Bakterite ja faagideks nimetatavate bakteriviiruste vastastikused kaitsemehhanismid võivad aidata lahendada probleeme antibiootikumide resistentsusega. Mikroobidevahelise võidurelvastumise uurimiseks pälvis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) alustava teadlase grandi.
Antibiootikumide resistentsus on bakterite põhjustatud nakkushaiguste ravis üha süvenev probleem. Baktereid ründavad viirused võivad pakkuda uusi lahendusi näiteks antibiootikumide ja nende lisandite väljatöötamisel. Juba ammu on mõistetud faagide potentsiaali patogeensete bakterite vastu võitlemisel, kuid nende laialdast kasutust meditsiinis on seni piiranud nende kitsas peremeesring ja ennustamatu paljunemine.
Tammani uurimus täidab baktereid, faage ja nendevahelisi suhteid puudutavas teadustöös mitu lünka. „Kuna bakterid ja faagid on aegade algusest koos evolutsioneerunud, toimub nende vahel omalaadne võidurelvastumine – iga bakteri kaitsesüsteemi vastu tekib faagidel oma mehhanism,“ lausus Tamman.
Ühest küljest uurib teadlane, kuidas bakter end faagide vastu kaitseb. Näiteks on bakteril faagide ja muude stressitekitajate vastu välja kujunenud sellised kaitsemehhanismid nagu toksiini-antitoksiini komplekt kromosoomides ning poomisvastus – viimane viib bakteri stressiseisundis justkui talveunne. See aitab tal üle elada ka antibiootikumide rünnaku ning toetab resistentsuse teket ja levikut. Teisest küljest loodab Tamman avastada, mis aitab faagidel omakorda bakterite poomisvastust halvata.
„Ehkki bakter Pseudomonas putida, keda ma uurin, ei ole meditsiiniliselt oluline, on see suguluses inim- ja taimepatogeenidega. Kui teame, kuidas faagid selle bakteri vastu astuvad, annab see ideid, mis aitaksid meil tulevikus bakterihaiguste vastu võidelda.“
ERC toetus karjääri alustavale teadlasele on 1,5 miljonit eurot viieks aastaks. Projekt „Poomisvastuse valgud ja toksiini-antitoksiini süsteemid bakterite ja faagide vahelises võidurelvastumises“ (lühend PhaBacArms) algab 2024. aasta alguses ja kestab 2028. aasta lõpuni.
Hedvig Tamman kaitses 2016. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi geneetikas. Tema doktoritöö oli seotud bakteri Pseudomonas putida kromosomaalsete toksiini-antitoksiini süsteemide funktsionaalsuse uurimisega. Aastatel 2016–2021 läbis Tamman järeldoktorantuuri Brüsseli Vabas Ülikoolis, kus ta tegeles bakterite stressivastuste ja nendes osalevate valkude struktuuri määramisega.
Granditaotluse kirjutamisel oli abiks ülikooli grandikirjutamise üksus, samuti andis tuge ülikoolilt saadud ERC taotluse kirjutamise toetus. Taotlusvooru intervjuuks aitas valmistuda Eesti Teadusagentuuri toetus.
It’s viruses all the way down: a conversation with Hsiao-Han Chang, Gytis Dudas, and Hedvig Tamman 30.10.23 (EMBO podcast)
Ajaleheartikkel 05.09.2023 Postimehe teadusrubriigis
Raadiointervjuu Hedvig Tammaniga Kuku Raadio saates Kukkuv õun 5.09.2023
Varasem uudis Hedvig Tammani EMBO stardigrandi kohta
TÜMRI blogipostitus Hedvig Tammani ja tema tegemiste kohta järeldoktorantuuris.