Nõukogu

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi nõukogu kodukord
Kinnitatud molekulaar- ja rakubioloogia instituudi nõukogu poolt 10.03.2009
Muudetud 09.11.2021 

Käesolev kodukord reguleerib Tartu Ülikooli  Molekulaar- ja Rakubioloogia  Instituudi nõukogu tööd kõigis küsimustes. 

I. Nõukogu koosoleku korraldamine
1.  Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees (direktor või direktori ülesannetesse määratud isik) vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Vähemalt 1/3 nõukogu liikmete palvel   kutsub esimees kokku erakorralise koosoleku ühe nädala jooksul pärast kirjaliku taotluse esitamist. Nõukogu koosoleku võib vajadusel läbi viia ka reaalajas koosolekuna ainult veebi vahendusel või füüsilise ja veebikoosoleku hübriidvormis.

2. Teate koosoleku toimumise kohta koos arutlusele ja otsustamisele tuleva päevakorraga saadab nõukogu liikmetele nõukogu sekretär vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku materjalid  tehakse nõukogu liikmetele kättesaadavaks hiljemalt 3 päeva enne nõukogu koosolekut ülikooli siseveebi vahendusel. Koosolekul mitteosalemisest on nõukogu liige kohustatud sekretäri informeerima vähemalt päev enne koosolekut. Nõukogu võib võtta menetlusse kohal algatatud kiireloomulisi küsimusi.

3. Nõukogu töökeel on eesti keel, vajadusel toimuvad sõnavõtud ja arutlused inglise keeles.

4.  Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole selle liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Koosolekul viibivate nõukogu liikmete arvu teeb nõukogu sekretär kindlaks allkirjalehe alusel. 

5. Nõukogu koosolekutest võivad juhataja otsusel sõnaõigusega, kuid hääleõiguseta osa võtta isikud, kes ei kuulu nõukogu koosseisu.

6.  Doktoriväitekirjaga seotud küsimuste otsustamisel osalevad vaid need nõukogu liikmed, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Vajadusel määrab instituudi nõukogu kaitsmiskomisjoni koosseisu lisaliikmed. 

7. Küsimuste ja kaebuste läbivaatamiseks võib nõukogu otsusega luua komisjone. Komisjoni liikmeteks on nõukogu liikmed. Erandkorras võib nõukogu liikmete ja teiste küsimusega seotud isikute nõusolekul valida komisjoni liikmeteks ka isikuid väljastpoolt nõukogu.  Nõukogu lisaliikmete nimetamiseks on vajalik nende eelnev nõusolek. Nõukogu sekretär kutsub kokku komisjoni esimese koosoleku, et valida komisjonile esimees ja sekretär. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui osalevad vähemalt pooled selle liikmetest. Komisjoni liikmed otsustavad küsimusi lihthäälteenamusega.  Komisjoni liikmete eriarvamused lisatakse otsuse juurde ja esitatakse nõukogule.

II. Arutamine ja otsuste vastuvõtmine
8.  Koosolekut juhatab esimees. Päevakorra punktide arutamisel antakse sõna kõigepealt ettekandja(te)le. Seejärel on nõukogu liikmetel võimalus esitada küsimusi. Arvamuse avaldamiseks annab juhataja sõna vastavalt soovi laekumise järjekorrale. 

9.  Kui juhataja leiab, et küsimust on küllaldaselt arutatud, lõpetab ta läbirääkimised ja teeb ettepaneku panna küsimus hääletamisele. Kui keegi nõukogu liikmeist soovib veel läbirääkimisi jätkata, otsustab selle koosolek. Ettekandjal on õigus enne otsuseprojekti või selle punktide hääletamist esineda lõppsõnaga.

III. Hääletamine
10. Ettepanekute hääletamise kord:
· hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata “jah” või “ei”;
· nõukogu liikmetel on õigus nõuda küsimuse hääletamisele panekut osade kaupa;
· juhul, kui ettepanekut on arutatud osade kaupa, tuleb pärast üksikute osade läbihääletamist panna otsus hääletamisele tervikuna;
· soovitatud parandused ja täiendused hääletatakse enne põhiettepanekut. Kui on esitatud mitu parandust, hääletatakse kõigepealt põhimõtteliselt lahkuminevad ettepanekud. Põhiettepaneku tagasilükkamisel langevad ära ka selle kohta vastuvõetud parandused ja täiendused;
· kui on mitu iseseisvat ja üksteisest põhimõtteliselt erinevat ettepanekut, paneb juhataja need hääletamisele esitamise järjekorras;
· ettepanekut arutamise edasilükkamise või komisjoni suunamise kohta hääletatakse enne sisulisi ettepanekuid.

11.   Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui koosolekul osalevate liikmete enamus ei soovi teisiti, välja arvatud punktis 13. loetletud juhud. Hääletada võib poolt, vastu või jääda erapooletuks. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.

12. Küsimuste üle hääletamine, mis ei nõua eelnevalt põhjalikku arutelu (näiteks doktoritöö kaitsmisele lubamine) võib toimuda ka e-kirja vahendusel.  e-kirja vahendusel hääletamiseks on aega vähemalt kaks tööpäeva ja otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole hääleõiguslikest nõukogu liikmetest. Doktoritööde kaitsmisele lubamise koosoleku materjalid valmistab ette ja koosoleku viib läbi teadussekretär.

13.  Salajane hääletamine toimub vastavalt Tartu Ülikooli salajase hääletamise korrale töötajate akadeemilistele ametikohtadele valimiseks või soovitamiseks kas kohapeal või valijarakenduse vahendusel (e-hääletamisel).

14. Kõik koosolekul osalevad nõukogu liikmed, kellel on õigus hääletamisele pandud küsimuse üle otsustada, on kohustatud hääletamises osalema. Kui hääletamisel otsustatakse nõukogu liiget puudutavat küsimust (näiteks ametikohale valimine), siis asjaosaline hääletamises ei osale. Kvoorum väheneb otsustamisel mitteosalevate isikute arvu võrra.  

15.  Salajase hääletamise puhul moodustatakse häälte lugemiseks vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille liikmed kinnitab nõukogu avaliku hääletamisega. Komisjoni liikmed valivad endi seast komisjoni esimehe. Valimiste tulemuse kohta vormistab komisjon protokolli, mille kannab ette komisjoni esimees, tulemuse kinnitab nõukogu avaliku hääletamisega. 

IV. Protokollimine 
16. Koosoleku kohta koostab nõukogu sekretär protokolli. Ettekandja esitab võimalusel ettekande materjalid eelnevalt elektrooniliselt, need lisatakse koosoleku protokollile.  Igal nõukogu liikmel on õigus lisada protokollile oma sõnavõtt, eriarvamus või ettepanek otsuse täiendamiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja nõukogu sekretär. Protokoll avalikustatakse ülikooli siseveebis. Nõukogu otsused on instituudi liikmeskonnale kohustuslikud.