Kui teadlasest saab president

Vabariigi President Alar Karis, kes lisaks Tartu Ülikooli rektoriametile on olnud ka TÜMRI direktor ja arengubioloogia professor, astus ametisse 11. oktoobril 2021. Avaldame Eesti Teadusagentuuri poolt hallatud veebilehel „Research in Estonia“ ilmunud artikli Alar Karisest ja tema teekonnast teadlasena refereeritud kujul.

Ajalugu ei tunne just palju akadeemilise taustaga presidente. Ainult ühel Ameerika Ühendriikide presidendil, Woodrow Wilsonil, oli doktorikraad. Praegustest Euroopa riigijuhtidest on kõrgeim akadeemiline kraad vaid vähestel. Kõige kuulsam neist on ehk Saksamaa kantsler Angela Merkel (doktorikraad kvantkeemia alal). Austria presidendil Alexander van der Bellen'il, kes muide on Eesti juurtega, on doktorikraad majandusteaduses. Sellesse nimekirja saab nüüd lisada ka Eesti presidendi.

Koostöö parimate geeniteadlastega

Intervjuus Delfile on Alar Karis öelnud: „Kui Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria instituudis kraadi ära kaitsesin, mõtlesin, et ainurakseid on nüüd uuritud küll, ja läksin Eesti biokeskusesse. Molekulaarbioloogia oli uus ja värske asi, arvasin, et oleks huvitav see endale selgeks teha. Molekulidest ma suurt midagi ei teadnud, nii et läbisin kõigepealt ühe aastaga viis aastat molekulaarbioloogia kursusi.“ Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus ja piirid lõpuks avanesid, oli tavaline, et teadlased läksid välismaale oma teadmisi täiendama. Nii tegi ka Alar Karis koos abikaasa Sirje Karise ja lastega.

Tulevane Eesti president õppis ühe aasta Hamburgi ülikooli arstiteaduskonnas külalisteadlasena, keskendudes inimese ribosoomi valkude struktuurile ja funktsioonile. Seejärel sai ta maineka Royal Society stipendiumi järeldoktorantuuriks Londoni Riiklikusse Meditsiiniuuringute Instituuti, kus liitus legendaarse molekulaarbioloogi, Frank Grosveldi, juhitud uurimisrühmaga.
Grosveldile avanes võimalus minna Hollandisse, Rotterdami Erasmuse ülikooli arstiteaduskonna uude laborisse ja ta palus vaid mõnel üksikul inimesel enda uurimisgrupist endaga liituda. Karis oli üks neist. „Temast kasvas välja tunnustatud järeldoktor, keda kolleegid väga hindasid,“ rääkis Grosveld veebilehele Research in Estonia. „Mäletan teda kui väga head teadlast, kellel on suurepärane huumorimeel,“ sõnab Grosveld.

Nende katsealusteks olid enamasti hiired, sest umbes 95 protsenti hiirte geenijärjestustest on inimeste omadega identsed. Grosveldi uurimisrühm avaldas üheskoos 18 teadusartiklit. „Lisaks teistele ajakirjadele avaldati tulemused ka ühes tuntuimas teadusajakirjas Nature Genetics, mis tegi Karise üheks tolleaegseks Eesti tippteadlaseks,“ ütleb Tartu Ülikooli arengubioloog Raivo Raid. Grosveldi uurimisrühm oli tol ajal üks maailma parimatest,“ lisab geneetik ja Eesti geenivaramu juhataja Andres Metspalu. Ta usub, et iga teaduse edulugu on üles ehitatud paljude teadlaste panusele. „Nende tööl oli geenitehnoloogias kindlasti oluline roll,“ ütleb Metspalu.

Kümmekond aastat hiljem pälvis sama tehnoloogia maailmas kõrgeima tunnustuse: 2007. aastal anti Nobeli preemia füsioloogias ja meditsiinis kolmele teadlasele (Mario R. Capecchi, Martin J. Evans ja Oliver Smithies) teemal „Hiire organismi embrüonaalsete tüvirakkude abil spetsiifiliste geenimodifikatsioonide sisseviimise printsiibid“.

