Pseudomonas putida’t nakatavate Eestist eraldatud keskkonnafaagide kollektsioon (CEPEST). P. putida on biotehnoloogiliselt oluline bakter, mida saab kasutada bioremediatsioonis või polümeeride biotootmises tänu tema robustsele ja mitmekülgsele ainevahetusele ja kõrgele stressitaluvusele. P. putida on ka loomulikult vastupidav faagide (baktereid spetsiifiliselt nakatavad viirused, bakteriofaagid) nakkustele, mistõttu oli senini avastatud vaid mõned üksikud P. putida faagid. Kollektsiooni loomisega alustatigi siis, kui P. putida faagikaitse uurimiseks tekkis vajadus faagide eraldamiseks. Loe lisa: Isolation and characterization of a phage collection against Pseudomonas putida. Päisepilt: TEM-pilt CEPEST-faagide esimese üheksa perekonna morfoloogiast. Pilt pärineb eelnevalt mainitud artiklist.
| Image
|
Täienenud teadmised P. putida faagikaitsemehhanismidest on andnud meile võimaluse kasutada faagide eraldamisel nõrgestatud bakteritüvesid ja kollektsiooni laiendada. 2025. aasta lõpuks sisaldas pidevalt uuenev kollektsioon juba üle 180 faagi — 74 liigist ja 28 perekonnast. Peamiselt on „faagijahil“ kasutatud Eesti keskkonnaproove, lisaks mõningad proovid Soomest, Lätist ja Poolast (Joonis 2).
Eraldamiseks on vaja vaid väikest proovikogust – ca 50-100 ml vett või ~20 g mulda, eelistatult peremehe loomuliku elukeskkonna lähedalt (nt P. putida elukoha järgi mulla või taimede juurevöönd). Lisaks rikastamisele kasutatakse mõnikord ka sadestusmeetodit (ebaefektiivse faagi nakkustsükli korral). Rikastamise või sadestamise järel visualiseeritakse faagid tänu nende võimele baktereid lüüsida, tekitades bakterikihil selged faagilaigud (Joonis 3).
Avaldatud faagide genoomid on kättesaadavad NCBI BioProject #PRJNA1067406 kaudu.