Elektroonikaromudest võib saada Eesti Nokia

Kuigi maailmas saavad praegu enim tähelepanu meditsiinilised teadmised, ei tähenda see, nagu ei teeks teiste valdkondade teadlased samal ajal olulisi avastusi. TÜ molekulaar- ja
rakubioloogia geneetika teadur Anne Menert on juba aastaid uurinud, kuidas mikroorganismide abil võimalikult edukalt graptoliitargilliiti lagundada.
Halva kuulsusega mustjashall savi – graptoliitargilliit, rahvakeeli mudakivi või konnatahvel – pakub võimalusi, mille vastu võib maavarade näljas maailm huvi tunda. Graptoliitargilliit on põlevkivi ja fosforiidi kõrval üks kolmest Eesti strateegilisest maa- ja loodusvarast.

Maikuu ajakirjas Universitas Tartuensis räägivad oma tööst graptoliitargilliidist kätte saadavate huvipakkuvate ainete kallal Anne Menert ja mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar. Selleks, et saada graptoliitargilliidist võimalikult keskkonnaohutult kätte huvipakkuvaid metalle, lõid teadlased laboris mikroorganismidele erisuguseid tingimusi. Viimased viis aastat on kivimi võimalusi vaadeldud RITA programmi raames, mis on loodud Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike uuringute korraldamiseks.

Argilliidis on metalle tunduvalt rohkem kui maakoores keskmiselt. Tehnoloogiaseadmed meie ümber vajavad akumetalle. Nutiseadmed, mille eluiga on sageli küllalt lühike, sisaldavad hulgaliselt metalle, mida oleks mõistlik taaskasutada. Siiani seda tehtud ei ole, kasutatud on lihtsamaid lahendusi, mis aga saastavad keskkonda - näiteks sulatatakse elektroonikajäätmeid ümber.  Koostöös ettevõttega BiotaTec on teadlased alustanud nn. e-romu väärindamise projekti Euroopa Liidu programmi LIFE raames.

Kas elektroonikaromudest võib saada Eesti Nokia? Loe lähemalt.

Teadlasi usutles ajakirjanik Maarit Stepanov. 
Foto: Anne Menert