Tudengite kogemused õpingutest
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis õpib bakalaureuseõppes üle saja ning magistriõppes 50 tudengit. Lisaks on instituudis üle 50 doktorandi. 18. juunil algab avalduste vastuvõtt uutele bakalaureuse tudengitele ning magistrisse sisseastumine juba käib. Mõlemad vastuvõtud lõpevad 2. juulil.
Uurisime kahelt magistriõppekava üliõpilastelt, milline on nende kogemus molekulaar- ja rakubioloogi instituudis õppimisest. Mõtteid jagavad biomeditsiini õppekava tudeng Inge Varik ja molekulaarsete bioteaduste õppekava üliõpilane Carolin Kattel.
Üliõpilasi intervjueeris geenitehnoloogia bakalaureuseõppe tudeng Signe Parts.
Miks valisid bakalaureuseõppes geenitehnoloogia õppekava?
Inge Varik: „Olles põhikoolist saati kindel, et õpin tulevikus arstiks, tuli mulle endalegi suure üllatusena, kui gümnaasiumi lõpuklassis otsustasin hoopis geenitehnoloogia eriala kasuks. Päris välk selgest taevast see muidugi ei olnud – abituriendina tegin teadusteatrit ning olin huvitunud reaalainetest, ennekõike bioloogiast. Rakendusbioloogia kursusel tabasin end järsku mõttelt, et ma polnud iial kaalunud teadlaseks saamist, kuigi olin üsna suur teadushuviline. Õppides kloonimise ning teiste põnevate geenitehnoloogia meetodite kohta ning kuuldes, et ka Eesti teadlased on selles vallas tasemel, tekkis suurem huvi geenitehnoloogia valdkonna vastu. Eks valiku taga oli naljaga pooleks ka salajane unistus luua kunagi endale koduloomaks geenmuundatud pimedas helendav küülik.“
Kus tekkis mõte, et geenitehnoloogia võib olla just see õige eriala?
Carolin Kattel: „ Idee geenitehnoloogiat õppida tuli gümnaasiumiastme bioloogiatundidest. Minu tolleaegne bioloogiaõpetaja, Tiina Sirelpuu, suutis väga paeluvalt edasi anda oma teadmisi eluslooduse toimimisest. Eelkõige köitsid mind tunnid rakutasandil toimuvast - mõte sellest, kuidas kõik erinevad rakutüübid mitmerakulistes organismides kujunevad ja funktsioneerivad ning kuidas kogu see süsteem reguleeritud on, pakkus mulle suurt huvi - seega teadsin, et Tartu Ülikooli õppekavadest on geenitehnoloogia on minu jaoks ideaalne valik. Valikut aitas muidugi kitsendada ka kunagine Geenivaramu külastus, mis andis eelaimduse tulevasest õppekeskkonnast.
Eriala valikul olen enim tänulik selle eest, et geenitehnoloogia bakalaureuseõpe andis mulle väga olulised alusteadmised bioteadustest tänu millele olen võimeline valdkonna teemade üle kriitiliselt mõtlema ja neid analüüsima ning kiiresti eristama asjakohast informatsiooni mitteasjakohasest.“
Miks tasub õppida geenitehnoloogiat?
Inge Varik: „Bakalaureuseõppes soovitan geenitehnoloogiat õppima minna neil, kes on uudishimuliku iseloomuga ning kes näevad end tulevikus kas teadlase, laborandi või õpetajana. TÜ geenitehnoloogia eriala annab kolme aasta jooksul tugevad baasteadmised ning mitmekesise hariduse – õpitakse nii mikrobioloogiat, rakubioloogiat, immunoloogiat, viroloogiat kui bioinformaatikat. Lai teadmiste pagas tagab ka tööturul rohkem võimalusi – tööd võib potentsiaalselt leida ülikooli teaduslaboris, biotehnoloogiaettevõttes, toiduainetööstuses, kliinikumis, aga ka erinevates riigiametites ning koolides.“
Miks läksid edasi magistriõppesse ning mille järgi valisid õppekava?
Carolin Kattel: „Bakalaureuseastme lõpetamise järel oli minus säilinud ülikoolis tugevalt hoogu juurde saanud teadmistejanu ja seega otsustasin astuda ka magistriõppekavale. Õppekava valikul langetasin otsuse molekulaarsete bioteaduste (endise nimega geenitehnoloogia) õppekava kasuks, sest see tundus loomuliku jätkuna mu õpingutele ja lisaks sellele andis uuenduskuuri läbinud molekulaarsete bioteaduste õppekava valikuvabaduse mitmete erinevate suunamoodulite vahel ja võimaluse õppida just neid õppeaineid, mis kõige enam huvi pakuvad. Hetkel olen küll alles I aastat lõpetamas molekulaarsete bioteaduste õppekaval, kuid võin juba praegu kindlalt öelda, et olen oma tehtud valikuga rahul.“
Inge Varik: „Magistrisse õppima minek saabus bakalaureuseõppe loogilise jätkuna, kuna olin kindel, et soovin tulevikus kindlasti teadustööga tegeleda. Valisin biomeditsiini õppekava, kuna mulle meeldib, et see on rohkem meditsiinilise suunitlusega ning inimese tervisele keskenduv. Soovitan biomeditsiini õppida neil, kellel on tugev soov teha teadustööd, mis on seotud inimese tervise edendamisega või kes huvituvad kliinikumis laborispetsialistina või geneetikuna töötamisest.“
Milliseid tundeid tekitab sinus TÜ MRIs õppimine?
Carolin Kattel: „Mäletan veel, kuidas esimesel bakalaureuseõppe päeval jalutasin ülikooli peahoonest Google Maps'i kasutades TÜMRI hoonesse. Nüüdseks TÜMRI koridorides liikudes tunnen end piltlikult öeldes nagu kodus, kõik on tuttav. TÜMRI-st pärinevad minu esimesed praktilised kogemused laboritööga ja tööga suuremas kollektiivis. Samuti võimaldab molekulaarsete bioteaduste magistriõppekava praktikate sooritamist väljaspool ülikooli, tudengi poolt välja valitud bioettevõtetes, mis on oluline tutvustamaks võimalikke tööandjaid ja nende töömetoodikaid. See seisab mul veel ees ning ma ootan seda suure huviga!“
Millise kogemuse annab praktika õpingute ajal?
Inge Varik: „Magistriõppes sooritasin kaks kuud kestva erialase praktika Baltikumi suurimas biotehnoloogiaettevõttes Thermo Fisher Scientific Baltics, mis asub Vilniuses ning kus töötab ligi 1000 inimest. Mul avanes võimalus lüüa kaasa ettevõtte teadus- ja arendusmeeskonnas ning näha, kuidas ettevõttes töötades on võimalik tipptasemel teadusega tegeleda. Praktikakogemus oli väga põnev – sain kasvatada regulatoorseid T-lümfotsüüte, katsetada nende peal firma uut toodet ning optimeerida vastavalt toote protokolli. Ülikoolis õpitu võimaldas kiiresti sealsesse töösse süveneda ning praktika jooksul omandasin palju täiendavaid teadmisi, mis süvendasid huvi immunoloogia vastu. Soovitan kõigil magistrantidel läbida ettevõttepraktika kas Eestis või välismaal, et tutvuda erinevate võimalustega tööturul ning saada häid kontakte.“