Meie uurimisgrupi põhisuunaks on haigusemudelite ning patsientide koematerjali analüüsil saadud tulemustel põhinevate uute ravimeetodite väljatöötamine. Erilise tähelepanu all on regeneratsiooni häire

Kõikide rakkude elutegevus sõltub neis leiduva geneetilise informatsiooni korrektsest pärandumisest ning koordineeritud ja õigeaegsest avaldamisest – DNA replikatsioonist ja geenide transkriptsioonist. Neid protsesse reguleeritakse mitmetel tasanditel, millest üheks on DNA-le ligipääsu andmine või takistamine kromatiini poolt. Meie töögrupi uurimisobjektiks ongi kromatiin ja selle roll geenide transkriptsiooni ning DNA replikatsiooni reguleerimisel eukarüootsetes rakkudes.

Enamik baktereid elavad biofilmis, vähemalt mingil eluperioodil. Uurime kosmopoliitse bakteri, Pseudomonas putida, kinnitumist pinnale ning biofilmi regulatsiooni.

Antimikroobsete lahenduste ja pinnakatetega on grupi liikmed koostöös materjaliteadlastega tegelenud alates 2015. aastast.

Meie praeguse uurimistöö fookus on DNA koopiaarvu muutuste rolli selgitamine naiste viljatuse ja reproduktiiv vananemise kontekstis ning imetaja varase embrüo kromosomaalse ebastabiilsuse põhjuste selgitamine kasutades veise IVF embrüo mudelit

Loomade arengu üks sõlmprotsesse on morfogenees, protsess mille tulemusena moodustub kudede/organite kuju. Morfogeneesi käigus kujunevad tänu koordineeritud ja dünaamilistele ümberkorraldustele algsel

Kasutame soolekepikese Escherichia coli ribosoomi mudelina, et uurida ribosoomi struktuuri ja funktsioonide vahelisi seoseid valgusünteesi üldisi aluseid. Analüüsime ribosoomi erinevate osade tähtsust

Uurime kuidas toimib valgusünteesi aparaat eukarüootses rakus. Ribosoom, mis on suur RNA-valk kompleks, tõlgib informatsiooni RNA-s (mRNA) sisalduvat geneetilist informatsiooni valkude keelde. Meie te

Bioinformaatika uurimisgrupp

Meie töögrupp uurib eri tüüpi reostuse ja keskkonnamuutuste mõju vee- ja mulla mikroobikooslustele.

Bakterid evolutsioneeruvad kiiresti stressitingimustes,

Keskendume peamiselt bakterite poomisvastuse uurimisele. Poomisvastus on bakterite üks levinumaid ja universaalsemaid stressimehhanisme. Poomisvastuse regulaatoriks on alarmoon (p)ppGpp, mida toodavad bakteris RSH (RelA-SpoT homoloog) valgud. Kui (p)ppGpp tase tõuseb, aeglustub bakteri elutegevus, mis võimaldab stressiolukorda kergemini üle elada.

Meil on kasutusel tõhusad võõrvalkude ekspressioonisüsteemid, mida oleme rakendanud nii pro- kui ka eukarüootsete valkude sünteesiks soolekepikeses, et toota erinevaid glükosiidi hüdrolaase (näiteks l

Fibroossed haigused on maailmas väga laialt levinud raskesti ravitavad ja halva prognoosiga haigused. Meie uurimisteema keskendub Dupuytreni kontraktuuri haigusele, mis on sageli esinev peopesas tekkiv lokaalne, kuid kroonilise kuluga fibrootiline haigus. Haiguse progresseerumisel tekib nahaaluse koe paksenemine, mis põhjustab püsivat sõrmede kõverdumist. Dupuytreni kontraktuuri tekkimise täpne põhjus ei ole teada, samuti pole haiguse varajase staadiumi pidurdamiseks ravi.

Meie töögrupi üheks uurimisobjektiks on inimese embrüonaalsed tüvirakud.

1. Mitokonder on kõige paremini tuntud kui peamine ATP sünteesi koht, kuid lisaks sellele osaleb ta ka paljudes teistes metaboolsetes protsessides, sünteesides mitmeid raku elutegevuseks olulisi metaboliite. Selleks on vaja tagada kõikide vajaminevate valkude transport mitkondrisse, kuna mitokondri proteoomist sünteesitakse vaid väike osa (13) selles organellis. Need valgud on aga absoluutselt vajalikud elektronide transpordiahela (ETA) komplekside osad, ilma milleta see mehhanism ei tööta. Antud süsteem tagab ATP sünteesi läbi prootongradiendi genereerimise, mille tulemusena tekib ka mitokondriaalne membraanpotensiaal, mis on omakorda vajalik valkude transpordiks mitokondrisse. Neid 13-t valku kodeeritakse mitokondris oleva nn. mitokondriaalse DNA (mtDNA) poolt, mis on jäänuk kunagise mitokondri eelorganismi genoomist. Seega sõltuvad kõik mitokondri funktsioonid mtDNA normaalsest funktsioneerimisest, mistõttu põhjustavad mtDNA-ga seotud häired raskeid, tihtipeale letaalseid patoloogiaid. Minu selle uurimistöö teemaks on välja selgitada, kuidas on koordineeritud mtDNA süntees ja transkriptsioon ning millisel määral on need kaks protsessi omavahel põimunud. Oma töö tulemusena olen avastanud, et DNA ja RNA sünteesi üheaegseks probleemideta kulgemiseks on vajalik nende protsesside reguleerimine, et vältida nende omavahelisi kokkupõrkeid mtDNA matriitsil. Selle toimumisel on häiritud mõlemad protsessid, avaldades Drosophila mudelorganismis tugevalt negatiivset mõju elulemusele ja metabolismile. Veel enam, need kaks protsessi täiendavad üksteist, sest replikatsioon saab kulgeda häireteta vaid siis, kui transkriptsiooni poolt sünteesitud RNA ahel paardub mahajääva DNA ahelaga, võimaldades selle ahela sünteesi praimeerimist.

Mitokondrid on organellid, millel on oma genoomne DNA. Meid huvitab see, milliste mehhanismide abil mitokondriaalne genoom rakutsüklivältel paljundatakse. Püüame aru saada, millised muutused DNA molekulide struktuuris toimuvad sünteesi käigus ning kuidas on seotud mitokondriaalse DNA replikatsioon ja rekombinatsioon. Samuti huvitavad meid ensüümid, mis osalevad mitokondriaalse DNA metabolismis- DNA polümeraas, ,mis sünteesib mitokondriaalse DNA; nukleaasid, mida vajatakse DNA stabiilsuse tagamiseks ja helikaasid, mis on nukleiinhappe struktuuri moduleerivad mootorensüümid.   Mitokondriaalse DNA topoloogia ja stabiilse pärandumise analüüs

Struktuursed polüsahhariidid - tselluloos ja kitiin - kätkevad endas tohutut taastuvsüsiniku varu. Nende ensüüm-vahendatud väärindamine pakub rohelist ja jätkusuutlikku alternatiivi traditsioonilisele