Uus näitus Omicumi galeriis: „Visioonid”

5. märtsist 5. maini on Omicumi galeriis üleval uus näitus „Visioonid”. Näitus eksponeerib Robert Suvi ja tema lapselapse Marleen Suvi teoseid. Loe lisa Tartu Postimehest.

Marleen Suvi...

...on kaasaegne kunstnik, kelle looming süüvib isiklikku ja kollektiivsesse mälusse. Ta on omandanud kaasaegse kunsti magistrikraadi (2023) ja maalikunsti bakalaureusekraadi (2020) Eesti Kunstiakadeemiast. Suvi kunst uurib keha ja hinge vahelist keerukat suhet, sageli läbi autoportreede, mis küsivad enesekohasuse, isekuse ja seksuaalse enese kujutamise olemuse kohta.

Suvi looming ammutab inspiratsiooni isiklikest fotoarhiividest, vastandades pere poolt pakutavat turvatunnet iseseisva elu vabaduse ja paratamatu enesest äraandmisega. Tema maalid, mis põhinevad fotokujutistel, on teostatud õlimaalidena, et võimendada ja destilleerida isiklikke kogemusi üldinimlikeks emotsioonideks. Selline lähenemine rõhutab jäädvustatud hetkede ajatut sügavust ja olulisust, muutes need laiemaks inimkogemuseks.

Marleen Suvi hiljutiste näituste hulka kuuluvad „Loomaaed Enteroopial“ (Haapsalu Linnagalerii, 2025, kuraator Aleksander Metsamärt) ja „Me pole kunagi majas elanud“ (EKA galerii, 2024, kuraator Aleksander Metsamärt). Ühtlasi on Marleen Suvi olnud Helju Rossmann Schneideri stipendiumi laureaat.

Robert Suvi...

...on sündinud 8. juunil 1947. aastal Tartus, lapsepõlve veetnud Jõgevamaal Palamuse lähedal ja Jõgeva alevikus. Põhihariduse omandas ta Jõgeva Keskkoolis, 1962–1967 õppis Tartu Kunstikoolis kunstnik-pedagoogi erialal, 1971–1976 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) maalierialal, spetsialiseerudes monumentaal-maalile, 1980 stažeeris Peterburis Repini nimelises akadeemias.

Tema loodud monumentaaltaieseid võib näha mitmes kohas: muu hulgas on ta kujundanud Tallinna Magdaleena Haigla fuajee mosaiikpannoo, fresko Merivälja pansionaati ja skrafiito kunagise Nõmme miilitsakooli hoonesse. Kui vitraaže, mida ta on loonud arvukalt ja üle Eesti eri paikadesse, peab Robert Suvi oma põhierialale vastavaks, siis õlimaali valdkonnas käib ta enda sõnul vallatlemas: see on talle üks stressi maandamise vahendeid.

Maalida armastab ta portreesid ja maastike, aga ka natüürmorte. Portreede puhul eelistab ta foto järgi maalimisele natuurist maalimist: fotoaparaat jäädvustab sekundi murdosa jooksul ühe näoilme sadadest võimalikest ja ei pruugi tema sõnul inimest hästi iseloomustada.