59. Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus prepareeriti neere

7.–8. märtsil peeti Tartus 59. Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumiõpilastele. Olümpiaadi lõppvooru oli kutsutud osalema 64 õpilast kogu Eestist, kellest omavahelisele mõõduvõtule saabus 60 julgemat ja tublimat. Õpilased said kutse piirkondlike olümpiaadide tulemuste põhjal. Koos gümnaasiumiõpilastega oli olümpiaadile kutsutud ka viis väga tublit 9. klassi õpilast.

Bioloogialümpiaadi lõppvoor koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Esimesel päeval tuli loomaanatoomia ja –füsioloogia ning süstemaatika praktiliste tööde käigus prepareerida sea neeru ning eri imetajarühmade arengu tunnusjoontele tuginedes koostada fülogeneesipuud vastavalt Occazami säästuprintsiibile. Lisaks analüüsiti etteantud elektrokardiogrammide alusel koormusest tingitud muutusi ja hinnati nende statistilist olulisust ANOVA meetodil. Eraldi selgitati kanamuna varuainete fraktsioneerimisel selle koostist.

Biokeemia ja ensüümikineetika töö seisnes erineva kontsentratsiooniga substraadi ja ensüümi töölahuste valmistamises, misjärel tuli spektrofotomeetriga mõõta ensüümireaktsiooni toimumist peegeldavate proovide optilised tihedused (mõõdetud reaktsioonilahuste optilised tihedused kanti graafikutele ja arvutati välja reaktsiooni algkiirused). Eelneva tulemusel esitati mädarõika peroksüdaasi rektsioonikineetika parameetrid – reaktsiooni toimumise maksimaalne kiirus ning sellest tulenev Michaelis-Menteni konstant.

Molekulaarbioloogias tuli määrata kasutatava bakteritüve iseloom ja tunnused, teha bakteri 16S rRNA geeni restriktsioonianalüüs ja vastata küsimustele. Samuti määrati bakterikultuuris ensüümide β-galaktosidaasi ja katalaasi esinemine ning leiti, kas tundmatu bakteritüvi omab võimet fluorestseeruda või mitte. Kõige lõpuks oli vaja etteantud tunnuste põhjal panna paika uuritud bakteritüve liigiline kuuluvus.

Taimefüsioloogia ja –anatoomia praktilises töös olid tähelepanu all  2 taime: hibisk ja tradeskantsia. Hibiski lehes määrati spektrofotomeetria abil klorofülli a ja b sisaldust. Kuna praktiline töö eeldas lisaks lahuste tegemisele ka leheanatoomia tundmist ning mikroskoobi kasutamise oskust, tuli õpilastel joonistada ka mikroskoobis nähtud lehe ristlõik ning ära tunda vastavad struktuursed elemendid (õhulõhed, mesofüll, juhtkimbud ja epiderm).

„Kõik see oli aeganõudev, tähelepanu vajav ja väsitav,“ rääkis bioloogiaolümpiaadi žürii esimees Sulev Kuuse. Sellest hoolimata tuli õpilastel pea värske hoida, sest järgmisel päeval toimus teooriavoor, kus oli nii lihtsamaid, raskemaid kui ka eriti raskeid ülesandeid rakubioloogiast, füsioloogiast, geneetikast, ökoloogiast ja etoloogiast. Ülesanded hõlmasid küsimusi nii taimedest, loomadest kui ka inimesest.

Pärast tõsist pingutust olid koondtulemuste põhjal Eesti gümnaasiumiastme bioloogiaolümpiaadi võistluse parimad järgmised õpilased:

• Vesta Selg (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klass)
• Sofia Marlene Haug (Tallinna Reaalkooli 11. klass)
• Mari Remm (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass)

Väga südi vastupanu gümnasistidele osutasid 9. klasside viis võistlejat. Neist parimaks hinnati Kristjan-Erik Kahu (Miina Härma Gümnaasium), kes saavutas absoluutarvestuses 9. koha.

Kümnendate klasside esikolmiku moodustasid Vesta Selg (Hugo Treffneri Gümnaasium), Liis Siigur (Miina Härma Gümnaasium) ja Henriete Toomlaid (Pärnu Koidula Gümnaasium). Üheteistkümnendate klasside esikolmikusse kuulusid Sofia Marlene Haug, Martin Rahe (mõlemad Tallinna Reaalkool) ja Johan Tamm (Hugo Treffneri Gümnaasium). Kaheteistkümnendatest klassidest olid kolm parimat Mari Remm ja Tuule Tars (mõlemad Hugo Treffneri Gümnaasium) ning Anni Joamets (Tallinna Prantsuse Lütseum).

Praktikumides olid parimad:

• Loomafüsioloogia, -anatoomia ja süstemaatika praktikum – Andreas Simson (Tallinna Reaalkooli 12. klass);
• Taimefüsioloogia ja -anatoomia praktikum – Liis Siigur (Miina Härma Gümnaasiumi 10. klass);
• Molekulaarbioloogia ja mikrobioloogia praktikum – Johan Tamm (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klass);
• Biokeemia ja ensüümikineetika praktikum – Henriete Toomlaid (Pärnu Koidula Gümnaasiumi 10. klass).

Täielikud tulemused koos žürii lõppotsusega on avaldatud teaduskooli kodulehel.

31. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) toimub tänavu 3.–11. juulil Sasebos, Nagasakis, Jaapanis. Eesti võistkonna lõplik koosseis selgub IBO kandidaatide valikvõistlusel aprilli lõpul Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.

Bioloogiaolümpiaadi toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikooli teaduskool, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Tartu Ülikooli maateaduse ja ökoloogia instituut, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakirja Eesti Loodus toimetus, Lindenhill (OÜ Karsem), Icosagen AS ja Tartu Antoniuse Gildi keraamikud.

Suurim tänu kõikidele osalejatele, nende vanematele ja õpetajatele ning olümpiaadi korraldusmeeskonnale.

Lisateave: Sulev Kuuse, Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees, 737 5060, sulev.kuuse@ut.ee