Instituut saab 30-aastaseks
Käesoleval aastal saab Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TÜMRI) 30-aastaseks. Instituut loodi esimese Eesti taasiseseisvumise aja järgse ülikooli rektori, hilisema TÜMRI professori, Jüri Kärneri korraldusega 01.06.1990. TÜMRI oli näidisprojekt ja vääris soosimist, sest instituudis suudeti teoks teha paljuräägitud kava lõimida ülikool Eesti Teaduste Akadeemiaga ja seada see tervik õpetamise teenistusse.
Instituudi renoveeritud hoone avamine aadressil Riia 23 (endine TRÜ sõjalise kateeder) toimus sügisel 1994. 1997 lisandus Citrina hoone Eesti Biokeskuse eestvedamisel ning 2012.a. Omicumi hoone Eesti Geenivaramu eestvedamisel. Endise Eesti Biokeskuse ja geenivaramuga (nüüdne genoomika instituut Tartu Ülikoolis) on TÜMRI sünergiliselt kogu aeg seotud olnud jagades nii ruume, aparatuuri, teadlasi kui kraadiõppureid.
TÜMRI teadlased avaldavad aastas keskmiselt 60 eelretsenseeritud teadusartiklit, millest olenevalt aastast kuni ca 30% on maailmas 10% enimtsiteeritute hulgas. Meie teadlaste keskmine h-index on 4.9. Maailma 1% enimtsiteeritud teadlaste seas on 2020.a. mai seisuga Essential Science Indicator andmetel neli teadlast: Andres Metspalu, Richard Villems, Maido Remm, Triinu Kõressaar. Kaitstavate doktorikraadide arv aastas jääb keskmisel 7-10 vahele. 30 aasta jooksul on juhendatud 195 doktori- ja 599 magistrikraadi. TÜMRI on andnud Eesti ühiskonnale 37 professorit.
Kolme kümnendi jooksul, igaüks natuke oma nägu, on instituut tuginenud kahele alustalale, milleks on kõrgetasemeline teadustegevus ja õppetegevus kõigil kolmel kõrghariduse astmel: bakalaureuse-, magistri- , doktoriõpe. Selle tulemusena oleme hetkel seotud seitsme õppekavaga, mis on kõik rahvusvaheliselt evalveeritud ja millest viit juhime.
Instituudi esimesel kümnel tegutsemisaastal oli põhirõhk suunatud instituudi struktuuri ülesehitusele, teadus- ja õppetegevuse sünergilisele liitmisele, õppekavade väljatöötamisele, instituudile ruumide ja kaadri leidmisele ning esimese teadusrahastuse hankimisele. Eesmärgiks pandud 150 doktorikraadini jõudnud spetsialisti järgmise 20 aasta jooksul sai tagantjärele vaadates praktiliselt täidetud. Koostöö Teaduste Akadeemiaga oli tihe, sh algusaastatel esmase teadusinfrastruktuuri hankimisel. Eesti Biokeskusega sõlmiti koostöölepe ühiseks tegevuseks teadustöös ning see kehtis kuni Eesti Biokeskuse liitumiseni TÜ-ga.
Teist kümnendit (2000-2010) võib iseloomustada positiivse kiire kasvu kümnendina. Jalad said alla Eesti biotehnoloogia firmad, Tartu Biotehnoloogia Park, Eesti Geenivaramu ja Geenikeskus, TÜ Tehnoloogiainstituut, sh mitmed ettevõtted pungusid TÜMRI baasil. Instituudis tegutses Eesti riiklik teaduse tippkeskus, käivitusid hoogsad infrastruktuuri programmid, EL tõukefondide toel viidi instituudi teaduslaborid maailma tasemele, eraannetaja Helgi Nirgi pärandi realiseerimise toel koolitati noorema põlvkonna teadlasi ning uuendati täielikult õppelaborite sisustust. Järeldoktorantuurist pöördus tagasi terve rida noori teadlasi, kes hakkasid üles ehitama uusi perspektiivikaid teadusgruppe: Arnold Kristjuhan, Maris Laan, Maido Remm, Viljar Jaks jt. Loodi uusi õppetoole (nt bioinformaatika). Loodusteaduste didaktika lektoraat kuulus instituudi koosseisu aastatel 1994–2006, seejärel õpetajate erialane ettevalmistus lahknes liikudes haridusteaduste alla.
Kolmas kümnend (2010-2020), eriti selle teine pool, on olnud finantsilises mõttes turbulentne, seda kogu Eesti teaduses ja kõrghariduses. Positiivse poole pealt on sellesse perioodi jäänud hoogne õppekavade arendus koostöös Eesti Bioteaduste Üliõpilaste Seltsiga, õppejõudude generatsiooni vahetus, kus noor akadeemiline kaader on tasapisi välja vahetanud emeriteerunud õppejõud ja see protsess jätkub. Õnneks on veel noori, kes astuvad doktorantuuri, soovivad pühenduda akadeemilisele karjäärile ning pöörduvad Eestisse peale järeldoktorantuuri tagasi. Seda tuleb igati soodustada ning loomulikult võiks neid näiteid olla tunduvalt rohkem.
Kõiki kolme kümnendit on saatnud lakkamatu töö õppekavaarenduse osas, koostöö vilistlaste ja ettevõtjatega, et meie õppekavad vastaksid veelgi paremini tööturu ootustele ja vajadustele, aktiivne üliõpilaste praktikategevus väljaspool akadeemiat, meie inimeste innukas töö teaduse populariseerimisel ja seda väga mitmel rindel alates TÜ Teaduskoolist ja bioloogia olümpiaaditegevusest, koostööst koolidega kuni spetsiifiliste projektideni välja - mööda koole sõitev Rändav Bioklass, mis on Eestile peale teinud juba mitu tiiru ning ülikoolis kohapealset õpet pakkuv projekt Geneetika õppepäevad. Nendele lisandub terve rida väiksemaid populariseerimisprojekte pärmitüvede kogumisest mikroobikunstini.
Mtimendat rahastusperioodi järjest juhime Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooli, mis avardab oluliselt doktoriõppe võimalusi ja parandab selle efektiivsust.
TÜMRI teadlased ja õppejõud hindavad emakeelse kõrghariduse võimaldamist meie rahvusülikoolis ning on seetõttu aktiivselt osalenud eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programmis ja eestikeelsete õppematerjalide loomises laiemalt. Oskussõnavara edendamiseks, millele panid alguse Mart Viikmaa ja Ain Heinaru, on tehtud hulga terminoloogiatööd ning see jätkub.
Stabiilset kasvu ja palju õnne meile kõigile!
Märtsis kehtestatud eriolukorra tõttu tuli instituudi 30- juubeli konverents, mis oli planeeritud mai algusesse, edasi lükata aasta teise poolde.