Värske teadus: Eesti rahva juurtest, sotsiaalmeedia mõjust, valuhirmu leevendamisest ja uudsest haavandite ravist
Humanitaarteadused ja kunstid
Eri valdkondade teadlaste koostöös valminud veebileht „Eesti juured“ pakub lugejale esimest korda tänapäevast vaadet Eesti rahva kujunemisloole
Arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidususuuringute kolleegiumi ja teiste silmapaistvate Eesti teadlaste koostöös on valminud mahukas veebileht eestijuured.ee, mille keskmes on humanitaarteaduste tuumküsimused – kes me oleme ja kust me tuleme. Esimest korda on avalikkusele kättesaadav 21. sajandi käsitlus Eesti rahva etnilisest ajaloost alates holotseeni algusest kuni tänapäevani. Kokku 50 teadlase sulest on avaldatud kõige uuematel teadustulemustel põhinevad lood Eesti alale saabunud küttide-korilaste kultuurilisest, keelelisest ja geneetilisest kujunemisteest 21. sajandi digirahvaks. Sealjuures on lugejal võimalus tutvuda sisutekstide juurde lingitud teadustekstidega.
Tänu mitme uurimisvaldkonna asjatundjate koostöös kokku kogutud arheoloogia, ajaloo, geneetika, lingvistika, folkloristika, etnoloogia, geoloogia ja geograafia teadustulemustele sai teha senisest täpsemaid ja mitmekülgsemaid järeldusi ja üldistusi, et mõista Eesti rahva kujunemist mõjutanud ning mõjutavaid protsesse. Seesugune enneolematu lähenemine võimaldas siduda loodus- ja keeleteadusliku teabe arheoloogilise ja ajaloolise kontekstiga.
Veebileht eestijuured.ee valmis detsembris lõppenud Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatud projekti „Eesti rahva etniline ajalugu uute teadustulemuste valduses“ raames. Praegu eestikeelsena kättesaadav veebileht tõlgitakse sellel aastal ka inglise ja vene keelde.
Tutvu veebilehega eestijuured.ee ja loe projektist lähemalt ETIS-est.
Lisateave: Mari Tõrv, arheoloogia kaasprofessor ning analüütilise ja füüsikalise keemia teadur, mari.torv@ut.ee
Sotsiaalteadused
Ilmajäämishirm süvendab sõltuvust sotsiaalmeediast. Facebooki näitel tehtud uuringu kohaselt võib selline käitumismuster põhjustada eriti noorte ja neurootilisemate kasutajate seas depressiivsust
Ehkki sotsiaalmeedia pakub arvukaid eeliseid, võib see kasutaja vaimset heaolu ka kahjustada. Näiteks võidakse seda pruukida ülemäära palju kasutajate seas, kellel on hirm olulistest sündmustest eemale jääda ning kalduvus kogeda depressiivsemat meeleolu. Psühholoogid on leidnud, et üks tähtsamaid tehnoloogiakasutust probleemseks muutvaid tegureid on isikuomadused.
Tartu Ülikooli ja Maastrichti Ülikooli teadlased tegid kaks uuringut, leidmaks seoseid sotsiaalmeedia probleemse kasutamise ja vaimse tervise vahel. Esimeses uuringus vaadeldi, kuidas on omavahel seotud Facebooki kasutamise intensiivsus ja kasutaja depressiivsus ning milline osa on seejuures tema vanusel, isikuomadustel ja sellel, kui probleemseks ta oma Facebooki tarbimist peab.
Varasem teadustöö on näidanud, et sotsiaalmeedia ülemäärane kasutamine osutab sageli depressiivsusele, millega võivad kaasneda kurbus ja puuduv huvi igapäevategevuse vastu. Tartu ja Maastrichti ülikooli teadlased leidsid, et kui Facebooki sage kasutamine muutub probleemseks, võib see mõjutada kasutaja vaimset tervist ja põhjustada depressiivsust, eeskätt noorte ja suurema neurootilisusega kasutajate seas. Need tulemused on kooskõlas varasemate töödega, mille kohaselt on noorematel inimestel suurem risk tehnoloogiasõltuvuse tekkeks.
Teises uuringus sooviti teada saada, mil määral suurendab sotsiaalmeedia kasutamist inimese ilmajäämishirm ehk kartus, et ta jääb kõrvale millestki olulisest, ja kas suurem enesekontroll vähendab seda. Teadlased leidsid, et inimestel, kes kalduvad olema sagedamini depressiivsemas meeleolus, süvendab ilmajäämishirm sotsiaalmeediasõltuvust.
Uuringute tulemused aitavad mõista, millistele kasutajarühmadele on sotsiaalmeedia ülemäärane tarvitamine tõenäolisemalt kahjulik, ja pakub väärtuslikku teavet eelkõige nõustajatele ja psühholoogidele sotsiaalmeedia kasutajate vaimse tervise toetamisel.
Loe uuringutest lähemalt ajakirjadest BMC Psychology ja Psychological Reports.
