-
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondHumanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaatJakobi 2, r 116-121 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ajaloo ja arheoloogia instituutJakobi 2 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Eesti ja üldkeeleteaduse instituutJakobi 2, IV korrus 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Filosoofia ja semiootika instituutJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kultuuriteaduste instituutÜlikooli 16 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Maailma keelte ja kultuuride instituutLossi 3 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0UsuteaduskondÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Viljandi kultuuriakadeemiaPosti 1 71004 Viljandi linn, Viljandimaa EST0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendid0Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalteaduste valdkonna dekanaatLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Haridusteaduste instituutJakobi 5 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Johan Skytte poliitikauuringute instituutLossi 36, ruum 301 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0MajandusteaduskondNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Psühholoogia instituutNäituse 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0ÕigusteaduskondNäituse 20 - 324 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ühiskonnateaduste instituutLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Narva kolledžRaekoja plats 2 20307 Narva linn, Ida-Virumaa EST0Pärnu kolledžRingi 35 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa EST0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Meditsiiniteaduste valdkondMeditsiiniteaduste valdkonna dekanaatRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTBio- ja siirdemeditsiini instituutBiomeedikum, Ravila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFarmaatsia instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTHambaarstiteaduse instituutL. Puusepa 1a 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTKliinilise meditsiini instituutL. Puusepa 8 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTPeremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSporditeaduste ja füsioteraapia instituutUjula 4 51008 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMeditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Loodus- ja täppisteaduste valdkondLoodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaatVanemuise 46 - 208 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArvutiteaduse instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGenoomika instituutRiia 23b/2 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTEesti mereinstituutMäealuse 14 12618 Tallinn, Harjumaa EST0Füüsika instituutKeemia instituutRavila 14a 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Matemaatika ja statistika instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRiia 23, 23b - 134 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTartu observatooriumObservatooriumi 1 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa EST0TehnoloogiainstituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÖkoloogia ja maateaduste instituutJ. Liivi tn 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTLoodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Bioinseneeria instituutAkadeemilise sekretäri tegevusvaldkondPersonaliosakondUppsala 6, Lossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Finantsjuhi tegevusvaldkondRahandusosakondJakobi 4 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kantsleri tegevusvaldkondInfotehnoloogia osakondUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0KantseleiÜlikooli 17 (III korrus) 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kinnisvaraosakond0Turundus- ja kommunikatsiooniosakondÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppeprorektori tegevusvaldkondÕppeosakondTeaduskoolUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Üliõpilaskonna bürooÜlikooli 18b 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppimis- ja õpetamiskeskusLossi 36-401 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTeadusprorektori tegevusvaldkondRaamatukoguW. Struve 1 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0GrandikeskusRaekoja plats 9, III korrus 51004 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArendusprorektori tegevusvaldkondEttevõtlus- ja innovatsioonikeskusNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Loodusmuuseum ja botaanikaaedVanemuise 46 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond0MuuseumLossi 25 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rektori tegevusvaldkondRektoraadi bürooÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSiseauditi büroo
Naha, rasvkoe ja maksa rakkude taastekkele aitavad kaasa valgud
Ägedate ja krooniliste haavandite paranemist võiksid kiirendada rakuvälised maatriksvalgud, mis aitavad inimese rakul kiiremini liikuda ja paljuneda. Riiklikult tunnustatud uurimistööst rääkis Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ Tartu Ülikooli rakubioloogia kaasprofessor ja SA TÜK nahahaiguste kliiniku juhataja Viljar Jaks.
Viljar Jaks võrdleb rakuvälist ehk ekstratsellulaarset maatriksit majaga ja rakke selle elanikega. „Igal rakul on oma ülesanded. Natuke erinevad need isegi ühes koes asuvatel sarnastel rakkudel,“ selgitab ta. Rakuväline maatriks on mehaaniline toes, mis sarnaselt majale oma elanikke kaitseb. Aga mitte ainult, sealsed kommunikatsiooni mehhanismid juhivad rakkude käitumist ja abistavad rakke igapäevaste tegevuste juures.
