Autor:
Maanus Kullamaa

Meie teadlasi tunnustati teaduse populariseerijatena

11. novembril andis Eesti Teadusagentuur üle käesoleva aasta teaduse populariseerimise auhinnad. Meie instituuti tuli kaks kõrget tunnustust.

Eesti teaduse populariseerimise auhindu antakse üle eesmärgiga innustada teadlasi teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama. Traditsiooniliselt antakse auhinnad üle aasta lõpus teaduskommunikatsiooni konverentsil. Käesoleva aasta konverents, mis toimus Tartus VSpa konverentsikeskuses, kandis pealkirja „Teaduskommunikatsioon liigutab…“.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Andres Metspalu pälvis Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise töö eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Andres Metspalu on Eesti geenivaramu looja, kelle nimega on vahetult seotud Eesti elanikkonnapõhise geenivaramu ideestiku sünd ning selle realiseerimine. Samuti on Andres Metspalu teeneks geenitehnoloogia eriala ja õppesuuna rajamine Eestis. Tema pikaajaline panus geenitehnoloogia arengusse Eestis ja teaduse populariseerimisse on mõjutanud kogu ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest. Eeskätt tuleb Metspalu teaduse populariseerimise tegevust seostada teadustulemuste olulisuse selgitamisel poliitikutele aga ka laiemale avalikkusele geenide ja DNA tutvustamisel.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis II preemia Sulev Kuuse koordineeritud teaduskollektiivi poolt välja antud populaarteaduslike artiklite sari ajakirjas Eesti Loodus. Sari tutvustab lihtsas ja arusaadavas keeles mitteteadlastele keerulisena tunduvaid teadus- ja tehnoloogiasaavutusi, mille rakendused puudutavad meid kõiki. 
 

Auhinnatavate kollektiivi kuuluvad:
Sulev Kuuse (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, vivaariumi juhataja – artikliseeria idee autor ja koordineerija)
Toivo Maimets (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, rakubioloogia professor)
Osamu Shimmi (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, arengubioloogia professor)
Tambet Tõnissoo (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, arengubioloogia kaasprofessor)
Dmitri Lubenets (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, insener)
Karl Jürgenstein (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, doktorant)
Artjom Stepanjuk (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, doktorant ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses, teadur)

Auhinnatud kollektiiv alustas mikroskoopia ja üldiselt molekulaarbioloogia meetodeid tutvustavate  populaarteaduslike artiklite sarja avadamist ajakirjas Eesti Loodus möödunud aastal. Seerias on käesolevaks hetkeks ilmunud üheksa populaarteaduslikku artiklit. Egiidi all „Abiks õpetajale“ ilmunud artiklite sarja põhifookuses on olnud „valge bioloogia“, kitsamalt biokuvamine, mikroskoopia ehk meetodid, kuidas vaadata rakkude sisse.

Värskelt auhinnatud kolleegidel on tihe kontakt koolide õpetajate ja õpilastega ning seda läbi mitmete koostöökogemuste. See annab neile hea ülevaate õpilaste ja õpetajate bioloogia-alaste teadmiste tasemest ja kitsaskohtadest. Teaduse vastu huvi tekkimise alus on materjalist aru saamine. Õpetajad tunnevad puudust ülevaatlikest populaarteaduslikus võtmes kirjutatud teadustekstidest, mida saaks kasutada ka selleks, et pakkuda õpilastele esimest kokkupuudet emakeelse teadustekstiga. 

1.    Lubenets, Dmitri; Maimets, Toivo; Kuuse, Sulev (2021). Abiks õptajale: Kuidas valguse abil looduse detaile vaadelda? Eesti Loodus, 07, 40−44.
2.    Lubenets, Dmitri, Maimets, Toivo, Kuuse, Sulev (2021). Abiks õpetajale: Kuidas näha elusate rakkude sisse? Eesti Loodus, 08, 56−60.
3.    Lubenets, Dmitri; Maimets, Toivo; Kuuse, Sulev (2021). Abiks õpetajale: Superlahutusmikroskoopia: vatleme detaile raku sees. Eesti Loodus, 09, 66−69.
4.    Lubenets, Dmitri; Maimets, Toivo; Kuuse, Sulev (2021). Abiks õpetajale: Kuidas loendada rakke? Eesti Loodus, 10, 64−67.
5.    Stepanjuk, Artjom; Maimets, Toivo; Kuuse, Sulev (2021). Abiks õpetajale: Elektronmikroskoopia lubab näha rakkude siseehituse pisiasju. Eesti Loodus, 12, 68−72.
6.    Osamu Shimmi; Tambet Tõnissoo; Sulev Kuuse (2022). Abiks õpetajale: Biokuvamine: kuidas uuridas eluprotsesse reaalajas. Eesti Loodus, 05, 68-69.
7.    Osamu Shimmi; Tambet Tõnissoo; Sulev Kuuse (2022). Abiks õpetajale: Elusa raku talitus huvitab nii biolooge kui ka arste. Eesti Loodus, 06, 74-76.
8.    Karl Jürgenstein, Sulev Kuuse (2022). Abiks õpetajale: Hulgas peitub jõud – PCR. Eesti Loodus, 10, 52-55.
9.     Karl Jürgenstein, Sulev Kuuse (2022). Abiks õpetajale: Polümeraasi ahelreaktsioon: teadlase, arsti ja kriminalisti kindel abiline, 11, 54-56.

 

 

11.11.2022 Aktuaalse Kaamera intervjuu Andres Metspaluga:

Kõik auhinnatud Eesti Teadusagentuuri lehel.

Postimehes ilmus Andres Metspalu sulest pikem kirjutis, kus ta kirjutab enda uurimisvaldkonnast, oskusest suhelda meediaga ning selle olulisusest.

Eesti Teaduste Akadeemia uudis Tiiu Silla nimelise elutööpreemia kohta.

Novaatori uudis.

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annab välja Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti teaduste akadeemiaga.

 

Foto: auhinnagala, Maanus Kullamaa

Arun Kumar Devarajan

Arun Kumar Devarajan kaitseb doktoritööd „Microbes and climate change: insights from plant-microbe interactions in rice phyllosphere and soil microbiomes in subarctic grasslands“

Arun Kumar Devarajan kaitseb doktoritööd „Microbes and climate change: insights from plant-microbe interactions in rice phyllosphere and soil microbiomes in subarctic grasslands“

22. augustil kl 10.15 kaitseb Arun Kumar Devarajan doktoritööd „Microbes and climate change: insights from plant-microbe interactions in rice phyllosphere and soil microbiomes in subarctic grasslands“.
Eesti vähikeskuse avakoosolekule tulid kokku asutuste esindajad, kes veavad eest Eesti vähiennetuse ja -ravi korraldust

Eesti vähikeskuse koduks saab Tartu Ülikool