Algab teadusprojekt kõhunäärmevähi kasvajate uurimiseks ning uute ravimeetodite väljatöötamiseks

Eelmisel nädalal selgusid Leedu Teadusnõukogu poolt läbi viidud Balti teaduskoostöö programmi teise taotlusvooru tulemused, mille järgi eraldatakse toetust 79-st rahastustaotlusest 11 projektile kogumahus 10,6 miljonit eurot. Rahastatud projektid kestavad kolm aastat ja kõigis neis osalevad Eesti teadlased. Tartu Ülikooli teadlased on seotud kuue projektiga.

Konkursi tingimused nägid ette, et projektidesse tuleb kaasata partnerid nii kolmest Balti riigist kui Euroopa majanduspiirkonna riikidest Norrast, Islandilt või Liechtensteinist.
Eesti, Läti, Leedu, Norra, Islandi ja Liechtensteini teadlaste koostöö tihendamiseks loodud Balti teaduskoostöö programmi rahastus koosneb Euroopa Majanduspiirkonna 2014–2021 finantsmehhanismi toetusest ja Balti riikide kaasrahastusest. Taotlusvoorudes jagatakse kokku välja 24 miljonit eurot, millest Eesti riigi panus on 6 miljonit eurot. Äsja lõppes teaduskoostöö programmi kolmanda taotlusvooru konkurss, kolm vooru on veel ees.

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professori Toivo Maimetsa ja rakubioloogia õppetooli osalusel algab järgmise aasta alguses projekt pankrease kasvajate uurimiseks. Projekti juhib Leedu Tervisteaduste Ülikool (taotleja), partnerid on Oslo Ülikool, Läti Orgaanilise Sünteesi Instituut ja Tartu Ülikool. Taotlus rahastati taotlusvooru prioriteetse teemavaldkonna ennetav ja personaalne meditsiin (Preventive and Personalised Medicine) alt. 

Projekti taust:
Viimase aja üks suurimaid läbimurdeid inimese kasvajate ravis on nn immuuntuvastuse kontrollpunkti inhibiitorite kasutuselevõtt. Taoliste kontrollpunktide avastamise eest pälvisid Tsuku Honjo ja James Allison ka üle-eelmisel aastal Nobeli preemia.
Immuunsüsteem on evolutsioonis välja kujunenud kaitse organismi tunginud võõraste rakkude ja teiste bioloogiliste objektide vastu. Pikka aega on teadlasi huvitanud küsimus, miks immuunsüsteem, mis suudab võidelda suure hulga bakterite ja viirustega, ei saa hakkama kasvajarakkude äratundmise ja hävitamisega, on ka ju vähirakud organismi jaoks kahjulikud võõrobjektid.

Osutub, et kasvajad kavaldavad organismi immuunsüsteemi üle. Immuunsüsteem peab selgelt vahet tegema „omade“ ja „võõraste“ rakkude vahel, et mitte hakata iseenda rakke hävitama. Kui kontroll on paigast ära, siis on iseenda rakkude hävitamise tulemuseks autoimmuunhaigused. „Omade“ äratundmiseks on immuunrakkude (T-rakkude) aktiveerimise teel „kontrollpunktid“. T-rakkude pinnal on valgud nimega PD-1 (programmed death, kontrollitud rakusurma valk). Kui T-rakk kohtab teist rakku, millel on küljes selle valgu „partner“ PD-L1 (PD valgu ligand), siis tuntakse seda rakku „omana“ ning T-rakud ei aktiveeru selle vastu võitlemiseks.
Just sellist „kontrollpunkti“ aga kasutavad ära kasvajarakud. Nimelt toodavad nad samuti valku PD-L1, mis näitab rakku „omana“ ning seetõttu saab kasvaja organismis paljunema hakata. PD-1/PD-L1 kontrollpunkti inhibiitorid (nn immuuntuvastuse kontrollpunkti inhibiitorid) on aga valgud (antikehad), mis sellist PD1/PD-L1 seondumist takistavad. Seetõttu ei õnnestu kasvajarakul immuunsüsteemi ära petta ning viimane hakkab täie jõuga kasvaja vastu võitlema. 

Taoliste inhibiitoritega on viimastel aastatel saavutatud küll väga häid ravitulemusi, kuid lahendusest on asi siiski veel kaugel, kuna seni teadmata põhjustel ei allu paljud kasvajad sellisele ravile.

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogid on pikema aja jooksul uurinud üht valku, AHR (arüülsüsivesinike retseptor), mis mängib olulist rolli kasvajate arengus. Näiteks kaitses hiljuti Indrek Teino doktoritöö „Arüülsüsivesinike retseptor hiire munasarja granuloosarakkudes“. AHR mõjutab immuunrakkude funktsioone, mõjutades valkude PD-1 ja PD-L1 tööd ja seetõttu on AHR ka huvipakkuvaks sihtmärgiks vähiuuringutes.

Äsja rahastatud projekt püüabki välja selgitada, kas AHR-i aktiivsuse muutmine aitab kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele nii immuun- kui kemoteraapia puhul. Selleks kasutatakse juba tuntud AHR-i aktiivsust mõjutavaid molekule ning töötatakse välja ja sünteesitakse ka uusi. Pankrease kasvajad valiti sihtmärgiks seetõttu, et nad on agressiivsed (5-aastane elulemus on 4-5%) ning nende ravivalikud on praegu kesised.

Lisainfo taotlusvooru kohta asub Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Lisateave: Toivo Maimets, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor, tel: 737 5028, e-kiri: toivo.maimets@ut.ee