„Maatriks on võimeline muutma raku ülesandeid. Isegi raku elu mõtet, olenevalt organismi vajadustest koes.“
Maksarakkude taasteke
Hiirte maksa rakuvälise maatriksi uurimisel selgus, et on olemas mõned valgud, mille hulk suureneb just kahjustunud maksas. Selleks et anda uuele teadmisele rohkem kaalu taheti uurida kas inimese maksas toimuvad sarnased muutused. Uurimiseks vajalikud maksatükid inimestelt saadi koostöös Lääne-Tallinna keskhaiglaga.
„Kui lõigatakse ära sapipõis, jääb mõnikord natuke tervet maksa kõrvale,“ seletab Viljar Jaks, kuidas saadi normaalse maksa koenäidiseid. Uurmisobjektiks olid aga diagnostilisel eesmärgil võetud kahjustatud maksatükid. Nende võrdlemisel jõudsid teadlased samade tulemusteni, mida nähti varasemalt hiirte puhul.
Taluvusvõime on maksal väga suur. Näiteks taastub keskmisel inimesel poole maksa eemaldamise järgselt maksa funktsioon ühe kuuga. „Maks paraneb väga võimsalt, seda teadsid juba vanad kreeklased,“ mainib Jaks. Näitena toob ta legendi Prometheusest, mille kohaselt kasvas peategelasel kotka poolt ära nokitud maks ööga tagasi.
Maks on nagu keemialabor, kus toimub erinevate ainete organismile sobivaks töötlemine. Osa ravimeid aktiveerub ainult peale maksa läbimist, mõnel vastupidisel juhul muudab maks aktiivse ravimi inaktiivseks. Ravimite väljatöötamise ajal testitakse kõiki ravimeid maksa toksilisuse suhtes.
Haava paranemist võivad kiirendada rakuvälise maatriksi valgud
Uurimisrühma hakkas huvitama, kas kahjustatud maksas üles reguleeritud valgud võiksid omada ka universaalsemat rolli. Järgmiseks uurimisobjektiks valiti nahk. Nahk on huvitav organ, mille uurimiseks ei pea piirduma katseloomadega – inimeselt saadud paari ruutmillimeetrisest proovitükist saab tänapäeva meetoditega tohutul hulgal informatsiooni.
Ukraina sõja poole vaadates on meditsiini prioriteet suurte vigastuste kiire paranemine. Seoses üha pikeneva elueaga on Eestis ja mujal märgata ka krooniliste haavandite sagenemist. „Peaaegu pool Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste statsionaari haigetest on ühel või teisel moel selle probleemiga kimpus,“ nendib Jaks.
Naha haava paranemiseks on vaja, et rakud kataksid võimalikult kiirelt koe defekti ja paljuneksid, et defekti täitmiseks vajalikku massi oleks piisavalt. Viljar Jaks ja kaastöölised näitasid, et maksast leitud valgud on olemas ka inimese nahas: need kiirendavad naha rakkude paljunemist ja suurendavad nende liikumisvõimet. Lisaks näitasid nad , et need valgud kiirendavad need hiirte nahahaavandite paranemist. Teadustöö järgmine etapp ongi jõuda inimese haavanditeni.
Uuritud valke ja uusi teadmisi võiks saada kasutada uutes haavasidemetes, mis sobiksid ägedatele ja kroonilistele haavanditele. “Ägeda haavandi mudeleid oleme läbi katsetanud hiirtes ja koekultuuris, seal töötavad tulemused hästi. Soov on sama läbi teha ka kroonilise haavandi mudelis,“ selgitab Jaks.
Viljar Jaksi uurimistööde tsükkel teemal „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“ pälvis 2024. aastal Vabariigi Valitsuselt riikliku preemia keemia ja molekulaarbioloogia erialal.
Loe lisaks
Õiglase Ülemineku Foorumil räägitakse tööstuse tulevikust ja paindlikust tööjõuturust
Tartu Ülikool omandab kogemusi antibakteriaalsete pindade vallas
