Naised teaduses 2025

TÜMRI nooremteadurid geenitehnoloogia talveseminaril 2025. Pildil vasakult: Alicja Lewanczyk, Darja Vastšjonok, Analiis Veeremaa, Sandra Park ja Lea Ets.
Autor:
Margus Leppik

Tartu Ülikool tähistab 10.–16. veebruarini kestva teemanädalaga ülemaailmset „Naised teaduses“ päeva. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudis töötab käesoleva aasta alguses 31 teadlast, kes on naised. Lisaks toetavad instituudi igapäevaelu tugipersonali hulka kuuluvad naised, keda on 22.

Uute ideede sünni tagab mitmekesine ja innovaatiline teaduskogukond. Paljude oluliste saavutuste taga on naised, kelle panus rajab tee ka tulevastele põlvkondadele, julgustades noori naisi valima teadlase karjääri. Eri soost teadlaste osalemine uurimisprojektis ei garanteeri sooliste aspektide arvesse võtmist, küll aga tähendab uurimisrühma mitmekesisus, et tõenäolisemalt on kaasatud erineva tausta ja perspektiiviga uurijad, kes oskavad tähelepanu juhtida erinevatele asjaoludele.

TÜMRI akadeemilistel ametikohtadel on naiste osakaal meestest natuke suurem (31 naist, 28 meest). Sarnane vaatepilt on Eesti avaliku sektori teadlaste ja inseneride jaotuses, kus naiste osakaal on 53% (allikas: Eesti Teadusagentuur). Palju rohkem naisi kui mehi on TÜMRIs teadurite (15 naist, 3 meest) ja nooremteadurite (6 naist, 3 meest) hulgas. Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna peale kokku on meeste ülekaal teadurite puhul 53,7% ja nooremteadurite hulgas 53,9%.

Image
Naisprofessorid Tartu Ülikoolis
Image
Naisprofessorid Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.

Andmed on võetud Tartu Ülikooli statistika lehelt. Kujundused: Tartu Ülikool

Kõrgematel ametipositsioonidel on Tartu Ülikoolis mehi naistest rohkem, kuid vaatepilt on järjekindlalt muutumas. Meeste ja naiste osakaal on võrdväärne teaduri ja nooremteaduri ametikohtadel ning kõrgharidust omandavatest üliõpilastest on tervelt 65% naised.

Iga nooremteaduri üle tuleb meie väikeses Eestis tunda rõõmu ja siirast heameelt. Seda enam, kui ta on naine. Naised tasakaalustavad ühiskonda – neil on meestest enam valmidust leppida kokku, ühendada erialadeüleselt jõude ja ületada keerulisi hetki.

Image
Naised Tartu Ülikoolis 2024. aastal.
Image
Naised Tartu Ülikoolis 2024. aastal.
Image
Naised Tartu Ülikoolis 2024. aastal.

Andmed on võetud Tartu Ülikooli statistika lehelt. Kujundused: Tartu Ülikool

Nendel põhjustel on meil hea meel tuua „Naised teaduses“ teemanädalal teieni viie noore naise mõtted doktoriõppe esimestest aastatest: töökeskkonnast, tööga seotud õnnestumistest ja õppekohtadest. Palusime neil ühtlasi selgitada ühte erialast mõistet oma vanaemale – naisele, kes toetab oma kogemuse, tarkade mõtete, hea südame ja suure huviga.


Image
Analiis Veeremaa

Analiis Veeremaa

Vaata videot

Kuidas sina ennast teaduses naisena tunned?

Noore naisena on teaduses olla väga ebakindel, sest kartus on uusi asju proovida. Kogu aeg on tunne, et äkki eksid ja miski läheb valesti. Meestel tundub see rohkem julge hundi rinnaga peale minek. Minul on väike kartus alati sees.

Mind aitab selle juures alati, et mul on ees eeskujud. Minu puhul mu väga hea juhendaja, kes alati julgustab ja on tõeline naine teaduses minu ees.

Selgitan mõistet vanaemale: mida tähendab valgusüntees?

Valgusüntees on inimrakkudes selline protsess, kus ribosoom sünteesib valke. Lihtsalt selgitades on see nagu heegeldamine. Heegelnõel ehk ribosoom teeb silmustest ahelad. Silmused on siinkohal aminohapped. MRNA, mille järgi valku sünteesitakse, on mustripaber, mille peal on heegeldamise skeem.


Image
„Naised teaduses“ Lea Ets

Lea Ets

Vaata videot

Kuidas sina ennast teaduses naisena tunned?

Oma töörühmas olen naisena tundnud ainult toetust ja mõistmist, aga see võib tulla minu töökeskkonna eripärast. Pea kõik mu kolleegid on naised ja pigem on meil aeg-ajalt tunda just meeste vähesust. Kindlasti ei ole see igal pool nii, näiteks koostööpartneritest moodustavad suurema osa siiski mehed.

Selgitan mõistet vanaemale: mida tähendab geelelektroforees?

Üks meetod, mida mina oma töös palju kasutan, on geelelektroforees. Tegu on tegelikult lihtsa protsessiga, mille käigus eraldatakse DNA, RNA või valgu juppe suuruse järgi. Agaroosist tekitatakse maatriks, mis on põhimõtteliselt nagu pajuvõsa. Elektrivooluga hakatakse näiteks DNA juppe meelitama. Suuremad DNA jupid jäävad võsasse kinni, väiksemad saavad kiiremini läbi.

