Autor:
erakogu

Üliõpilased külastasid Salutaguse Pärmitehast

30. mail külastas grupp üliõpilasi Rapla maakonnas Kohila vallas asuvat Salutaguse Pärmitehast. Õppeekskursioon toimus magistritaseme õppeaine „Keskkonna biotehnoloogia“ raames. Selle õppeaine üheks osaks on ettevõtete külastamine, et näha, millised keskkonnalahendused on igapäevases suuremahulises tootmistegevuses kasutusel.  
 

Salutaguse Pärmitehas, mida külastati üliõpilastega viimase kümne aasta jooksul juba seitsmendat korda, on oma säästvate tootmis- ja keskkonnalahenduste poolest silmatorkav ja kiiresti arenev tootmisettevõte. Just selline, mille külastamisest on üliõpilastel praktiliste näidete saamiseks kasu. Iga kord, kui õppeaine vastutav õppejõud geneetika teadur Anne Menert üliõpilastega Salutagusele satub, on võimalik tunnistada järgmist arenguetappi.


Sel külastuse korral jäi Tartu Ülikooli külastusgrupile esmalt silma uus veepuhastusjaama hoone tootmishoonete vastas üle tee, mille kaudu juhitakse pärmitehasesse vett kahest tehase enda puurkaevust.   
 

Ettevõte laieneb nii väljast kui seest. Valmimisel on uus parkla, mille osaks on ka elektriautode laadimisjaam. Ettevõtte ette rajati Eesti Vabariigi 100nda sünnipäeva auks 2018. aastal tammeallee, kus kasvab 103 tammepuud. Allee tammed oli ettevõtte omaniku, Kanadas paikneva firma Lallemand kingitus tema Eestis paiknevale tehasele. Üle allee teisel pool teed on veel väärikalt lehes kaks väga vana tammepuud, mis ulatuvad tõenäoliselt tagasi Salutaguse mõisa aegadesse 1860ndate lõpus. Pärmitehase vahetus läheduses asunud Sallentacki (saksa k.) mõisast ei ole tänaseks järel enamat kui vanad mõisapargi puud, mõisa sissesõidutee, peahoone esine auring ja mõisahoone varemetest jäänud rohtunud küngas. Siiski algas just mõisaajal Salutagusel viinatootmine, omaaegse mõisa piiritusevabriku mõned tootmishooned on siiani kasutusel pärmitehases nii tootmis- kui ka abihoonetena. Piiritusevabrikust järgmine etapp oli 1920ndate lõpus samas pärmitehase avamine, esimene kogus pagaripärmi valmis Salutagusel 1927 a.  Peale teist maailmasõda tehas riigistati ja nõukogude ajal lõpul (1986) liideti tootmishooned Livikoga, Eesti suurima alkohoolsete jookide valmistajaga.  
 

Pärmitehase uus elu algas 1993. aastal koos erastamisprotsessiga. Just siis, Eesti taasiseseisvumise järel, otsis Kanada ettevõte Lallemand Eestis võimalust pärmitehase avamiseks. Kaalumisel oli kaks tehast, kaks asukohta, sest rohkem pärmitehaseid meil ei olnud – Tartu või Salutaguse. Valik langes viimase kasuks ja Tartu pärmitehas sulges lõplikult uksed. Kaasaegset pärmitehast silmas pidades oleks pea võimatu ette kujutada, kuidas suur tootmiskompleks saaks paikneda linna südames. Salutagusel on aga ettevõttel suurepärased tingimused nii tootmisala laiendamiseks kui uute tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks. Näiteks valmis möödunud aastal Salutaguse tehase enda päikesepark, mida on kavas veelgi laiendada. Mahepõllunduse edendamiseks alustati koostöös kohalike põllumajandusettevõtetega põldudele väetise tootmist, mida saadakse pärmitehase reoveepuhasti komposteerunud sette segamisel põhuga.


