Foto:
Andres Tennus

Eluteaduste võrgustiku Alliance4Life Tartu konverents sai osalejatelt palju kiidusõnu

Eluteaduste võrgustik kogunes aprilli viimastel päevadel peale rohkem kui aastast tegutsemist füüsiliselt esimest korda Tartu Ülikoolis, et kahe ja poole päeva jooksul pidada ära nii projekti konverents kui noorteadlastele ja doktorantidele suunatud Oskuste Akadeemia (Skills Academy).

Tihe ja sisukas programm tõi 28.-30. aprillil Tartusse kokku 120 teadlast ja teadusadministraatorit 12-st Kesk- ja Ida- Euroopa riigist, mainekatest eluteaduste institutsioonidest – kõrgkoolidest, ülikoolidest, teaduste akadeemiatest, mitmetest teadusinstitutsioonidest. Siiski ei olnud kõikidel delegaatidel võimalik kohale sõita ja seetõttu toimus üritus hübriidkonverentsi vormis. 

 

Avamine ülikooli aulas

Konverentsi esimese plenaarsessiooni avasid 28. aprillil 2022 Tartu ülikooli aulas ülikooli rektor professor Toomas Asser ja molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor Toivo Maimets, projekti Alliance4Life ülikoolipoolne esindaja ja projekti nõukogu liige.

Avaettekanne oli pühendatud teaduseetikale ning selle esitas Tartu ülikooli praktilise filosoofia professor, ülikooli eetikakeskuse juhataja, Riigikogu liige Margit Sutrop. Professor Sutrop käsitles oma sisutihedas ning rohkete näidetega varustatud ettekandes Eesti kogemust suurema integreerituse saavutamiseks teaduses. Ettekanne rõhutas teaduseetika tähtsust ning eetilise tegutsemise olulisust teadus- ja õppemaastikul laiemalt, kuna sellest sõltub muuhulgas teadlaste ja nende töö tulemuste usaldusväärsus ühiskonnas. Professor Sutrop rõhutas, et teadlane kui inimene peab elama sidusas väärtusruumis nii eraisiku kui teadlasena, sest eraelu ja professioon ei ole kokkuvõttes lahutatavad. Integratsioon on väärtuste sidusus ja nende väärtuste järgimine igal hetkel. 

Silvia Bottaro, Euroopa Komisjoni Avatud teaduse üksuse jurist, andis järgnevas ettekandes ülevaate Euroopa Komisjoni teaduse- ja innovatsioonipakti (Pact for research and innovation, R&I) põhipunktidest. Pakt keskendub avatud teaduse põhiprintsiipidele, sh kodanikud teaduses, teaduskarjäär, teaduse hindamine ja tunnustamine. Ettekandes tutvustas Silvia Bottaro ka Hea Tahte Koalitsiooni algatust (Coalition of Willing), mille alusel tahetakse läbi viia Euroopa Liidu teadushindamise reform. Projekt Alliance4Life on Hea Tahte Koalitsiooniga liitunud. Ettekandja tunnustas Alliance4Life partnerite tööd institutsionaalse enesehindamise ja evalveerimise valdkonnas. 


Avapäeva viimase ettekande pidas Alliance4Life konsortsiumi juht, Kesk-Euroopa Tehnoloogiainstituudi (CEITEC, Masaryk’i Ülikool) direktor Jiří Nantl, kes võttis kokku jooksva projekti aastase tegevuse tulemused ning andis ülevaate ees ootavatest väljakutsetest järgmistel aastatel. Tema ettekandest jäi kõlama mõte, et uus Euroopa Teadusruum (European Research Area, ERA) peaks rohkem toetuma altpoolt tulevatele initsiatiividele, näiteks Alliance4Life sarnaste konsortsiumite eeskujule ja tegutsemisele. 

Image
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser
Image
 CEITEC'i (Masaryk’i Ülikool) direktor Jiří Nantl

Õhtu lõpetati ühise õhtusöögiga ülikooli kohvikus, kus konsortsiumi liikmed, kes ligi kaks aastat olid üksteist kohanud arvutiekraanide vahendusel, said kolleegidega lõpuks näost-näkku kohtuda ja vabamas vormis mõtteid vahetada. 

