Geenitehnoloogia õppekava läbib uuenduskuuri
2025. aasta sügisel võetakse bakalaureuseüliõpilased vastu uuendatud geenitehnoloogia õppekavale. Selgitame lähemalt, millised muudatused õppekavas aset leiavad ja miks neid vaja on.
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis jälgitakse tähelepanelikult õppekavadele antavat tagasisidet nii üliõpilaste, koostööpartnerite kui tööandjate poolt. Tagasiside analüüsimisega tegeleb õppekava programmijuht ja tema poolt kokku kutsutud toimkond, kuhu kaasatakse ka üliõpilasi eelkõige Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi õppekvaliteedi töögrupist. Tagasiside põhjal läbib geenitehnoloogia õppekava uuenduskuuri.
Peamiseks muudatuseks uuendatud õppekavas on praktiliste oskuste õpetamise ümberkorraldamine praktikumides. Nii üliõpilased kui tööandjad toovad tagasisides välja õppepraktikumide olulisuse, nende sisu vastavusse viimise viimaste tehnoloogiliste arengute ning õpetamismeetoditega. Samuti märgitakse, et praktilisi aineid võiks õppekavas olla rohkem. Bakalaureuseõpingud kestavad kolm aastat ning sinna sisse tuleb lisaks praktikumidele mahutada eriala alusained, kuna just kõrghariduse esimene aste on see koht, kus neid tuleb õpetada. Ajaline piirang kuue semestri näol seab piiri praktikumide arvule. Täpsem erialane spetsialiseerumine algab magistriõppest, kuid loomulikult peavad ka bakalaureuseõppe praktikumid olema tasemel, et seda võimaldada. Suure osa spetsiifilisematest praktilistest oskustest omandavad tudengid bakalaureusetöö tegemise käigus. Bakalaureusetöö teema valivad tudengid ise.
Uuendatud õppekavas pööratakse suuremat tähelepanu laboriohutusele ja üldiste töövahendite ja meetodite süsteemsemale omandamisele. Selleks viiakse õppekava alusmoodulisse uus õppeaine – sissejuhatav laboratoorne praktikum. Üliõpilane saab seal teadmised ohutuks tööks ükskõik millises meie laboris. Õppeaine on kuhustuslik, lõpeb eksamiga ja selle positiivse läbimiseta ei ole võimalik edasi õppida. Õppeaine raames valmib ka e-kursus, mis lubab õppeaine sisuga meeldetuletamise eesmärgil korduvalt tuvuda.
Teiseks suuremaks muudatuseks on praktikumide paindlikum ülesehitus, et tööturult saabuvale tagasisidele kiiremini reageerida.
Kolmandaks hakatakse praktikumides pöörama rutiinsete laboritöö võtete kõrval suuremat rõhku laboritöö tulemuste ja kasutatavate meetodite analüüsile. Bakalaureuseõppes on laboritöö võtete rutiini harjutamine väga oluline, sest just siin pannakse alus õigete tööoskuste ja -võtete kujunemisele ja sisse harjutamisele. Teisalt on selle kõrvale alati võimalik tuua rohkem analüüsivaid komponente ja tudengite iseseisva ettevalmistuse mahtu praktikumi eel ja järel, mis jätab sisukamale tööle laboris rohkem aega.
Muudatuste eesmärk on kujundada ümber praktiliste oskuste õpetamine praktikumides. Viime selle uuele alusele ning kokkuvõttes peaksid sellest võitma kõik: nii üliõpilased, õppejõud kui tulevased tööandjad.
Järgmine suurem muudatus puudutab õppekavas õpetatavate ainete omavahelist koordinatsiooni, et koostada optimaalsem tunniplaan, kus õppeainete järgnevus üksteisele oleks tudengi seisukohast loogilisem ja õppeained üksteist toetavamad. Selleks on õppejõud näinud hulga vaeva jagades üksteisega õppeainete sisendeid, et teada saada, mida nende ainesse tulevad üliõpilased juba teavad ja mida veel mitte.
Õppekavasse lisatakse mitu uut biotehnoloogiliste rakendustega seotud õppeainet, et parandada lõpetajate konkurentsivõimet.
Bioloogiliste protsesside rakendused – õppaine laiendab varasemat toiduainete mikrobioloogia ainet, lisaks toiduainetetööstusele on sisse toodud bioloogiliste protsesside rakendused kahjulike ainete lagundamiseks ja erinevate ravimite ja muude toodete sünteesimiseks;
Geeni- ja rakuteraapia ning diagnostika – õppaine võtab kokku aktuaalsed meetodid ja nende rakendused meditsiinis ja meditsiinilises diagnostikas.
Sageli küsivad üliõpilased, miks on neil vaja geenitehnoloogia õppekava raames läbida füüsika või keemia kursus. Uus õppeaine – Bioloogiline maailmapilt – annab ülevaate kogu valge bioloogia tervikust ehk geneetikast evolutsiooniliste muutusteni raku ja oraganismi tasemel. Selle õppeaine õppekavasse lisamine peaks panema tudengid mõistma, et erialadeülesed piirid on õhukesed ja koostöö hädavajalik. Bioloog ja geenitehnoloog ei saa hakkama keemia ja füüsikata.
Näiteks on evolututsiooni põhiliseks suunavaks jõuks muutused pärilikkusaines – DNAs. Need muutused aga põhinevad keemilistel ja füüsikalistel alustel, mille mõistmine on vajalik, et mõista evolutsiooni toimumise geneetilisi aluseid.
Ülekantavad oskused muutuvad ajas järjest aktuaalsemaks ning ei jäta mõjutamata ka õppekavaarendust. Senisest suuremat rõhku hakatakse õppeainetes ja praktikumides pöörama üldoskuste ettevalmistusele nagu meeskonnatöö, ajaplaneerimine, esinemisoskus jne. Ülekantavad oskused on olulised nii teadlikumate õppimisalaste valikute langetamisel kui tulevikus tööturule sisenemisel.
Funktsionaalse lugemise ja teaduskirjandusega tutvumise parandamiseks lisandub õppekavasse geenitehnoloogia erialaseminar, kus antaksegi sissejuhatus, kuidas teaduskirjandust otsida ja lugeda.
Eelnevale lisaks laiendatakse ainete valikut õppekava valikmoodulis. Erialaorganisatsiooni juhtimine muutub õppekava kontekstis arvestatavaks, lisandub projektipraktika, mis on hea võimalus edasi liikumiseks teadmussiirdemagistrantuuri.
Senisest rohkem toetatakse lõputöö nõuetekohast ja tähtajalist valmimist. Tudeng kinnitab edaspidi oma lõputöö teema juba teisel õppeaastal. Lõputööde ettevalmistuse ja valmimise täpsem jälgimine ja tagasisidestamine suurendab edukat lõpetamiseni jõudmist.
Loe veel sarnaseid uudiseid