Eesti geeniteaduse uus ajastu

Kui Karis koos abikaasa ja kolme lapsega 1996. aastal Eestisse naasis, tõi ta kaasa uue knockout-tehnoloogia ja oskusteabe ning moodustas kodumaal uue uurimisrühma. „Eesti geeniteaduse jaoks algas sellega uus ajastu,“ usub tollal Karise laboris tudengi staatuses olnud, tänasel päeval TÜ arengubioloogia õppetooli juhataja, kaasprofessor Tambet Tõnissoo.
Karis töötas koos uurimisrühmaga välja Eesti esimese knockout-hiiremudeli, millel puudus RIC8A geen. Nad avastasid, et RIC8A on imetajate varases arengus asendamatu, lisaks leiti, et see geen on ka närvisüsteemi arengus oluline − geeni puudumine põhjustab neuromuskulaarseid defekte, kasvupeetust, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid, südame rütmihäireid, närvide migratsiooni ja isegi sünnijärgset surma, nagu on välja toodud uurimisrühma poolt avaldatud artiklites (2013. aastal ajakirjas PLOS One ja 2015. aastal ajakirjas Developmental Neurobiology). „Nad olid esimene rühm maailmas, kes nägi RIC8A geeni tähtsust imetajatel,“ ütleb Tõnissoo. Laiemalt keskendus Alar Karise uurimisrühm närvisüsteemi, südame, kõrva ja väga varajase embrüo arenguga seotud geenide uurimisele.

Sulev Kuuse, praegune TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja, oli esimene teadlane, keda Karis pärast Hollandist naasmist õpetas. Kuuse veetis pikki tunde Karise kõrval istudes ja läbi mikroskoobi preparaate vaadates/vaadeldes. Kuigi knockout-geenitehnoloogia oli noore areneva majanduse jaoks ülikallis, leidis Karis sellele rahastuse. Teadlaseks olemine ja oma valdkonna tundmine aitas kindlasti sellele kaasa, usub Kuuse. Arengubioloogina oli tal laialdane vaade teadusele. Ta ei keskendunud kunagi ainult ühele kitsale teemale, meenutavad tema endised kolleegid. Samuti oli Karisel suurepärane oskus koondada teadlasi erinevatest valdkondadest nagu zooloogia ja molekulaarbioloogia.

Moodne juhtimisstiil

Alar Karisest sai ühel hetkel Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juht ning ka selles ametis rakendas ta uut Lääne-Euroopas kogetud juhtimisstiili. Ta korraldas koosolekuid demokraatia põhimõttel küsides isegi noorte doktorantide arvamust, mis polnud 1990ndate Eestis tavaline. Üks tema instituudi tollastest doktorantidest, praegune Tartu Ülikooli genoomika kaasprofessor Tarmo Annilo, mäletab, kuidas Karise vaade teadusprobleemidele oli laiem ja kuidas ta ootas paremaid tulemusi lähtuvalt enda standarditest.
Karisel on imeline oskus suhelda kerge vaevaga iga inimesega, olgu see siis külapoe taga olevale talumees või Cambridge’i teadlane. Ta viskab vestlustes sageli teravmeelset nalja, meenutavad tema endised kolleegid ja õpilased.

„Kokkuvõtteks väärtustan ma enim faktide põhjendavat jõudu,“ ütles president Karis väljaandele Research in Estonia. „Teadlane ei saa väsida ära küsimuste küsimisest ja hüpoteeside püstitamisest,“ jätkab ta. „Kui teadmisi napib, siis tuleb seda öelda. Kui ma midagi ei tea, on mul kombeks seda selgelt tunnistada. Poliitikute puhul näen tendentsi anda jah või ei vastuseid, kõik on nende jaoks kas must või valge. Teaduses on palju rohkem varjundeid, mis paneb teadlased lakkamatult küsimusi esitama,“ sõnab Vabariigi President Alar Karis.

Originaalartikli autor: Marian Männi. Refereeris: Ermo Leuska (TÜMRI), teksti toimetas: Teele Eensaar (TÜMRI).
Artikli täistekst Research in Estonia veebilehel ilmus 8.11.2021.