Maarjavälja karjääripäev viis kokku tööandjad ja üliõpilased

Paneelis osalenud töötavad erineva suurusega ettevõtetes, Eesti mõistes suurest ettevõttest kuni iduettevõtteni, mistõttu on värvatavate töötajate keskmine number aastas väga erinev ulatudes ühest – kahest töötajast mitmekümneni. Kõik asutused on aga valmis võtma üliõpilasi praktikale. Praktikakohast kasvab sageli välja hilisem töökoht.

Arutledes, millised oskused ja isikuomadused peaksid tööotsijal olema selleks, et ettevõte kaaluks tema värbamist, kõlasid üksmeelsed seisukohad, et lisaks erialasele ettevalmistusele on äärmiselt olulised teotahe, enesega hakkamasaamine ja ülekantavad pehmed oskused, mida saab arendada praktiseerides. Endaga liituma oodatakse spetsialiste mitmetelt erialadelt. Kõik neli tõdesid, et otsitakse kitsa eriala spetsialiste aga ka õppimisvõimelisi inimesi, kelle puhul kaalub tahe üles konkreetse diplomi puudumise.

Kollektiivis on oluline meeskonnaga koos seilamise oskus, rääkis Karl Mumm, julgus ja oskus kolleege kaasata ning vajadusel abi paluda. Keskkonnaagentuuri esindaja, ise palju välitöödel viibiv Christel Rose Bachmann tõi välja, et töö riigiametis võib jääda küll tasult erasektorile alla, kuid ei ole vähem huvitav. Keskkonnaagentuur on väga mitmekülgne organisatsioon, kus ülesanded pidevalt muutuvad, mistõttu on kõigil vaja kas ümber või juurde õppida. Toetavate kolleegide toel saab üle ka hirmust kohata metsas karu.

Alar Heinsaar rõhutas, et probleemivabasid töökohti ei ole olemas ei avalikus ega erasektoris. Igal töökohal tuleb ette raskeid päevi ja keerukaid ülesandeid, kuid meeldivate kolleegide abiga saavad needki tehtud, omal kohal on huumor. Iduettevõtjana rõhutas ta mitmekülgsete kolleegide häid omadusi: teha tuleb kõike alates turundusest kuni projektide kirjutamise ja haldamiseni. Seega mida rohkem on töötajal erinevaid oskusi või soovi erinevatel teemadel kaasa rääkida, seda parem iduettevõtte seisukohast.

Indrek Rebane soovitas enne tööintervjuud uurida ettevõtte kohta täpsemalt kas siis kodulehelt või mõnelt sotsiaalmeedia kanalilt. Kasuks tuleb mõelda, kuidas tööotsija huvid ettevõtte omadega haakuksid. Karta ei tasu ka puudustele osutamist või ettepanekute tegemist, kuidas ühes või teises küsimuses saaks teistmoodi teha. Samuti rõhutas ta laia silmaringi vajalikkust.

Tööandjate esindajad rõhutasid, et ülikooli karjäärimessid on hea võimalus kohtuda potentsiaalsete tulevaste töötajatega silmast-silma, vahetada kontakte ja sõlmida esimesi tutvusi ja kokkuleppeid.

Tudengiorganisatsioonide paneeldiskussioonis kohtusid Roger Rikberg Bioteaduste Üliõpilaste Seltsist ja Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusest (TÜÜE), Iris Luik EGEA-Tartust ja TÜÜE-st, Reelika Kärbla Keemia Üliõpilaste Seltsist, Ilya Parmenenkov Füüsika Üliõpilaste Seltsist ning Tartu observatooriumis kosmosetehnoloogiaga tegelev ning pikalt tudengisatelliidi tegevustes osalenud Michelle Lukken.

Image

Kõigil neil on pikaajaline tudengiorganisatsiooni kuulumise kogemus, organisatsioonidega liitusid nad pigem õpingute alguses kui lõpus. Varasem sarnane kogemus on neist samas vaid ühel, Michelle Lukkenil, kes ka gümnaasiumis õpilasorganisatsiooni kuulus ning otsis sarnasele tegevusele jätku ka ülikoolis.

Diskussiooni käigus arutati, miks üldse tudengiorganisatsiooni või erialaseltsi kuuluda, mida see tulevikku vaadates noorele inimesele annab ning kui palju aega see töö võtab.

Roger Rikberg sõnas, et tudengiorganisatsioonist saab palju kontakte edaspidiseks eluks. See on hea võimalus leida tee kaaslasteni, kellest saavad suure tõenäosusega ka hilisemad kolleegid. Eriala- ja tudengiseltsid annavad võimaluse omandada uusi kogemusi ilma, et sellest suurt kahju sünnib.

Reelika Kärbla kirjeldas, kuidas ta õppis Keemia Üliõpilaste Seltsis üritusi korraldama. Näiteks korraldas ta Keemikute pulma, kust saadud kogemuste najal korraldab oma isiklikku pulma. Veel tõi ta välja tutvuste hankimise, kontaktide kasulikkuse ka teiste erialaorganisatsioonidega (sh rahvusvahelistega) ning juhtimise- ja avaliku esinemise oskuse. Reelika töötab ka õpetajana ning ta rõhutas, et kuna õpetaja on samuti juht, kes juhib õppetöös kogu klassi, on enese kehtestamise oskused, mida ta TÜKS-is omandas, osutunud väga kasulikuks koolis töötades.

Michelle Lukken kirjeldas, kuidas satelliidi ehitamine kui probleeme täis valdkond on õpetanud teda lahendama probleeme ka eraelus. Samuti õpetab töö tudengiorganisatsioonis inimestega suhtlemist, mida ei õpeta ükski baasaine ülikoolis. Ka ajaplaneerimine, koosoleku pidamise oskus, erinevate inimtüüpidega hakkama saamine ja erialadeüleste kontaktide hankimine kuluvad edaspidi marjaks ära.

• Keerulised küsimused, lihtsad vastused: teadliku otsustamise taktikad (Aleksander Tõnnisson)

• Kahtlusest julguseni: Kuidas toime tulla petturi fenomeniga (Merit Luik)

• Kuidas särada tööintervjuul? (Mare Aru) – eesti ja inglise keeles

• Tulevikuoskused edukaks karjääriks (Katre Kütt)

• Teaduslik probleemilahendus PCR-i näitel (Oliver Kahre)

• Tehnoloogiainstituut

• Keemia instituut

• Füüsika instituut

• Ökoloogia ja maateaduste instituut

• Molekulaar- ja rakubioloogia instituut

• Valdkonna dekanaat