Nagu ka päriselus, kui jookseksid sumo kostüümiga pajuvõsas, siis ega sa väga kiiresti läbi ei saaks. Väike laps jõuab sealt palju kiiremini läbi.


Image
Alicja Lewańczyk

Alicja Lewańczyk

Vaata videot

Kuidas sina ennast teaduses naisena tunned?

Tänapäeval on naisena teaduses olla tõeliselt põnev. Saame iga päev kasutada tipptasemel tehnoloogiat, mille abil avastada lugematu arv küsimusi ja end pidevalt proovile panna. Paljud minu juhendajad on olnud naised, kes suhtuvad väga kirglikult oma töösse. Sama kirg innustab ka mind alustama imelisi teadusprojekte! Ärgem unustagem, et ka meestel on teaduses oluline roll.

Selgitan mõistet vanaemale: mida tähendab faagilaik?

Kujuta ette, et valmistad tarretise sarnast söödet, millel bakterid kasvada saavad. Antud sööde on tavaliselt täielikult kaetud bakterikolooniatega, kuid seekord märkad söötmes läbipaistvaid laike. Esmapilgul võib tunduda, et bakterid lihtsalt ei kasvanud antud kohtades. Kuid antud mulje on petlik.

Tegelikkuses ründasid neid bakteriofaagid, mis tapavad baktereid, kasutades neid samal ajal uute viiruste tootmiseks. Just sellepärast näeme söötmel läbipaistvaid laike. Tegu pole tühjusega, vaid neis valitsevad faagid.


Image
„Naised teaduses“ Sandra Park

Sandra Park

Vaata videot

Kuidas sina ennast teaduses naisena tunned?

Keeruline on olnud eelkõige enda jagamine teaduse ja muu elu vahel. Olen õppinud paremini piire seadma, et ise ennast paremini hoida. Kui ma end säraküünlana läbipõletan, siis ei ole minust kasu mulle endale ega ka teadustöö tegemisel.

Lisaks olen olnud aeg-ajalt hädas petturi sündroomiga, mis võib teha enese usaldamise keeruliseks. Nüüdseks tean, et kui ma ei oleks pädev või pädevust võimeline saavutama, siis siiani ma jõudnud ei oleks. Lisaks tean nüüd, et liiga kaua üksi pusima jäämine viib paratamatult ummikusse. Arukas pole see, kes kõike teab, vaid kes leiab inimese, kes teab.

Väljakutseid toovad ka pikad katseseeriad, kuid olen õppinud, et puhata on ka tarvis. Seega planeerin puhkepause katsete sisse.

Selgitan mõistet vanaemale: mida tähendab bakteriaalne konjugatsioon ?

Bakteriaalne konjugatsioon on protsess, kus üks bakter sikutab pika struktuuri, mida võib võrrelda pika kõrre või käena, abil teise bakteri enda juurde ja kingib endalt edasi tüki pärilikkusainet, kus on kirjas uus kasulik oskus. Nüüd on see pärilikkusaine olemas mõlemal bakteril. Nii saavad bakterid üksteisele anda kasulikke oskusi, mis võivad aidata bakteritel paremini ellu jääda.

Veel võib bakteriaalset konjugatsiooni võrrelda õpetamisega. Õpetajal on olemas nipid, kuidas saab osavalt peast arvutada ja õpetaja õpetab seda õpilasele. Hiljem saab ka õpilane anda edasi teistele inimestele neid nippe.


Image
Darja Vastšjonok

Darja Vastšjonok

Vaata videot

Kuidas sina ennast teaduses naisena tunned?

Nooremteadurina võin öelda, et olla naine teaduses on väga sarnane sellega, mis on tänapäeval olla naine ühiskonnas. Teadus ei ole igapäevaelust isoleeritud, vaid see on lahutamatult seotud nii ühiskonnas kui ka maailmas tervikuna toimuvaga. Seega väljakutsed, millega naisteadlased tööl kokku puutuvad, suuresti peegeldavad muudes eluvaldkondades toimuvat.

Võin julgelt öelda, et olen õnnelik, kuna mul on väga toredad kolleegid, kelle seas on nii mehi kui ka naisi. Vaatamata sellele, et oleme kõik erineva taustaga, erinevas vanuses ja erinevast rahvusest, me siiski toetame ja aitame üksteist, sest koos oleme võimsamad ja saavutame rohkem!

Selgitan mõistet vanaemale: mida tähendab ensüüm?

Igas sekundis, igas teie keharakus, toimub väga palju keemilisi reaktsioone, mis tagavad rakkude uuenemise, keha kasvu ja arengu, toitainete omastamise jne. Isegi sinu ilmumine siia maailma on tänu sellistele protsessidele võimalik. Kuid need ei teki spontaanselt, vaid abimolekulide ehk ensüümide vahendusel. Oma olemuselt on need valgumolekulid.

Igal ensüümil on oma sihtmolekul, millega ta seondub – substraat. Lisaks on igal ensüümil oma spetsiifiline aktiivsus, teisisõnu reaktsioon, ning selle tulemusena tekkinud produkt. Mõned antibiootikumid toimivad bakteriaalsete ensüümide pärssimise teel. Lisaks on paljud inimeste haigused seotud ensüümide talitlushäiretega.


Päisefotol vasakult paremale: geneetika nooremteadur Alicja Cecylia Lewanczyk, rakubioloogia nooremteadur Darja Vastšjonok, molekulaarbioloogia nooremteadur Analiis Veeremaa ning geneetika nooremteadurid Sandra Park ja Lea Ets.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!