Teine plenaaristungi päev, 29.04.2022

Konverentsi teisel ja kolmandal päeval olid osalejad molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ruumides


Konverentsi teise plenaarsessiooni avas intrigeeriva ja palju mõtteainest pakkuva ettekandega Julia Fernández-Rodríguez, kes on Rootsi Göteborgi Ülikooli eluteaduste tuumiktaristu juht. Julia kirjeldas oma ülikooli näitel tuumiktaristu süsteemi loomist, toimimist, haldamist ja juhtimist. Ta rõhutas kui oluline on taristu puhul võrgustiku olemasolu – Göteborgi ülikooli tuumiktaristu loodi 2000. aastal Rootsi Kesk- ja Lääneosa ülikoolide võrgustikuna nii nagu ka projektis Alliance4Life on tegemist võrgustiku taristu loomise kavatsusega. Julia jagas kuulajatele kogemust hästi toimivast tuumiktaristu süsteemist ülikooli koosseisus. Kõneleja rõhutas, et nii nagu nimigi ütleb „tuumiktaristu“ (core facility), on tegemist tõepoolest institutsiooni tuumikuga, millesse tuleb ka tõsiselt suhtuda. Termini teine pool „facility“ tähendabki, et taristu ülesanne on hõlbustada teadlaste töö tegemist. Suurepäraste teadustulemuste saavutamisel on tuumiktaristul tähtis roll, kusjuures mitte ainult tehnoloogia vaid just taristut teenindav (teadus-)personal on selle juures määrava tähtsusega, sest aparatuur üksi ei tee midagi, vaja on kompetentseid inimesi. Nii andiski ettekanne ülevaate ka sellest, kuidas noori andekaid teadlasi ja uurimisteemade rühmajuhte hõivata tööle ka tuumiktaristusse – selgitades, mida see neile annab ja mida neil on seeläbi võimalik pakkuda ülejäänud teadlastele. Ettekandja kummutas arvamuse, et tippteadlane, kes asub tööle tuumiktaristusse, on teadlasena maha kantud. Vastupidi, noortele teadlastele tuleks tutvustada karjäärivõimalust ka taristus. Ettekandja peatus ka Euroopa teaduse- ja innovatsioonihalduse programmil (European School for RI management) ning selle püüdlustel koolitada välja tuumiktaristu juhte. Alliance4Life projekti raames töötab üks töögrupp (töögrupp 5 – Core Facilities and Big Data) eraldi just teadustaristu teemadega ning hiljuti valmis projektis osalevate institutsioonide ühine teadustaristu andmebaas, millega projekti kaasatud ülikoolide esindajad võivad käia ka tutvumas. Sestap oli ettekandest projekti partneritele kindlasti väga palju kasu. 


Simona Rataj, Ljubljana Ülikooli teadmussiirde üksuse juht, jagas järgmises ettekandes oma ülikooli kogemust koostööst ettevõtlussektoriga ning selle laiemast panusest innovatsiooni edendamisesse. Teadmiste väärtustamise peamiseks eesmärgiks on teaduse mõjukuse kasv. Väärtustamine ise ei johtu peamiselt rahast vaid professionaalsest võrgustikust, mis toob kokku ülikoolid, ettevõtluse ja tööstuse ühiste eesmärkide nimel. 


Sessiooni võttis kokku Kurt Deketelaere, LERU (League of European Research Universities, Euroopa teadusülikoolide liit) peasekretär ning Crowdhelix Võrgustiku WIDENING suursaadik. Sõnavõtt tutvustas LERU gruppi ja selle tegemisi. LERU gruppi kuulub ka seitse Kesk- ja Ida-Euroopa Ülikooli (CE7), kellest kolm osalevad ka Allince4Life võrgustiku töös. Crowdhelixi Võrgustiku poolelt tutvustas ettekandja eelkõige võrgustiku laienemise kava (WIDENING). Ta tõi välja mitmed uue Euroopa Teadusruumi väljakutsed ja murekohad: need on juriidilise raamistiku vajadus, liikmesriikide poolse tugeva poliitilise seljataguse vajalikkus ja eelarvelised väljakutsed. 

 

Image
Hübriidkonverents 29.04.2022

Alliance4Life projekti nõukogu tööistung

Projekti nõukogu tööistungi avas Allince4Life koordinaator Zlatuše Novotná, kes andis ülevaate A4L_ACTIONS projekti tööpakettide tegevuste hetkeseisust. Vaatamata koroonapandeemiale on projekti tegevused siiani ellu viidud õigeaegselt ning kõik vahearuanded on esitatud. Ta kutsus kõiki projekti partnereid aktiivselt osalema järgmisel suuremal ühisel üritusel, Sofias, Bulgaarias, 12.-16. septembril 2022, kus leiab aset teaduse haldusele pühendatud akadeemia (Research Management Academy). Juba järgmisel kuul, 03.-05. oktoobril 2022, järgneb sellele teaduslike minikonverentside sari Slovakkias.

Ühtlasi tutvustas ta hiljuti avatud juurdepääsu Alliance4Life tuumiktaristute taotlusvoorule, mis võimaldab partnerülikoolide teadlastel projekti vahendite toel tutvuda võrgustiku kaardistatud tuumiktaristutega. Taotlusvooru eesmärk on suurendada ülikoolide omavahelist teaduskoostööd ning tagada kõigile projektiga liitunud asutustele juurdepääs tipptasemel infrastruktuurile, mis ei pruugi olla igas riigis olemas. 