Lisateave: Nino Gugushvili, Tartu Ülikooli ja Maastrichti Ülikooli doktorant, n.gugushvili@maastrichtuniversity.nl
Meditsiiniteadused
Hologrammid aitavad lastel valuhirmust üle saada
Igal aastal puutuvad miljonid lapsed kokku selliste valusate meditsiiniprotseduuridega nagu vaktsineerimine, vereproovi võtmine ja väikeoperatsioonid. Sageli tajuvad lapsed neid toiminguid hirmutavana, mille tagajärjel võib uuring ebaõnnestuda, paranemine kauem aega võtta või suureneda ärevus, mis võib jääda püsima ka täiskasvanueas. Leuveni Katoliku Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös on valminud uus empaatiat ja usaldust suurendav tehniline lahendus Väike Nirvana, mis valmistab last ette ja saadab teda kogu potentsiaalselt valusa või ebamugava meditsiinilise sekkumise aja.
Väike Nirvana koosneb nii haiglas kui ka kodus kasutatavatest vahenditest. Haigla ooteruumis saab laps kasutada mängudega tahvelarvutit, mis õpetab muu hulgas, kuidas hingamisharjutuste abil rahuneda. Protseduuritoas asub 3D-tehnoloogial põhinev multisensoorne lahendus: ekraan, Milo-nimelise digisõbrast linnu hologramm ja interaktiivne võlukepp, mis aitavad eri harjutuste ja mängudega lapse tähelepanu valulikult protseduurilt kõrvale juhtida. Lisaks loodi projekti käigus õpetlik mobiilirakendus, millega kodus haiglahirmu vähendamist harjutada.
Leuveni Katoliku Ülikooli juhtimisel koos Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaiglaga tehtud uuringus tõestati Väikese Nirvana tõhusust. Abivahenditega mängides olid lapsed rõõmsad ja keskendunud ning protseduur õnnestus ka nendega, kes varem hüsteeriliselt karjusid ja nõelaga seotud toimingutest keeldusid. Nii lapsed kui ka nende vanemad olid lahendusega väga rahul.
Väike Nirvana on ülikooli teine tehniline lahendus laste haiglahirmu ja valu vähendamiseks. Tartu Ülikooli teadlaste väljatöötatud Hypervsni 3D-hologrammid on juba kasutusel üle Eesti.
Uuri Väikse Nirvana kohta lähemalt projekti kodulehelt.
Lisateave: Anneli Kolk, laste neuropsühholoogia kaasprofessor, anneli.kolk@ut.ee
Loodus- ja täppisteadused
Uudne lahendus haavandite raviks
Tänapäevase elustiili ja eluea pikenemisega kaasnevad terviseprobleemid panevad arstiteaduse proovile. Elutegevuse käigus organismi ehituskivid ehk rakud hukkuvad ja selleks, et säilitada elundite normaalne talitlus, on vaja tagada nende pidev taastootmine. Rakkudele pakub tuge ja reguleerib nende käitumist olukorra järgi (normaalne olek, koedefekti parandamine, haigused) elastne valgukiudude võrgustik, mida nimetatakse rakuväliseks maatriksiks.
Detsembris lõppenud projekti kestel avastasid Tartu Ülikooli teadlased kahe rakuvälise maatriksi valgu – olfaktomediin-4 (Olfm4) ja trombospondiin-4 (Thbs4) – olulisuse maksakahjustuse parandamisel. Ka naha taastumist uurides leidsid teadlased, et paranevates nahahaavades tõusis mõlema valgu tase. Veelgi enam, mõlemad valgud suudavad suurendada naha peamiste komponentide – keratinotsüütide ja fibroblastide – migratsioonivõimet ja jagunemist. Lisaks on neil valkudel oma osa ilmselt ka rakkude jagunemisega seotud nahahaigustes, kuna Olfm4 leidub rohkem atoopilise dermatiidi ja Thbs4 psoriaasi haiguskolletes.
Suuremahulistes geeni ja valgu ühenduuringutes kasutati Tartu Ülikooli rakubioloogia õppetoolis väljatöötatud proteotranskriptoomika ja fosfoproteoomika-proteotranskriptoomika meetodit. Uuringu käigus õnnestus teadlastel kindlaks määrata need signaalid, mis vahendavad Thbs4 ja Olfm4 toimet. Üllatuslikult leidsid teadlased, et selleks on embrüonaalsete tüvirakkude omadusi tagava faktori POU5F1 ja naissuguhormoonide aktiveeritavad signaalirajad. Embrüonaalsed tüvirakud esinevad vaid loote esimeste arengustaadiumite jooksul. POU5F1 raja aktivatsioon viitab nende valkude võimele aktiveerida ka küpsemates rakkudes varjul olevaid tüvirakuomadusi ja suurendada seekaudu nende koetaastusvõimet.
Nendele uutele teadmistele tuginedes plaanivad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Helsingi Ülikooli biokeemikutega töötada välja uudsed haavade paranemist soodustavad ravigeelid, mis sobiksid nii traumaatiliste kui ka krooniliste haavandite raviks.
Loe lõppenud projektist lähemalt ETIS-est.
Lisateave: Viljar Jaks, rakubioloogia kaasprofessor, viljar.jaks@ut.ee
