uuritakse kogu toidus olevat DNA-d, on väga uuenduslik nii Eestis kui ka mujal maailmas,” selgitas Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse toiduvaldkonna projektijuht ja bioinformaatik Kairi Raime.

Postimees, 14. oktoober 2021

2021. a. oktoobrikuu Eesti Looduse numbris avaldasid TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse artikli, kus teemaks on rakkude loendamine ja sortimine. Kirjutis on jätkuks varasemalt samas ajakirjas ilmunud mikroskoopiateemadele.

Mõnikord on teadlastel tarvis teada, kui suure osa hõlmab kindel rakutüüp rakkude segapopulatsioonist. Näiteks soovivad arstid teada, mitu protsenti patsiendi vererakkudest on valgelibled või kui palju leidub luuüdiproovis kasvajarakke. Rakkude sortimine kas kuju, suuruse või pinnamarkerite järgi on vajalik selleks, et lahendada teaduslikke probleeme nii hematoloogias, tsütogeneetikas kui ka tüvirakkude uurimisel. Samas annab võimalus rakke sortida meedikutele vabamad käed, et näiteks eraldada patsiendi vereseerumist pahaloomulisi rakke.

Jämesoolevähk on keeruline rahva tervist mõjutav probleem, mille varajane diagnoosimine on kriitilise tähtsusega, sest nimetatud vähitüüp on üks kõige suurem vähist tingitud surmade põhjustaja.

01.10.21 avaldati Tartu Ülikooli teadlaste sulest ilmunud teadusartikkel «Soole mikrobioomi analüüs peitvere testi tuubidest, mis võimaldaks parandada jämesoolevähi sõeluuringute läbiviimist», milles analüüsitakse võimalust, mis võib tulevikus pakkuda täpsemat ja hõlpsamat võimalust jämesoolevähi diagnoosimises. Töö autorid on Kertu Liis Krigul (LTMR doktorant), Oliver Aasmets, Kreete Lüll, Tõnis Org (LTMR kaasprofessor) ja Elin Org.

Igal aastal tuvastatakse jämesoolevähk peaaegu tuhandel eestlasel, surmaga lõppevaid juhtumeid on viiesaja ringis. Tulevikuprognoos pole helge, sest haigestumissagedus kasvab aastatega. Kõige sagedamini diagnoositakse jämesoolevähki pärast 50 eluaastat.

Postimees, 04.10.2021

TÜMRI vivaariumi juhataja Sulev Kuusega tegi intervjuu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi, seoses Tuuli Puhveli ja Sulev Kuuse ühisnäitusega „Unenäoline Tiibet – 20 aastat hiljem”. Näitus on avatud Tartu Ülikooli Raamatukogu kolmanda korruse laenutusala vahetus naabruses (Struve 1, Tartu) 7. septembrist kuni oktoobri lõpuni. Artikkel Tartu Postimehes ilmus 17.09.2021 ja artikli täisteksti avaldame PDF kujul ajakirjaniku loaga.

Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimehe Sulev Kuuse kirjutas kokkuvõtva artikli, mis ilmus 2021. a. septembri-oktoobri ajakirjas Horisont. Saab lugeda põhjalikku ülevaadet selle aasta bioloogiaolümpiaadist (5.–6. juunil Tartus), mis oli järjekorras 60-s. Samuti saab lugeja teada, kuidas oli korraldatud 32. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO), mis toimus Portugali eestvedamisel virtuaalselt 18.–23. juulil.

Horisont 5/2021

25.08.21 kaitses instituudis bioinformaatika alal doktoritöö Kairi Raime. Tema doktoriväitekirja pealkiri on „The identification of plant DNA in metagenomic samples“ („Taimede DNA tuvastamine metagenoomsetest proovidest“). Tööd juhendas bioinformaatika professor Maido Remm. 

Toit ja ravimtaimed ei tule tänapäeval vaid inimeste endi või nende vanavanemate tagaaiast, mistõttu pole alati kõige kergem veenduda, kas pakendis on just see, mida seal väidetakse olevat. Uue võimaluse võib nüüd selleks anda Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö raames loodud metoodika, mis võimaldab tuvastada liike lühikeste DNA järjestuste põhjal isegi töödeldud toidus.

"Inimene tahab teada, millest koosneb tema toit ja mõnedele, näiteks toiduallergiaga inimestele, ei ole see lihtsalt huvipakkuv informatsioon, vaid see on ka oluline nende tervise ja ohutuse seisukohalt. Juba väike kogus allergeensete taimede jääke võib tähendada nende jaoks anafülaksiat või halvimal juhul surma," sõnas Kairi Raime, doktoritöö autor ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse bioinformaatik.

ERR Novaator 11.09.21

Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. septembri numbris kirjutavad järjekordse peatüki mikroskoopiast TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse.

Selle seeria kolmandas artiklis räägitakse meetoditest, kus on ületatud valgus- ja fluorestsentsmikroskoopia lahutuse piir. Superlahutusmikroskoopiaga saab vaadelda nii raku pinnal kui ka raku sees ultrastruktuure suurusjärgus 10 nanomeetrit.