Eliška Handlířová CEITEC'ist (Masaryk’i Ülikool), kes on projekti töögruppi 3 (Inimressursid ja mobiilsus) juht, tutvustas ülikoolide karjäärisüsteemi kaardistamise tulemusi. Tulemused põhinevad detailsetel karjäärimudeli eneseanalüüsi kokkuvõtetel, mis said võrgustiku partnerite poolt tehtud. Kogutud informatsioon ja tulemused on unikaalne materjal teadusasutuste ja teaduse evalveerijate jaoks, kuna ühtegi rahvusvaheliselt tunnustatud inimressursi haldamise ja teadlase karjäärimudeli praktikat, mida saaks Kesk- ja Ida-Euroopas rakendada, ei ole teadaolevalt olemas. Nüüd, kus kaardistamine on toimunud ja mudel loodud, liigutakse tööga taas edasi igas asutuses omaette, et seniseid süsteeme paremaks muuta.

Silvia Pastoreková, Slovakkia Teaduste Akadeemia Biomeditsiinilise Teaduskeskuse direktor, kes on projekti töögrupi 1 (Tipptasemel teadus) juht, tutvustas teist väga olulist projektis läbi viidud töölõiku, teaduskvaliteedi eelhindamist. See põhineb jällegi võrgustiku partnerasutuste endi eelhindamise aruannetel, millele järgnevalt võtab iga asutus kasutusele sellised teaduse haldamise strateegiad, mis asutuse institutsionaalsesse praktikasse kõige paremini sobituvad. 


Päev jätkus töögruppide (1-7) tööistungitega. 

Image
Töögrupp 4 istung 29.04.2022


Oskuste Akadeemia (Skills Academy)

Oskuste Akadeemia pakkus teadlastele, noorteadlastele, kraadiõppuritele ja teaduse administraatoritele suurepärast võimalust arendada töös vajaminevaid pehmeid ja ülekantavaid oskusi, mis toetavad neid teadusmaailma igapäevatöös oma eesmärkide saavutamisel.


Oskuste Akadeemia pakkus välja neli erinevat teemat või koolitusblokki, kus sai osaleda kas kohapeal, virtuaalses tööruumis või korraga – osalejad nii kohapeal kui virtuaalses ruumis.  Teemadeks valiti projekti võrgustiku eelmise kohtumise, jaanuaris 2022 toimunud noorteadlaste akadeemia hääletuse põhjal:

i) koolitusoskuste arendamine teadusmaailmas;
ii) teaduskommunikatsiooni oskus;
iii) juhtimisoskused; 
iv) intellektuaalse omandi haldamisega seotud küsimused

 
Damjana Kastelic, Barcelona Genoomiuuringute keskusest (Centre for Genomic Regulation) tutvustas juhtimise põhimõtteid teaduses. Teadlaskarjäärid üle maailma on keerulised, dünaamilised ja sageli ebakindlad. Teadusgrupid on rahvusvahelised, koos töötavad erineva (kultuuri)tausta ja töökäitumisega inimesed. Komplitseeritud töökeskkonna tõttu on uurimisgruppide juhtidel kohati raske tagada alati tipptasemel teaduslike saavutusteni jõudmist oma töörühmas. Juhtidele pakutakse koolitusi, mis hõlmavad strateegiaid aktiivsest kuulamisest, õiget tüüpi küsimuste küsimisest, SMART (specific, measurable, achievable, relevant, and time-bound) eesmärkide seadmisest, emotsionaalsest intelligentsusest (olla alati teemas kohal ja fokusseeritud). Damjana tutvustaski koolituse käigus mõnda nimetatud praktikatest, mida oleks võimalik oma töögrupis parema sisekliima saavutamiseks kasutusele võtta. Tõeliselt suured ja head teadustulemused sünnivad ikka koostöös, teadusgrupis, kus au sees on konstruktiivne tagasiside, toetatakse uusi ideid ja inimeste vahelised suhted on head. 

Image
Juhtimisoskuste töötuba 29.04.2022


Simona Rataj Ljubljana Ülikoolist ning tema kolleegid, Katarina Šimunović ja Nikolai Adamovitch,  viisid läbi oskuste akadeemia sessiooni intellektuaalomandi haldamisest ning sellest, kuidas teadussaavutus jõuab laborist turule. Teadlaste intellektuaalse omandi kaitse ja selle omandi kasutamise õigus on vähemalt sama tähtis kui teadusartiklite avaldamine. Intellektuaalse omandi kaitsega tuleb tegeleda teadlikult, õigesti, õiges järjekorras, et jätta teadlasele avatuks nii palju uksi kui antud situatsioonis võimalik on. Räägiti ka sellest, millised on tööstusega koostöö tegemise puhul peamised tagasilöögid. 


