Skip to main content
Foto:
Viivi Järve

JÄRELVAADATAV: Kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski räägib inauguratsiooniloengul vesinikust ja kütuseelementidest

Teisipäeval, 24. mail kell 16.15 peab kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu Vesinik ja kütuseelemendid“.

Vesinikutehnoloogiate temaatika on leidnud viimastel aastatel üha laiemat kõlapinda, kuna kliimaprobleemide ühe lahendusena nähakse süsinikupõhise energiamajanduse järkjärgulist asendamist vesinikupõhisega. Euroopa Liit on vastu võtnud vesinikustrateegia, et kiirendada taastuvenergia tootmist ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Ka Eestis on mitu omavalitsust, kes soovivad vähendada vesinikutehnoloogia abil oma keskkonna jalajälge ja on kaasanud selle saavutamiseks partnerina Tartu Ülikooli.

Inauguratsiooniloengu esimeses osas käsitleb Kaido Tammeveski vesinikumajanduse olulisi aspekte – eelkõige vesiniku tootmist, hoiustamist, transporti ja kasutamist – ning vaeb elektrolüüsiseadmete võimalusi ja arenduse kitsaskohti. Loengu teises osas puudutatakse kütuseelemente, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks, ilma et sellega kaasneks keskkonna saastumist, sest ainus kõrvalsaadus on veeaur. Kütuseelemente kasutatakse aina enam transpordivahendites ja vesinikkütusel töötavad sõiduautod on juba turul, ehkki märksa kallimana kui akutoitel sõidukid. Tammeveski sõnul on kütuseelemente perspektiivikas kasutada ühissõidukites, näiteks bussides ja rongides.

„Keskkonnahoidlikku vesinikku saadakse vee elektrolüüsil taastuvenergia abil, kuid selline vesinik on praegu veel kallis ja moodustab vaid 4% vesinikutoodangust. Sellegipoolest mängib nii roheline vesinik kui ka kütuseelemendid vesinikumajandusele üleminekul tähtsat rolli,“ selgitas Tammeveski.

Madalatemperatuursete kütuseelementide alal on viimasel kümnendil teadus- ja arendustegevuse oluline suund olnud kallite väärismetallkatalüsaatorite asendamine odavamate materjalidega. „Tähtis on suurendada seadmete töökindlust ja alandada nende hinda, et muuta need konkurentsivõimelisemaks,“ leidis professor Tammeveski. Üks tema teadustöö suundi on välja selgitada eri tegurite mõju mitteväärismetallkatalüsaatorite elektrokatalüütilisele aktiivsusele hapniku redutseerumisel, mida vaadeldakse uurimisrühmas valmistatud ja analüüsitud katalüsaatormaterjalide näitel.

Kaido Tammeveski on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemia eriala 1989. aastal. 1998. aastal kaitses ta keemia alal doktoriväitekirja „Hapniku elektroredutseerumine õhukestel plaatinakatetel ja superoksiidiooni elektrokeemiline detekteerimine“. Aastatel 1999–2000 oli ta järeldoktor Liverpooli Ülikoolis (Ühendkuningriik). Seejärel töötas ta kolloid- ja keskkonnakeemia kaasprofessori ametikohal ning alates 2001. aastast on ta kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli juhataja Tartu Ülikoolis. 1. novembrist 2021 on Kaido Tammeveski keemia instituudis kolloid- ja keskkonnakeemia professor.

Teadustöös uurib ta eelkõige hapniku elektrokatalüütilist redutseerumist mitmesugustel katalüsaatormaterjalidel. Need katalüsaatorid leiavad rakendust madalatemperatuursetes kütuseelementides ja metall-õhk-akudes.

Kaido Tammeveski on alates 2010. aastast Rahvusvahelise Elektrokeemiaühingu ja USA-s asuva Elektrokeemiaseltsi liige. Samuti kuulub ta Eesti Keemiaseltsi.

Loengut saab järele vaadata videoportaalis UTTV. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.

#instituudist #koostöö #teadus #ülikoolist
Alliance4Life Meeting photo 2018

Mainekas eluteaduste võrgustik koguneb Tartusse konverentsile

Jaga
29.04.2022
#teadus #ühiskonnale
Promoveerimine_A_Tennus

Kreete Lüll kaitseb doktoritööd „Investigating the relationships between human microbiome, host factors and female health“

Jaga
22.04.2022
#instituudist #teadus #
teadusgrandid_juurde correct3.3.jpg

Edukad uued teadusgrandid

Jaga
04.04.2022