Meie töögrupp uurib eri tüüpi reostuse ja keskkonnamuutuste mõju vee- ja mulla mikroobikooslustele. Meie peamiseks uurimissuunaks on nafta ja naftasaaduste biolagunemisega seotud mikrobioom Läänemeres ja Arktilistes meredes. Lisaks sellele uurime mulla ja taime mikrobioomide kohanemist kliima – ja maakasutusmuutustega subarktilistes ja boreaalsetes ökosüsteemides. Meil on pikaajaline kogemus keskkonna biotehnoloogial põhinevate meetodite rakendamisel orgaaniliste saasteainete koguse vähendamiseks pinnases ja vees ning antibiootikumiresistentsuse leviku uurimisel keskkonnas. Lisaks looduslikest keskkondadest võetud proovide analüüsile rakendame oma uurimustes ka eksperimentaalseid katsesüsteeme. Mikroobikoolsuste liigilise koosseisu ja funktsionaalse võimekuse kirjeldamisel kasutame põhiliselt DNA-l ja RNA-l põhinevaid meetodeid, sealhulgas geenide kvantifitseerimine ning uue põlvkonna järjestamise tehnoloogiad.
Intervjuu professor Jaak Truuga keemiarelvamikroobidest
Stuudios räägiti, kuidas bakterid töötlevad Läänemerre uputatud keemiarelvadest lekkivaid mürke.
Teadussaade Labor (Vikerraadio) 25.02.2024
Läänemere reostusi võivad aidata tõrjuda naftasööjast bakterid
Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu nendib, et Läänemeres on naftat lagundavaid baktereid uuritud väga vähe. Sellega tegeleb praegu tema viie liikmeline uurimisrühm. Kuigi taolised organismid tulevad reostustõrjes kasuks, pole bakterite suunatud rakendamine tema sõnul sugugi lihtne. Sellegipoolest on neid maailmas varem naftareostuse puhul appi võetud ja jätkuvalt uuritakse ka võimalust nende geneetilisest muundamisest.
Novaator 17.01.2024
MUNIMAP: Läänemerre uputatud relvastuse käitlemise teekaart
Kestvus: 2024 – 2027
Rahastaja: Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programm
Läänemere uputatud lõhkeained ja keemiarelvad kujutavad tõsist ohtu mereelustikule ja takistavad meremajandust. MUNIMAPi eesmärk on kiirendada ja koordineerida protsesse selle probleemiga tegelemiseks, luues paindliku tegevuskava uputatud lahingumoona käsitlemiseks Läänemeres, mis koondab poliitikat, haldust ja erinevaid saneerimismeetodeid. Uputatud lahingumoona käitlemine on keeruline, kuid keskkonnamõju leevendamiseks ülioluline, nõudes täpseid samme selle leidmiseks, klassifitseerimiseks ja ohutuks kõrvaldamiseks, kasutades parimat võimalikku tehnikat ja keskkonnatavasid.