TÜ teadlased katsetavad mRNA potentsiaali

Rakkudes toimuva valgusünteesi infoülekande peenhäälestust tundma õppides soovivad Tartu Ülikooli teadlased panustada veelgi täpsemate ravivõimaluste arendusse. Nende töö on lähedalt seotud tehnoloogiaga, millel põhinevad ka uued COVID-19 vastu loodud mRNA vaktsiinid.

COVID-19 pandeemia taustal on meedias laiemat kõlapinda leidnud uudseid vaktsiine pakkuv tehnoloogia: mRNA-terapeutika (ingl mRNA therapeutics), mille arendamisega on maailmas tegeletud juba aastakümneid. Üldsusele on aga vähe teada fakt, et läbimurde selle tehnoloogia kasutusvõimalustesse tõi ühe teatud RNA komponendi kasutamine.

Just nagu DNA, on ka RNA sisuliselt väikeste molekulide ahel, mis õpikutarkuse järgi koosneb neljast "ehituskivist" ehk nukleotiididest A, U, G, C. Tegelikult sisaldab meie rakkudes leiduv RNA lisaks eelmainitud komponentidele ka teisi, keerukamaid ühendeid, mida nimetatakse modifikatsioonideks.

Mullu 30-aastaseks saanud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) molekulaarbioloogia õppetoolis on tänaseks juba kaks põlvkonda teadlasi tegelenud nendesamade RNA modifikatsioonide ja nende funktsioonide uurimisega. Üks hiljutisemaid uurimissuundi on seotud mRNA-terapeutika kasutamiseks vajalike alusteadmiste väljaselgitamisega, mille raames Tartu Ülikooli molekulaarbioloogid Margus Leppik ja Ermo Leuska kasutavad looduses olemasolevaid molekule, mis tõotavad suurt potentsiaali tulevikumeditsiinis.
 

Loe edasi ERR Novaatorist

Uudise juures asuval pildil teadur Margus Leppik ja doktorant Ermo Leuska
Foto: Andres Tennus, Tartu Ülikool