Ester Jarour CEITEC'ist (Masaryk’i Ülikool) viis läbi praktilise ja huvitava töötoa teadutulemuste kommunikeerimise teemal – täpsemalt, kuidas teadlane oma saadud andmeid enesekindlalt ja tõhusalt laiemale üldsusele saaks tutvustada. Teadlase jaoks ei ole midagi üllatavat selles, et ta teeb ettekandeid ja tutvustab oma tööd teaduskonverentsidel teistele erialateadlastele. Kuidas aga esineda ja saavutada tunnustus laiema publiku ees? Hea teaduskommunikatsioon tõstab kahtlemata teadlase väärtust ning avab talle uued karjäärimudeli võimalused. Kõik see on oluline ka doktorantide puhul, kellel alles seisab ees valik oma edasise töökoha osas – teadusasutus või tööstussektor. Teaduskommunikatsiooni põhilised vead on ettekannete liigne sisutihedus ja keerukus, monotoonne esinemislaad, kõnelemine endale mitte auditooriumi ootustega kohanemine. Töötoas õpetati, kuidas teadlased ja teadusadministraatorid peaksid esinema, et nende ettekanne ärataks laiemas kuulajaskonnas huvi ja oleks sisu poolest haaratav. 


Damjana Kastelic ja Jonas Krebs, Barcelona Genoomiuuringute keskusest (Centre for Genomic Regulation) tutvustasid teadusmaailma tulevikku, kus kasutusel on virtuaalreaalsus (virtual reality, VR). VR on järgmine suur lõpmatute võimalustega tehnoloogiline samm praktiliselt igas professioonis, sh teadlase omas. VR kaudu tekivad täiesti uued koostöötasandid, mis viivad meid palju kaugemale videokonverentside ja veebitööriistade maailmast. VR kätkeb endas seega kujuteldamatut potentsiaali – väheneb vajadus reisida, kulutada vahendeid tooteesitlusele. See loob meile hoopis teistsuguse, säästlikuma, töökultuuri keskkonna. Töötoa lõpus oli võimalik ka tutvuda mõningate VR tööriistadega. 
 

Õhtu lõpetati ühise õhtusöögiga söögikohas Humal, kus õnnestus mängida ka seltskonnamänge. 

 

Kolmas plenaaristungi päev, 30.04.2022

Kolmandal plenaaristungil võttis Allince4Life koordinaator Zlatuše Novotná kokku kahe päeva töö.

Kõik töögruppide esindajad (töögrupid 1-7) tutvustasid oma töökoosolekutel arutatut. 

Image
Kohvipaus

Konverentsi kokkuvõtetes kiitsid osalejad korraldajat, Tartu ülikooli, väga hästi korraldatud ürituse eest. Konverentsi programmi eest oli sisuliselt vastutav Tartu ülikool. Oskuste Akadeemia programmi eest vastutas sisuliselt Ljubljana ülikool. Rahule jäädi nii programmiga, koolitajatega, konverentsi temaatilise ülesehituse, toitlustuse kui – äärmiselt oluline, tehnilise toega hübriidkonverentsile. Hübriidkonverentsi tehnilise toe tagamine on alati keeruline, seda enam kui üritusel toimub palju paralleelsessioone ja virtuaalruumis osaleb palju osalejaid erinevatest riikidest ja ajavöönditest. Tehniline tugi oli ladus ja väga kvaliteetne, selle õnnestumise teostas suuresti väline partner, Eesti Tehnikateenused OÜ. 

Ettekannete salvestused on järele vaadatavad projekti kodulehel avanevate linkide kaudu. 


Tartu ülikooli poolt kuulusid korraldusmeeskonda (kõik molekulaar- ja rakubioloogia instituudist):

Toivo Maimets, rakubioloogia professor
Teele Eensaar, projektijuht
Ermo Leuska, kommunikatsioonispetsialist

 

Sündmuse videomaterjalid

Eetikakeskuse kajastus

Projekt Alliance4Life_ACTIONS on rahastatud Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020  projektitaotluse nr 964997 raames. Käesolev tekst peegeldab projekti Alliance4Life konsortsiumi seisukohti ning Euroopa Komisjon ei võta vastutust teksti sisu osas.
 

Kõik kasutatud fotod: Tartu Ülikool, Andres Tennus

Käesoleva uudise koostamisel on osaliselt kasutatud projekti Alliance4Life kommunikatsioonijuhi Ester Jarour'i alusteksti. 

#instituudist #ühiskonnale
MR eesti loodus tümri

Meedia

#koostöö
Maarjavälja karjääripäev

Maarjavälja karjääripäev 2023

#koostöö #kultuur
Joulutervitus

Häid jõule!