Naised teaduses 2024
5.-11. veebruarini tähistab Tartu Ülikool 11. veebruaril toimuvat ülemaailmset "Naised teaduses" päeva teemanädalaga. TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis töötab 36 naisteadlast ja lisaks veel terve rida naisi tugipersonali hulgas.
Soovime esile tõsta ja tutvustada lähemalt meie instituudi naisi teaduses. Nende seas on nii neid, kes töötavad laboris, doktorikraadi kallal, bioinformaatikuna, lisaks on ka neid, kes osalevad õppetöös või on hoopis keemikuna toeks kõigile instituudi teadlastele ja tudengitele. Palusime neil vastata kolmele küsimusele, et jagada nende tegemisi ja mõtteid teadusest. Nende mõtetest koorub, et enim on eeskujudeks esimeste tööde juhendajad, kes sütitavad põnevaid vestlusi ja annavad juurde indu teadusega süvitsi tegelemiseks.
8. veebruaril osales geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman teemanädala vestluringis "Naised teaduses: kas sookoll kimbutab teadust?", kus arutleti nii naiste kui meeste teadusega seonduva karjääriredeli ja sellega kaasnevate valikute üle.
Loe pikemalt tutvustusi:
Triinu Visnapuu
Triinu Visnapuu on mikrobioloogia kaasprofessor geneetika õppetoolis.
Triinu uurib mikroobidest pärinevaid suhkrutega seotud ensüüme, mis lagundavad või sünteesivad erinevaid sahhariide.Koostöös Leuveni ülikooli teadlastega uurib ta taimedelt isoleeritud bakterite ensüüme ja nende saadusi, mis võivad olla olulised hallitusseente kontrolli all hoidmisel ja looduslikus taimekaitses.
Priit Väljamäe grupis tegeleb ta ioonkromatogaafia meetoditega tselluloosist tekkinud suhkrute kindlakstegemisel.Triinu sõnul teeb ta teadustööd õppetöö kõrvalt, kuna ta osaleb kuue mikrobioloogia-teemalise ainekursuse õpetamises.
Milline on sinu olulisim saavutus teaduses?
Teaduse võlu on selles, et väiksemaid saavutusi ja avastusi tuleb pidevalt. Pean üheks oluliseks saavutuseks kahe ensüümi puhul esmakordse seda tüüpi ensüümi kristallstruktuuri ja reaktsioonimehhanismide kindlakstegemise: inimese soolestikus elava bakteri endo-levanaas ja pärmi maltoosi lagundav maltaas. See sai teoks koos suurepäraste kolleegide abile!
Kes on sinu suurimad eeskujud?
Suhtun suure aukartusega oma ajast ees olnud suurtesse visionäridesse nagu Louis Pasteur või Craig Venter ja ka esimestesse teaduste doktoritesse, sh esimestesse naisdoktoritesse. Tollane aeg ja võimalused olid hoopis teised ning teadlaseks saamise teekond võrreldes praegusega oli palju keerulisem ja konarlikum.
Suurimad eeskujud on mulle olnud pigem inimesed, keda ma hästi tunnen - vanaema oma tohutu töökuse ja mõõtmatu empaatiavõimega ning endised juhendajad - emeriitdotsent Tiina Alamäe ja prof. Birte Svensson. Juhendajad on mulle näidanud, et kui tahta, siis kõik on võimalik - olles ühteaegu nii teadlane, naine kui ka ema ja vanaema.
Annely Kukk
Annely Kukk on keemik, kelleta ei kulgeks ladusalt ükski praktikum või teadustöö.
Tema vastutab, et kõigil TÜMRI õppetoolidel oleksid olemas vajalikud üldlahused ja bakterisöötmed. Selleks tellib ta kemikaale, kaalub, lahustab, määrab pH, filtreerib, steriliseerib, markeerib.
Samuti aitab ta ette valmistada erinevaid meie õppekavade laboratoorseid praktikume. Näiteks geneetika õppetooli viroloogia praktikumi jaoks läheb vaja sadu söötmetasse, poolsada söötmega katseklaasi, erinevaid lahuseid – need kõik paneb valmis Annely.
Milline on sinu olulisim saavutus teaduses?
