Burak Yelmen kaitseb doktoritööd

Teisipäeval, 24. augustil kell 10.15 kaitseb Tartu Ülikooli geenitehnoloogia eriala doktorant Burak Yelmen doktoritööd teemal “Characterization of ancient Eurasian influences within modern human genomes” („Iidsete Euraasia mõjude iseloomustamine tänapäeva inimgenoomides”). 

​Kaitsmine toimub Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium) ja videosillas.
Kaitsmise jälgimine videosilla vahendusel:
Meeting ID: 919 1556 7207
Passcode: 479334

Burak Yelmen on täitnud geenitehnoloogia doktoriõppekava ning tema doktoritööga saab tutvuda DSpace'is.

Juhendajad: TÜ GI külalisprofessor Luca Pagani, GI evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu ja GI populatsioonigeneetika kaasprofessor Toomas Kivisild
Oponent: Dr Mehmet Somel, Associate Professor in Human Evolutionary Genetics at the Middle East Technical University of Ankara, Türgi

Doktoritöö kokkuvõte:

Tänapäeva inimgenoomid on iidsete komponentide segu. Tänu vana DNA (aDNA) uuringute arengule saame me nende komponentide päritolu kindlaks teha ja neid uurida. Kuid aDNA ei pruugi olla kättesaadav või võib paljudel juhtudel olla madala kvaliteediga, kuna DNA struktuur laguneb aja ja erinevate keskkonnamõjude tõttu. Õnneks saame neid iidseid kihte kindlaks teha ja eraldada ka tänapäeva inimgenoomidest, kasutades lokaalse põlvnemise tuletamise meetodeid. Selle lähenemisega saame uurida segunenud populatsioone, millel on tugevalt erinevad põlvnemiskomponendid, demograafilisest ja funktsionaalsest aspektist. Käesolev doktoritöö keskendub kahele sellisele rühmale: Lõuna-Aasia populatsioonidele, mis koosnevad Lääne-Euraasia ja Lõuna-Aasia komponentidest, ja Etioopia populatsioonidele, mis koosnevad Euraasia ja Aafrika komponentidest. Doktoritöö esimeses osas käsitletakse Lõuna-Aasia mineviku demograafilisi sündmusi, ulatuslikku genoomset varieeruvust ja segunemisjärgset looduslikku valikut, genereerides tänapäeva Lõuna-Aasia genoomide kahe peamise põlvnemiskomponendi jaoks surrogaadid. Teises osas hinnatakse üht lokaalse põlvnemise tuletamise põhist meetodit segunenud genoomide põlvnemiskomponentides valiku tuvastamise parandamise osas ja meetodit rakendatakse Lõuna-Aasia genoomide puhul. Kolmandas ja viimases osas rakendatakse esimeses osas kirjeldatule sarnast lähenemist Etioopia genoomide puhul, et määrata täpselt tänapäeva etiooplaste Euraasia põlvnemiskomponendi allikas.