27. septembril esitleti Tartus Omicumi majas pidulikult uut kõrgkooliõpikut „Rakubioloogia“, mille valmimises osales 31 autorit. Raamatu 17 peatükis tutvustatakse lugejale rakubioloogia ajalugu ja juurdunud teadmisi, aga ka uusi suundumusi selles kiiresti arenevas tänapäevases teadusharus.
Tunnustused:
Rakubioloogia kõrgkooliõpiku idee pärineb kolmekümne aasta tagusest ajast, mil Tartu Ülikoolis asutati rakubioloogia õppetool. Kui toona kasutati – ja siiamaani kasutatakse – õpetamisel rahvusvaheliselt tunnustatud õpikuid, siis meie teadlastel tekkis soov koostada omakeelne õppevahend. Leiti, et rakubioloogia õpik peaks sisaldama ka näiteks kudede õpetust ja kajastama kõrvalerialade suundi (nt taimerakubioloogia, arengubioloogia). Kõige varasem paberil õpik „Molekulaarne rakubioloogia“ ilmus professor Toivo Maimetsa sulest 1999. aastal. Esimene rakubioloogiat ja tema kõrvaldistsipliine koondav mahukas õpik avaldati e-õpikuna aastal 2018. Vastilmunud kõrgkooliõpik „Rakubioloogia“ on väga põhjalikult ümber töötatud, uuendatud ja täiendatud versioon, seega on sisuliselt tegu täiesti uue õpikuga.
Teos on illustreeritud hulga ainet selgitavate jooniste ja tabelitega ning paljude fotodega. Lisatud on peatükid arengubioloogiast, immunoloogiast, tüvirakkudest, rakkude eristumisest ja kasvajate tekkest ning histoloogiast, mis täiendavad üldist arusaamist rakubioloogiast. Raamat on varustatud termini- ja autoriindeksiga ning lisatud on ka soovitatava kirjanduse peatükk, mis haakub rakubioloogia õpetamisega Tartu Ülikoolis.
Üks koostajatest, professor Toivo Maimets jõuab raamatust rääkides valgustusajastu filosoofideni: Immanuel Kanti õpilane, saksa päritolu kirjanik ja filosoof Johann Gottfried von Herder, kes avaldas muu hulgas oma teostes ka eesti rahvalaule, on öelnud, et keel on mõtlemise instrument ja mõtlemine sõltub keelest. Selles valguses on omakeelne kõrgkooliõpik hindamatu väärtusega nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.
Õpiku teise koostaja ja autori, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse sõnul kasutatakse uut kõrgkooliõpikut lisaks Tartu Ülikoolile ka Eesti Maaülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti meditsiinikõrgkoolides, samuti on seal palju infot teemast huvitatud gümnaasiumiõpilastele.
Kuigi tänapäeval kipume kestlikust arengust rääkima peamiselt majanduse ja elukeskkonna võtmes, siis tegelikult laieneb see ka rahvuskultuurile ja teadusele. Ilmunud õpik on suurepärane näide emakeelse oskussõnavara loomisest ja hoidmisest.
Raamatu keeletoimetas Mari Mets ja küljendas Kairi Kullasepp. Õpiku andis välja Tartu Ülikooli kirjastus.
31 autori seas on Eesti erialaspetsialistid, kes annavad üliõpilasele, õpetajale, õppejõule, oma eriala süvateadjale – aga miks mitte ka tublile gümnasistile – ülevaade rakubioloogiast kui väga mitmepalgelisest distsipliinist.
Kokku aitas õpiku valmimisele kaasa sadakond inimest. Raamatu loomisse kaasati lisaks bioloogia eri distsipliine valdavatele teadlastele ka arstid, keemikud ja füüsikud. Et koostöös peitub jõud, on ka raamatu esilehele trükitud Vana-Rooma kirjaniku Titus Maccius Plautuse tsitaat „Nemo solus satis sapit“ („Mitte keegi ei tea üksinda piisavalt“).
Eesti keele rikkus ja rahva elujõud ei peitu mitte kõigile arusaadavais lihtsustustes, vaid kõigi meie murrete, murrakute, aga ka mitmesuguste all- ja erialakeelte rikkuses. Rakubioloogia erialakeel on tunnistuseks sellest.
Tartu Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Ivo Volt sõnas raamatu esitlusel, et tegu on mahukaima Eesti autorite kokku pandud eestikeelse ülikooliõpikuga, mis on TÜ kirjastuselt ilmunud. Kokku on Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgkooliõpikute programmi raames antud välja ligi 50 emakeelset kõrgkooliõpikut. Ilmunud teos on põlvkondadeülene, sest autorite seas on nii praeguste koostajate endi õpetajaid kui ka õpilasi. Mahuka õpiku teemal naljatles järgmine teadlaspõlvkond (praegused üliõpilased), et tegu on kahe inimese õpikuga: üks hoiab raamatut, teine loeb.
Tiina Alamäe
Andres Arend
Joachim Matthias Gerhold
Ain Heinaru
Sulev Ingerpuu
Lilian Kadaja-Saarepuu
Kalle Kisand
Hannes Kollist
Arnold Kristjuhan
Sulev Kuuse
Mardo Kõivomägi
Kristiina Laanemets
Darja Lavõgina
Mart Loog
Dmitri Lubenets
Toivo Maimets
Olga Mazina-Kukk
Aavo-Valdur Mikelsaar
Kärt Padari
Evi Padu
Heiti Paves
Pärt Peterson
Jaanus Remme
Ago Rinken
Osamu Shimmi
Rein Sikut
Artjom Stepanjuk
Pille Säälik
Tanel Tenson
Tambet Tõnissoo
Raivo Uibo
Sissejuhatus
Rakkude maailm
Rakuorganellid
Rakkudevahelised ühendused ja rakuväline maatriks
Rakkudevaheline signaaliülekanne
Rakutsükkel
Meioos
Arengubioloogia
Rakkude diferentseerumine
Tüvirakud
Rakkude programmeeritud surm ehk apoptoos
Kasvajate bioloogia
Immuunsus
Imetajate erinevad koetüübid
Taimerakk
Mudelorganismid, mutatsioonid ja geneetiliselt modifitseeritud organismid
Valik rakubioloogia meetodeid
Õpiku väljaandmise toetajad
Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, kõrgkooliõpikute progamm
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Tartu Ülikooli genoomika instituut
Icosagen AS
Solis BioDyne OÜ
Quantum Eesti AS
Tartu Ülikooli Kirjastus
Meediakajastused
Postimehe teadusrubriik 28.09.2023: „Eestikeelne rakubioloogia õpik pakatab uusimaist teadmisist“, Marek Strandberg
Raadiointervjuu saates „Kuue samba taga“, saatejuht Madis Ligi
Raadiointervjuu saates „Kukkuv õun“, saatejuht Marek Strandberg
Ajakirja „Horisont“ 2023. oktoobrinumber
Tartu Postimees 06.10.2023: Väikseim elus asi on rakk. Kuidas tekkis? Ei tea! Aime Jõgi intervjuu raamatu koostajatega
Osta raamat
Tartu Ülikooli Kirjastuse e-pood: „Rakubioloogia“
Järelvaata 27. septembri raamatuesitlust
Pildigalerii