Minu töö kvaliteedist sõltub tudengite ja nooremteadurite õppetöö, lisaks ka teadustöö kvaliteet. See tähendab kvaliteetsete kemikaalide hankimist ja ettevalmistamist, steriilseid lahuseid ning söötmeid praktikumideks. Mu ajagraafik on väga tihe ja selle juures ei tohi eksida.
Minu ettevalmistatud töö tagab mugava ja stressivaba töökeskkonna nii tudengitele kui ka teaduritele. Mulle teeb nalja, et kui teadur läheb tööle teise instituuti, siis võtab ta minu valmistatud lahused kaasa.
Kes on sinu suurimad eeskujud?
Ostsin oma koduaeda lummavalt kauni peenraroosi - 'Marie Curie'.
Ju siis - Poola päritolu prantsuse keemik Marie Curie.
Signe Värv
Signe Värv on rakubioloogia teadur ja uurib, kuidas töötavad rakkudes põhilised molekulaarbioloogilised protsessid.
Signe on nii Tartu kui Bergeni ja Oslo ülikoolides uurinud, kuidas DNA pealt informatsiooni kätte saadakse ehk transkriptsiooni protsessi. Väga oluline on, et transkriptsioon toimuks õigel ajal, õiges kohas ning õige intensiivsusega, sest info põhjal, mida DNA kodeerib, saab rakk toota oma eluks vajalikke valke.
Hetkel huvitab nende teadusgruppi eriti valgud, millel kõigil on üks üsna ühesuguse kujuga osa - YEATS domeen. Tahame teada, mis täpselt on selle domeeni roll ja kuivõrd on see oluline näiteks transkriptsiooni regulatsioonis.
Muuhulgas organiseerib Signe ka Omicumi hoone aatriumis varje- ehk kamuflaažvõrkude punumist Ukraina sõjaväe tarvis. Oma silmapaistva tegevuse eest on ta ka pälvinud kodaniku aumärgi.
Milline on sinu olulisim saavutus teaduses?
Mulle endale kõige armsamaks saavutuseks on mu esimene doktorantuuris avaldatud teadusartikkel. Mäletan hästi, kui nägin artikli põhijäreldust esimest korda oma eksperimentide tulemustest välja koorumas ja see oli nii... vastu vaieldamatult selge!
Kes on sinu suurimad eeskujud?
Kuna käisin väiksena üsna tihti ema töö juures, EMÜ tolleaegses immunogeneetika laboris, siis kindlasti jäi sealt sisse tunne, et teadlaseks olemine on üks täiesti normaalne elamise viis. Võibolla mõneti isegi perspektiivikas, kuna omal ajal sai mu ema lisaks palgale töö eest ka tasuta piima...
Kindlasti on eeskujuks mu juhendaja doktorantuuris ja praegune grupijuht Arnold Kristjuhan, kes on super teadlane, väga põhjalik ja samas ka äärmiselt meeldiv inimene. Tema käest saab vastuseid igasugustele küsimustele.
Teadusest suuremalt ja filosoofilisemalt pani mind mõtlema järeldoktorantuuri grupijuht Rein Aasland - värvikas persoon, kes tõi jutuajamistesse alati kaasa ka oma armastuse kujutava kunsti ja muusika vastu.
Vi Ngân Trần
Nancy – nii nagu teda instituudis kõik tunnevad ehk Vi Ngân Trần on arengubioloogia nooremteadur, 4. aasta doktoriõppe üliõpilane molekulaar- ja rakubioloogia erialal. Eelmisel nädalal ilmus Nancyl esimese autori publikatsioon mainekas EMBO Journal’is.
Loe rohkem artikli kohta.
Vi Ngân Trần is Junior Research Fellow in Developmental Biology. She is studying Developmental Biology and Drosophila genetics. Her research mainly focuses on the morphogenesis of epithelial tissues and cell-cell communication.
What is your most important achievement in science?
One of my most significant scientific accomplishments was publishing an article about the Interplanar Amida Network (IPAN) in the EMBO Journal in January 2024. Additionally, I received a Rising Stars Academy Fellowship from the University of Freiburg in 2023-2024. This fellowship allowed me to collaborate with excellent scientists from various fields and develop my project further.
