Meie töögrupp uurib eri tüüpi reostuse ja keskkonnamuutuste mõju vee- ja mulla mikroobikooslustele. Meie peamiseks uurimissuunaks on nafta ja naftasaaduste biolagunemisega seotud mikrobioom Läänemeres ja Arktilistes meredes. Lisaks sellele uurime mulla ja taime mikrobioomide kohanemist kliima – ja maakasutusmuutustega subarktilistes ja boreaalsetes ökosüsteemides. Meil on pikaajaline kogemus keskkonna biotehnoloogial põhinevate meetodite rakendamisel orgaaniliste saasteainete koguse vähendamiseks pinnases ja vees ning antibiootikumiresistentsuse leviku uurimisel keskkonnas. Lisaks looduslikest keskkondadest võetud proovide analüüsile rakendame oma uurimustes ka eksperimentaalseid katsesüsteeme. Mikroobikoolsuste liigilise koosseisu ja funktsionaalse võimekuse kirjeldamisel kasutame põhiliselt DNA-l ja RNA-l põhinevaid meetodeid, sealhulgas geenide kvantifitseerimine ning uue põlvkonna järjestamise tehnoloogiad.
Novaator 15.06.2026 Levinud naftatõrjemeetod jääb arktilistes oludes hätta
Soojenev kliima muudab Arktikat jäävabamaks ja on suurendanud piirkonnas nii laevaliiklust kui naftareostuse riski. Muutuvad jääolud võivad aga mõjutada seniste naftareostuse tõrjevahendite toimivust, selgub Tartu ja Norra teadlaste värskest uuringust.
Teadussaade Labor (Vikerraadio) 25.02.2024: Intervjuu professor Jaak Truuga keemiarelvamikroobidest
Stuudios räägiti, kuidas bakterid töötlevad Läänemerre uputatud keemiarelvadest lekkivaid mürke.
Novaator 17.01.2024: Läänemere reostusi võivad aidata tõrjuda naftasööjast bakterid
Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu nendib, et Läänemeres on naftat lagundavaid baktereid uuritud väga vähe. Sellega tegeleb praegu tema viie liikmeline uurimisrühm. Kuigi taolised organismid tulevad reostustõrjes kasuks, pole bakterite suunatud rakendamine tema sõnul sugugi lihtne. Sellegipoolest on neid maailmas varem naftareostuse puhul appi võetud ja jätkuvalt uuritakse ka võimalust nende geneetilisest muundamisest.
Novaator 18.09.2018: Mikroobid suudavad lagundada merre sattunud naftat
Rahvusvahelise projekti GRACE raames uurisid teiste hulgas ka eesti teadlased, kuidas naftareostus levib ja kuidas sellest lahti saada, seda eriti külmadel arktilistel alade.Rahvusvahelise projekti GRACE raames uurisid teiste hulgas ka eesti teadlased, kuidas naftareostus levib ja kuidas sellest lahti saada, seda eriti külmadel arktilistel aladel.
MUNIMAP: Läänemerre uputatud relvastuse käitlemise teekaart
Kestvus: 2024 – 2027
Rahastaja: Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programm
Läänemere uputatud lõhkeained ja keemiarelvad kujutavad tõsist ohtu mereelustikule ja takistavad meremajandust. MUNIMAPi eesmärk on kiirendada ja koordineerida protsesse selle probleemiga tegelemiseks, luues paindliku tegevuskava uputatud lahingumoona käsitlemiseks Läänemeres, mis koondab poliitikat, haldust ja erinevaid saneerimismeetodeid. Uputatud lahingumoona käitlemine on keeruline, kuid keskkonnamõju leevendamiseks ülioluline, nõudes täpseid samme selle leidmiseks, klassifitseerimiseks ja ohutuks kõrvaldamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnikat ja keskkonnatavasid.