Teadlasel tuleb ettevõtjaks saamise teekonnal kohaneda ärimaailma mõtteviisiga

Ehkki ootus teadusmahukate ettevõtete loomiseks on suur ning võimalusi oma ideed rahastada luuakse aina juurde, erinevad teadlase ja ettevõtja maailmapilt suuresti. Kuidas saab teadlasest ettevõtja ja mida sel teekonnal silmas pidada? Oma kogemusi jagasid intervjuu käigus Kadri-Ann Mägile Silklytics OÜ asutajad keemik Hanno Evard ja molekulaarbioloog Airiin Laaneväli.

Vahel jõuab uudistesse teateid sellest, et mõni toidupood ostab tagasi tooted, mis on inimese tervisele mingil põhjusel kahjulikud. Toiduainetest on avastatud pärast müügile jõudmist näiteks tervist ohustavas koguses pestitsiide või mõnd muud ainet, mille sisaldus on ületanud piirmäära. 

Tartu Ülikooli hargettevõte Silklytics arendab keemiliste ühendite tuvastamiseks kiirtesti, tänu millele võivad sellised olukorrad juba lähiajal minevikku jääda. Sellest saab alternatiiv seni kasutatud analüütilisel keemial põhinevatele laboritestidele, mis on täpsed, aga kallid ja ajakulukad. Silklyticsi arendatav test on sama täpne, kuid palju odavam, samuti läheb tulemuse saamiseks nädala(te) asemel kõigest tund. 

Silklyticsi on asutanud kolm ülikooli teadlast: Hanno Evard, Airiin Laaneväli ja Indrek Saar. Külastasin tiimi nende laboris ning vestlesin Hanno ja Airiiniga, et uurida, kuidas testi arendamine käib ja mismoodi neist ettevõtjad said. 

Image

Akadeemilise karjääri tegemine ei ole sugugi lihtne, ettevõtjaks olemine samuti mitte. Kuidas tekkis mõte need kaks esmapilgul väga erinevat maailma ühendada? 

Airiin: Olen alati tahtnud teha rakenduslikku teadust. Üks viis selleks ongi ettevõtlus. Majandus- ja ettevõtlusteemad, sh ärivaldkond, pakkusid mulle huvi juba keskkoolis. Ettevõtluse kõrval on mulle oluline ka meditsiin. Silklyticsi testi arendame praegu küll põllumajandusvaldkonnale, kuid järgmine samm on siseneda meditsiini. Seega võib öelda, et täidan oma unistusi – lõimin teaduse, ettevõtluse ja meditsiini. 

Hanno: Ma ei tulnud teadusesse seepärast, et ilmtingimata rakenduslikku teadust teha. Kui aga olin juba otsapidi akadeemilises maailmas sees, jäi mulje, et teadust tehakse sageli selleks, et artikleid kirjutada, ja artikleid kirjutatakse selleks, et teadusgrante saada. Otsest praktilist tulemust ei ole. See tekitas tunde, et tahaks midagi teha. Pärast doktorantuuri ja järeldoktorantuuri Helsingi Ülikoolis sain teadusgrandi, mille toel hakkasingi rakenduslikku teadust tegema. 

Airiin: Varem kasutasimegi Hanno teadusrahastust. Seejärel saime juba kiirendisse, kuhu võeti vastu kümme Euroopa ettevõtet, nende seas kaks Eesti oma, kellest üks olime meie. Sinna pääsemiseks tuli luua juriidiline isik, nii et 2023. aastal asutasime ettevõtte, kuigi testide arendustööd alustasime teadusrühmas juba 2020. aastal. 

Kas Silklytics OÜ sai alguse rakendusliku potentsiaaliga teadustööst? 

Airiin: Just! Areng on olnud väga suur. Esimene aasta oli väga keeruline. Ei olnud sellist tulemust nagu lootsime. Äritiim, kellele oma tegemisi tutvustasime, ei mõistnud, millega tegu. Ma sünteesisin laboris pool aastat ühte ainet, mis oleks testil väga oluline olnud, aga lõpuks konkreetselt see rakendus ei andnud piisavalt kiiresti vajalikke tulemusi ja pidime leidma alternatiivse lahenduse! 

Hanno: Ettevõtlusega tegelevatel teadlastel võib kergesti tekkida halb olukord, kui selgub, et nende arendatud tehnoloogiale või tootele ei ole tegelikult turgu, sest see ei lahenda ühtegi probleemi. Meie tiim tahtis seda vältida, seega alustasime arendustegevust teisiti. Esmalt intervjueerisime eri valdkondade inimesi, et saada aru, millised probleemid esinevad ning kas ja kuidas neid praegu lahendatakse. See mõtteviis on meid saatnud algusest peale. 

