Mikroobide kolooniad söötmeplaadil
Foto: Riho Teras
Mikroobide kolooniad söötmeplaadil
Foto: Riho Teras

Mikroobide kogu

Looduslike ja laboratoorsete mikroobitüvede kollektsioon

1995. aastal asutatud keskkonna- ja laboratoorsete mikroobitüvede teaduskollektsioon, akronüümiga CELMS (Collection of Environmental and Laboratory Microbial Strains) asub Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.

Alates 2008. aastast kuulub kollektsioon ülemaailmsesse kultuurikollektsioonide liitu (World Federation of Culture Collections, World Data Centre for Microorganisms, WFCC-MIRCEN; registreerimisnumber 926) ja Euroopa mikroobikultuuride kollektsioonide organisatsiooni (European Culture Collections’ Organisation, ECCO).

Kogusse kuuluvad mikroobitüved on isoleeritud erinevate teadusprojektide käigus, ostetud teistest rahvusvahelistest kollektsioonidest või saadud annetustena teadlastelt. Lisaks sisaldab kollektsioon ka laboratoorselt selekteeritud või konstrueeritud mutantseid bakteritüvesid.

Tüvede kollektsioon sai alguse praktilisest vajadusest − praktikumide läbiviimiseks oli vaja isoleerida, puhastada ja iseloomustada mikroobitüvesid. Kogu algusaastatel säilitati isoleeritud tüvesid temperatuuril +4 ja neid tuli pidevalt ümber külvata. 

Ain Heinaru, TÜ emeriitprofessor, kogu loomise algataja

Kogu koostamisel on olnud põhirõhk biodegradatiivsete omadustega ja/või kasulikke ühendeid tootvate mikroobide kogumisel ja põhjalikul iseloomustamisel klassikaliste aga ka mikrobioloogiliste ja molekulaarbioloogiliste meetoditega.

Kogus hoitavaid mikroobitüvesid kasutatakse teadustöö (bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd) tegemisel ja õppetöö läbiviimisel, näiteks õppeainetes Mikrobioloogia ja viroloogia praktikum ja Geneetika praktikum. Tüvesid on kasutatud ka kooliõpilastele mõeldud töötubade ja olümpiaadide läbiviimisel.

Kollektsiooni kuuluvaid tüvesid säilitatakse temperatuuril -80°C.

Mikroobitüvede väljastamine toimub materjalide üleandmise lepinguga (Material Transfer Agreement, MTA), vastavalt ECCO juhistele. Tüvede kasutamine teaduslikul eesmärgil on tasuta.

2012. aastal loodi Eesti elektrooniline mikroobide andmebaas (EEMB, http://eemb.ut.ee), kus asuvad kolme rahvusvaheliselt registreeritud mikroobikogu kataloogid: Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis asuv CELMS, Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudis asuv HUMB (Human Microbiota Biobank) ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses asuv CREP (Collection of Reproductive Tract Microorganisms).

Kollektsiooni finantseeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.

Mikroobne elu on imeliselt mitmekesine ja väärtuslik uurimismaterjal rahvusliku kollektsioonina

Ain Heinaru, TÜ emeriitprofessor, kogu loomise algataja

Fotod proovidest ja proovide kogumisest mikroobitüvede isoleerimiseks

Alljärgneva pildigalerii fotod ilmestavad mikroobitüvede kollektsiooni kuuluvate tüvede päritolu ja proovide kogumist. Esimeses osas on fotod mikrobioloogiliste proovide võtmisest Kirde-Eestist 2004.a., kus tol ajal veel katmata poolkoksi ladestusala ja selle lähiümbrus olid kümnendeid tugevalt mõjutatud põlevkivitööstuses tekkivate jäätmete valest käitlemisest (fotod Merike Jõesaar). Teises osas on veeproovide kogumine purjelaeva Admiral Bellingshausen pardal Brasiilia šelfialadelt 2019.a. detsembris (fotod Sulev Kuuse).

Teadmussiirdedoktorantuur

Teadmussiirdedoktorantuur on rikastav kogemus nii ülikoolile kui ka ettevõttele

Ameerika bioloogist Martin Farleyst sai 2013. aastal Ühendkuningriigi ja Euroopa esimene kutseline kestliku labori ekspert, konsultant ja avalik kõneleja.

Head teadust saab teha planeeti kahjustamata

Elin Org, portree

JÄRELVAATA: mikrobioomika professor Elin Org räägib inauguratsiooniloengul mikrobioomi uuringutest