Ehkki alates koroonapandeemia puhkemisest on tehtud kliinilisi katseid ligi 4000 ravimiga, pole sellel rindel veel seni suuri edulugusid olnud. Nõnda peab lootma nakatumise ennetamisel ja haiguse leevendamisel vaktsiinide peale, nendib Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

ERR Novaator 26.07.2021

Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. augustikuu numbris kirjutavad TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse järje eelmisel kuul ilmunud artiklile mikroskoopiast ja selle rakendusvõimalustest.

Selle seeria teisest artiklist leiab lugeja vastuseid küsimusele, kuidas vaadatakse elusate rakkude sisse. Luubi all on faasikontrastmikroskoopia, lahutatud interferentskontrasti mikroskoopia, fluorestsentsmikroskoopia ja konfokaalmikroskoopia.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets kommenteerib ivermektiini ümber toimuvat ja selgitab, kuidas viiakse läbi kliinilisi uuringuid. Tegemist on range süsteemiga, mille alused lepiti kokku 50–60 aastat tagasi. "Esimene reegel on see, et uuring peab olema topeltpime, mis tähendab, et nii katsealused kui ka uurijaid ei tohi teada, millistesse rühmadesse katsealused on määratud. Teiseks peab uuring olema randomiseeritud ehk kontrollgrupp ja uuritav grupp peavad olema juhuslikult valitud. Kolmandaks peab igas uurimisfaasis olema piisavalt palju uuritavaid," selgitas Maimets.

Teadusartiklite kvaliteedi üks tagatis on eelretsenseerimine. "Enamus sellest, mis tagasi lükatakse, ei näe mitte kunagi ilmavalgust. Seega ma ütleks, et jäämäe alumisest osast oleme me jagu saanud. Paratamatult tuleb aga ette, et andmeid võltsitakse tahtlikult. Seda juhtub palju rohkem, kui me tahaksime," sõnas Maimets.

ERR Novaator 12.08.2021

TÜMRI vilistlane ja hetkel Oxfordi Ülikoolis laborijuhatajana töötav Siim Pauklin, kes töötab meie instituudis ka jätkuvalt külalislektorina, kirjutab Postimehes, miks vaktsineerimine COVID-19 vastu kujutab endast praegusel pandeemiaajastul samasugust ühiskondlikku kokkulepet nagu näiteks mistahes üksikisiku vabaduse piiride seadmine.

Inimühiskonnas on seadused ja piirangud paratamatud, pandeemia tingimustes ei tohiks selles keegi kahelda.

Postimees 29.07.2021 

18.07–23.07 toimunud 32. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad oli Eesti jaoks edukas: kõik neli osalenud õpilast pälvisid medali!
Eesti võistkonda juhendasid ja õpilastele olid tööde tõlkimisel abiks Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ja doktorant Karl Jürgenstein, arstiteaduskonna doktorant Kristina Põšnograjeva, 6. kursuse üliõpilane Ando Vaan ja 2. kursuse üliõpilane Mari Remm.
Bioloogiaolümpiaadil võtsid omavahel mõõtu 76 riigi neljaliikmelised võistkonnad kokku 304 õpilasega. Eestit esindasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetanud Johan Tamm, Tallinna Reaalkooli äsjased vilistlased Sofia Marlene Haug ja Kaur Reidma ning sügisest 11. klassi minev Claudia Olev. Tartu Postimees avaldas intervjuu Eesti võistkonna juhendaja Sulev Kuusega ja hõbemedali pälvinud Johan Tammega.

Tartu Postimees, 28.07.21

Ajakirja Eesti Loodus 2021.a. juulikuu numbris kirjutavad TÜMRI teadlased Dmitri Lubenets, Toivo Maimets ja Sulev Kuuse mikroskoopiast ja selle rakendusvõimalustest.

Artiklist leiab lugeja vastuseid küsimustele, mis puuduvatad mikroskoopia ajalugu ja füüsikalist põhimõtet. Tutvustatakse erinevaid mikroskoopide tüüpe ja antakse nõu, mille alusel võiks huviline endale sobiva mikroskoobi valida. Artikli autorid ütlevad kokkuvõtteks: "Mikroskoopia on imeline ja see, mida võib näha, kasutades mitmesuguseid mikroskoopia meetodeid, on vaimustav."

Antibakteriaalsete omadustega nanomeetri suuruses hõbe võib inimkehasse jõuda läbi selle kasutuse meditsiinis, desovahenditega ja töödeldud tekstiilide kaudu. Inimkehasse jõudes ei põhjusta nanohõbe erilisi vaevusi. Kehas liikvele minnes muundub see kiiresti mõneks orgaaniliseks kompleksiks ja seejärel raskesti lahustuvaks sulfiidiks, selgus Eesti teadlase osalusel valminud uuringust.

"Hõbe on huvitav aine: nii kui see mingisuguse orgaanilise molekuli või rakuga kokku puutub, hüppab see kohe justkui sinna külge kinni," ütleb Angela Ivask.

Tartu Ülikooli geneetikaprofessor oli üks autor rahvusvahelises uuringus, kus uuriti nanohõbeda kuhjumist ja sellega toimuvaid muutusi inimese valgetes vererakkudes. Ehkki nanohõbedat on uuritud varemgi, oli see töö esimene, kus jälgiti üksikasjalikult nanohõbeda seostumist ja muutusi üksiku raku tasandil.

ERR Novaator 21.05.2021