Who is your role model?
One of the biggest role models in Science is my Supervisor, Professor Osamu Shimmi of the Department of Developmental Biology. Throughout my doctoral journey, he guided me with patience and wisdom. His passion and dedication to Science have set a high standard for me to aspire to, regardless of my future career choices. I am grateful when he shows me new possibilities and engages me in exciting science projects. For me, Professor Shimmi is not only my mentor but also my father of Science. I will always respect and be grateful for the opportunity to be his student, now and forever.
Age Brauer
Age Brauer on mikroobigenoomika kaasprofessor.
Age uurib koostöös Rita Hõraku ja Hedvig Tammani töögruppidega faage ehk bakterite viiruseid ja seda, kuidas bakter ennast nende vastu kaitsta suudab. Faagide ja bakterite omavahelise võidurelvastumise uurimine võib anda uusi ideid patogeensete bakteritega võitlemiseks.
Tema ülesandeks on bioinformaatilisi meetodeid kasutades kaevata faagide genoomide sekveneerimisandmetest välja nii palju infot kui võimalik - kas neil on teadaolevaid lähisugulasi; millised geenid neis on ja mille poolest erinevad konkreetset bakterit nakatada suutvad faagid neist, kes bakteri kaitsest läbi ei murra. Samal ajal otsime muutuseid ka nende bakterite genoomidest, mis on faagide vastu resistentseks muutunud.
Lisaks on Age koos meie instituudi teiste bioinformaatikute ja biotehnoloogidega tegev hiljuti alustanud SCANS projektis, mille eesmärgiks on töötada välja diagnostiline test sepsise põhjustajate kiireks tuvastamiseks. Bioinformaatika osa selles puudutab programmide loomist, mis aitaks DNA järjestuste baasil määrata, millised bakterid ning millise antibiootikumiresistentsuse profiiliga konkreetselt patsiendilt võetud proovis leiduvad. See aitaks arstidel kiiremini ja täpsemini suunatult määrata edasist ravi. Antibiootikumiresistentsusega seotud teemadega on ta tegelenud juba pikemat aega.
Milline on sinu olulisim saavutus teaduses?
Ma tunnen, et minu olulisimad saavutused on alles ees. :)
Kes on sinu suurimad eeskujud?
Eeskujuks teaduses on mulle juba bakalaureuseõpingutest saadik olnud need õppejõud ja teadlased, kes vajadusel julgevad öelda: "Ma hetkel ei oska vastata" ning lisavad siis: "Aga uurime välja!"
Heili Ilves
Heili Ilves on geneetika õppetoolis teadurina töötanud alates 2002. aastast ning juhendab mitmeid praktikume. Hetkel tegeleb Heili kolme erineva teadusteemaga professor Maia Kivisaare uurimisrühmas, kus tema põhiliseks uurimisobjektiks on mullabakter Pseudomonas putida.
Näiteks koos nooremteadur Lea Etsi ja bakalaureusetudengitega uurib ta mullabakteri fluoriidi tolerantsust mõjutavaid mehhanisme. Doktorant Karl Jürgensteini ja magistrant Carol Luhaäärega uurib ta translatsiooni täpsuse rolli DNA mutatsioonide tekkes ning lisaks proovib välja selgitada, kuidas Gac-signaalirada mõjutab mutatsioonide teket näljastressis olevates rakkudes.
Milline on sinu olulisim saavutus teaduses?
Olulisimaks teaduslikuks saavutuseks pean oma doktoritöö jooksul saadud tulemusi. Nimelt koos toonase juhendaja Rita Hõrakuga selgitasime välja põhjused, miks just üks konkreetne mobiilne DNA element, transposoon Tn4652, aktiveerub ja hakkab genoomis ringi liikuma vaid stressi korral.
Kes on sinu suurimad eeskujud?
Suurimateks eeskujudeks on muidugi mõista minu endised juhendajad, praegused kolleegid: Rita Hõrak ja Maia Kivisaar.
Eestis on päeva „Naised teaduses“ Tartu Ülikooli ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) eestvedamisel peetud alates 2021. aastast. Kampaania eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema.
#NaisedTeaduses
#WomenInScience
