Kertu Liis Krigul kaitseb doktoritööd „The gut microbiome at the interface of human health and disease“

4. oktoobril kell 13.15 kaitseb Kertu Liis Krigul geenitehnoloogia erialal doktoritööd „The gut microbiome at the interface of human health and disease“ („Soolestiku mikrobioomi kasulikkus inimtervise mõistmisel“).

Juhendajad:
professor Elin Org, Tartu Ülikool
kaasprofessor Tõnis Org, Tartu Ülikool

Oponent:
Nassos Typas, Euroopa Molekulaarbioloogia Labor (Saksamaa)

Kokkuvõte
Kiiresti kasvav teaduslike ja populaarteaduslike artiklite, kliiniliste uuringute ja turul müüdavate mikrobioomi toodete hulk vihjab, et huvi meie kehas esinevate mikroobide vastu on suurenenud nii teadlaskonnas kui ka ühiskonnas laiemalt. Siiski on valdkond peamiselt veel vaatlusuuringute keskne, üritades kirjeldada üldiseid muutusi ja mustreid. Ühelt poolt üritame aru saada, kuidas erinevad keskkonnafaktorid ja elustiilivalikud meie mikrobioomi mõjutavad. Teisalt soovime aga mõista, kuidas mikrobioom mõjutab meie keha toimimist. Samuti uurivad mikrobioomi valdkonna teadlased võimalusi ja selgitavad välja takistusi, kuidas kasutada mikrobioomi haiguste diagnoosimiseks ja ennetuseks. Doktoritöö nendest küsimustest lähtuski.

Esiteks leidsime, et peitvere testi proovid, mida kasutatakse Eestis jämesoolevähi sõeluuringutes, on sobilikud ka mikrobioomi uuringuteks. See võib tulevikus lihtsustada populatsioonipõhist proovide kogumist ning aidata viia läbi mikrobioomitestidega täiendatud sõeluuringuid. Teiseks näitasime, et biopangal põhinevad mikrobioomi kohordid, nagu doktoritöös esitletud eestlaste mikrobioomi projekt Eesti geenivaramus, on väärtuslikud uute mikrobioomi mõjutavate tunnuste avastamiseks. Näiteks leidsime, et korduv antibiootikumide ja antidepressantide kasutamine viimase kümne aasta jooksul on oluliselt seotud muutustega mikrobioomis, isegi kui viimasel ajal pole ravimit tarvitatud. Inimese-hiire mikrobioota ülekannet kasutades näitasime, et inimeste korduv antibiootikumide kasutamine viib soolestiku limaskesta toimimise häirumiseni hiirtes, isegi kui doonorid polnud poole aasta jooksul antibiootikume tarbinud.

Kuigi mikrobioomis on veel palju avastamist ja valdkond vajab standardiseerimist, on selles doktoritöös esitatud teadustööd juba selge märk, et mikrobioomi uurimine on kasulik ka inimtervise mõistmisel. Aina enam saame aru, et lisaks antibiootikumide mõjutavad paljud ravimid meie mikrobioomi kooslust ja seeläbi tervist pikka aega. Doktoritöö tulemused koos teiste avaldatud teadustöödega annavad ravimite määramisel alust printsiibile „nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik“, kuna pikaaegne mõju vajab veel uurimist.

Kaitsmist saab vaadata Zoomis (kohtumise ID: 964 4776 6943, pääsukood: 262453).