Airiin: Jah, oleme alati tegelenud ühtaegu nii teadus- kui ka äriarendusega. 

Silklyticsil on kolm asutajat. Kas olete omavahel pigem sarnased või erinevad? Kas võimendate või tasakaalustate teineteist?

Hanno: Ma arvan, et oleme pigem erinevad ja tasakaalustame üksteist. Airiinil on väga hea ärivaist. Mulle meeldib palju ideid välja pakkuda. Indrek on väga hea inseneerias ja suurepärane probleemilahendaja. 

Milline teie tiim on?

Hanno: Kõik meie tiimiliikmed – neid on koos meiega kokku seitse – on teadlased. Airiiniga tahtsin teha koostööd, sest sain kohe aru, et ta on nii teadlane kui ka äriinimene. Ma ei teadnud kedagi teist sellist. 

Airiin: Mulle meeldib väga Hanno tiimis olla, ta on hästi hea juht. Ta on rahulik ja väärtustab lisaks töökvaliteedile meeskonnaliikmete heaolu, soovib ja teeb kindlaks, et kõik tunneksid end hästi. Indreku täpsus ja kannatlikkus disainilahenduste väljamõtlemises ja testimises on imetlusväärne. Minu jaoks on tähtis ka see, et me tiim on rahvusvaheline: üks liige on Mehhikost ja üks Aserbaidžaanist. 

Kas ja kui palju erinevad üksteisest teadlase ja ettevõtja mõtteviis? 

Hanno: Need on kategooriliselt erinevad. Teadlasena ei pea ma käima näiteks intervjueerimas potentsiaalseid arendatud tehnoloogia kasutajaid. Samuti erineb arvudest rääkimise viis. Teadlane proovib öelda konkreetse ja võimalikult täpse arvu, ka investorile, kes küsib näiteks potentsiaalset turusuurust. Ärimaailmas peab aga olema müügimees ja mõtlema enam-vähem suures pildis, mitte keskenduma detailidele. 

Kuidas Sa selle muutusega kohanesid, kas see on kergelt tulnud? 

Hanno: See ei ole kindlasti kergelt tulnud. Ma pole päris kindel, kas see mul praegugi hästi välja tuleb. Arvan, et olen põhiasjad selgeks saanud ja mõistan, milline on ärimaailma mõtteviis, aga kindlasti tuleb veel harjutada. 

Arvudest rääkides: kui sarnased on näiteks teadlasena grandi taotlemine ja investorilt rahastuse saamine? 

Hanno: Granditaotluses „müüb“ teadlane oma teadusideed: ta peab selgitama, kui uudne see on, kui detailselt ja põhjalikult on see läbi mõeldud ning kui tõenäoline on selle saavutamine. Investorit ideed ei huvita. Ta tahab teada, kuidas ta oma raha tagasi saab. Selle ta saab tagasi siis, kui me läheme pärismaailma ja lahendame päris probleemi.

Ülikoolil on mitmeid meetmeid ja programme, et toetada teadlast ettevõtlusteekonnal. Näiteks algab kohe eelinkubatsiooniprogramm „Teadusest äriks!“, kus ka teie tiim mõned aastad tagasi osales. Millist tuge vajaks teadlane sellel teekonnal veel vajaks? 

Hanno: Mida rohkem hoiab ülikool teadlastel alguses käest kinni, et aidata neil ärimaailmas tegutseda, seda parem. See muutus võib kohati olla ebamugav. Programmis „Teadusest äriks!“ olime kolm aastat ja jõudsime seekaudu ka kiirenditesse. Nüüd on meil võimalus taotleda eri rahastusi ja ehk värvata tiimi ka ekspert, kes keskendukski ainult äriarendusele. 

Nii kaua teete äriarendust ise. Kas see ei juhi tähelepanu teadustööst kõrvale? 

Hanno: Ei, vastupidi, need toetavad teineteist.  

Mainisid, et ärimaailm ja sellega kaasnev on teadlasele üsna võõras keskkond. Kuidas on lood sealsete saavutustega? Kas need toovad rohkem rõõmu kui akadeemilised saavutused? 

Hanno: Jah, minu jaoks pole need isegi võrreldavad. Kui intervjueeritav ütleb, et meie arendatavat toodet oleks hädasti vaja, sest see on inimestele vajalik, ning ma tean, et meil on tiim ja oskused selle tegemiseks ... See on väga hea tunne!