Ekskursiooni juhiks meie grupile oli puhastusjaama juhataja Sergei Zub. Tema töökogemus ettevõttes on juba 25 aastat. Sergei sattus Salutagusele Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureusetudengina praktikale ja naljaga pooleks võib öelda, et praktika kestab siiamaani. Vahepeal on Salutaguse vananenud ja keskkonda reostavast tootmiskompleksist saanud kaasaegne kõiki keskkonnanõudeid eeskujulikult täitev pärmitehas, mille aastane käive on ca 67 miljonit eurot, mis toodab komponente alates looduslikest taimekaitsevahenditest pärmihelveste, veini, jäätise, vorsti, leiva-saia, ravimite ja tervisetoodete sisse mineva kuivpärmini välja, mis ekspordib üle 95% oma toodangust maailma erinevatesse piirkondadesse ning mis on pidevas tehnoloogilises arenemises. Paarikümnest töötajast on saanud 176 töötajat, kelle heaolu on tööandjale oluline. Sergei on juhtinud tehase puhastuskompleksi rajamist ning isiklikus plaanis saanud vahepeal nii magistri- kui doktorikraadi omanikuks. Huvitav on märkida, et Sergei Zub oli Salutagusele praktikale tulles just Anne Menerti üliõpilane, Menert töötas siis Tallinna Tehnikaülikoolis.  

Sergei oli minu üliõpilane Tallinna Tehnikaülikoolis oma bakalaureuseõpingute raames ning sattus Salutaguse Pärmitehasesse praktikale. Sellest ajast ta sinna ongi jäänud, praktikast kasvas välja töökoht. Nii on juhtunud paljude tehasesse praktikale läinud üliõpilastega. Hilisem koostöö on viinud mitmete artikliteni, sh aidanud kaasa Eestis uudse uurimissuuna – mineraalide bioleostamise arengule.
Täna tegeleb Sergei ettevõttest väljuva reovee saastatuse elimineerimisega ehk tema vastutada on puhastuskompleksi töö. Võrreldes kahekümne viie aasta taguse ajaga on puhastusseadmed ettevõttes nagu öö ja päev ning pidev arendustöö selles osas jätkub. Salutaguse Pärmitehases on üliõpilased alati oodatud. 

Anne Menert, geneetika teadur, õppeaine „Keskkonna biotehnoloogia“ õppejõud

Järgmised arenguetapid on olemasolevat tootmisvõimsust veelgi suurendada uute fermenterite lisamise ja olemasolevate ümberehitamise teel. Selleks on aga praegune reoveepuhastussüsteem juba valmis. Puhastusseadmete pool on pärmitehase puhul mõistagi ülimalt oluline, kuna pärmi tootmine on üks suuremaid vee saastatust põhjustavaid tootmisharusid üldse. Salutaguse Pärmitehase reostuskoormus on enne puhastusseadmetesse jõudmist u 150 000 IE (inimekvivalenti), mis vastab umbes 1,5-kordsele Tartu linna reostuskoormusele. Puhastamist vajavad pärmi kasvukeskkond, seadmete pesuveed, samuti erinevad reoveed tehasest, sh olmereovesi. Niisuguses reovees on vähe kergelt lagundatavaid polüsahhariide ja orgaanilisi happeid, kuid palju raskelt lagundatavat, melassist pärinevat betaiini. Kümmekond aastat tagasi täiendati puhastusprotsessi aurustiga, et kontsentreerida kõige „mustem“  reovesi - pärmi kasvukeskkond. Kokkuaurutamise tulemusena saadakse nüüd väärtuslik produkt vinass, mis on samuti põllumeeste poolt väga hinnatud maheväetis.


Kas meile kõigile tuttav pagaripärm valmib Kohila vallas? Saime teada, et ei valmi. Salutagusel ei toodeta üldse kuiv- ja presspärmi, see valmib Lallemandi Poola tehases. Lallemand gruppi kuulub 48 tehast viiel kontinendil, töötajate arvuks kokku on ligi 5000. Selline tehaste paigutus ja rohkus võimaldab tootmissegmendid jagada ning maandada ka ette tulevaid riske. Salutaguse tehases ei seiskunud töö ei koroona ega Ukraina sõja ja energiakriisi puhkemise ajal. Töö käib selles tehases ööpäevaringselt ning kõikides tootmisharu protsessides töötab ööpäevas kaks vahetust töötajaid. 

 

Käesoleval kevadel on õppeaine „Keskkonna biotehnoloogia“ raames käidud õppekäigul ka Estover Piimatööstuse Kaarlijärve reoveepuhastusjaamas ning AS Tartu Vesi reoveepuhastusjaamas.

Kasutatud fotod: Salutaguse Pärmitehas (päises ja galeriis, droonifotod), Anne Menert, Ermo Leuska, Teele Eensaar (fotod külastusest)

 

tudengid

TÜMRI infotunnid esmakursuslastele

Salutaguse Pärmitehas 31. mail 2024. Hoonete vaade õuealalt, esiplaanil on tehase päikesepark.

Magistrandid tutvusid õppekäikudel pärmi tootmise ja reovee puhastamise tehnoloogiaga

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lõpetajad 2024

Bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktused 2024