Eesti õpilased said rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil kaks pronksmedalit

Armeenia pealinnas Jerevanis 10.-18. juulini toimunud 33. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil pälvisid Eesti õpilased kaks pronksmedalit ja aukirja. Võistlusel osales enam kui 260 õpilast 66-st riigist.

Mõlemad pronksmedalid läksid tänavu Hugo Treffneri Gümnaasiumi äsjastele vilistlastele ,Vesta Selg ja Karl Valter Oja. Eestit esindasid ka hiljuti Tallinna Reaalkooli lõpetanud Adeele Must ning sügisel sama kooli 11. klassi minev Liisa Pata, kes sai võistkonna noorima liikmena eduka tulemuse eest aukirja.

Õpilasi juhendasid Sulev Kuuse (Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaarumi juhataja), Karl Jürgenstein (molekulaar- ja rakubioloogia instituudi molekulaar- ja rakubioloogia õppekava doktorant), Mari Remm (TÜ arstiteaduse kolmanda kursuse üliõpilane) ning äsja Tartu Ülikoolis õpingud lõpetanud arst Ando Vaan.

Võistlus algas Jerevani Ülikooli ruumides praktiliste töödega, milles kontrolliti õpilaste arusaamist bioinformaatikast, taimeanatoomiast ja –füsioloogiast, zooloogiast ja biosüstemaatikast ning biokeemiast. Praktilistele töödele järgnes kaheosaline teooriatöö, mida tuli õpilastel teostada arvutis.

Võrreldes eelmiste aastatega tundusid ülesanded mõnevõrra kergemad ja kompaktsemad, ent lihtsad nad ei olnud.

Sulev Kuuse, Eesti võistkonna juhendaja

Tänapäeva elu ja teadus nõuavad andmete analüüsi, mille põhjal järeldusi teha. Seetõttu oli olümpiaadil eriline koht bioinformaatikal. Praktikumis tuli õpilastel uurida võimalikke kemokiinide signaaliraja häireid ja leida seoseid kümnete valkude omavahelises toimes. Uurides arvuti taga soolekepikese genoomi, oli vaja tuvastada näiteks DNA termofiilse polümeraasi geeni olemasolu.

Lisaks arvutikasutamise oskusele tuli õpilastel demonstreerida käelist osavust. Taimeanatoomia praktikumis tuli teha taime varrest mikroskopeeritavad lõigud ja saadud andmete põhjal määrata, kas tegu on maismaa-, veekogu-, niiskuslembese või kuivaarmastaja taimega.

Olümpiaadi pidulik avamine ja lõpetamine toimusid Jerevani ooperi- ja balletiteatri saalis, kus Eesti delegatsioon kohtus Eesti vabariigi aukonsuliga Jerevanis, hr Avetik Ghukasyan’iga. Vaba aja tegevusena korraldati delegatsioonidele meeleolukaid õhtusi üritusi, kus õpetati näiteks armeenia rahvatantse. Külastati arvatavasti I sajandil rajatud Garni hellenistliku templi varemeid ja käidi tutvumas 1759 m kõrgusel osaliselt mäe sisse uuristatud Geghardi Armeenia apostliku kirikuga, mis pärineb IV sajandist.

Rahvusvahelist bioloogiaolümpiaadi peeti kontaktses vormis viimati aastal 2019. Vahepealsed kaks aastat tuli koroonapiirangute tõttu piirduda virtuaalsete olümpiaadidega, mida õpilased sooritasid arvutite taga oma kodumaal (IBO Challenge I ja II).

Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.
Olümpiaadi ettevalmistamisel ja korraldamisel olid toeks Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning ökoloogia ja maateaduste instituut. Noori biolooge toetas Icosagen Grupp.

IBO2022 koduleht

Uudise juures asuv foto on tehtud 33.IBO lõpetamisel Jerevani ooperi- ja balletiteatris 17. juulil 2022, fotol vasakult Liisa Pata, Vesta Selg, Eesti aukonsul Jerevanis Avetik Ghukasyan, Karl Valter Oja, Adeele Must.
Foto autor: Sulev Kuuse

Selleteemaliline artikkel ajakirjas Eesti Loodus.