Skip to main content
Foto:
Andres Tennus

Tina Saupe kaitseb doktoritööd „The genetic history of the Mediterranean before the common era: a focus on the Italian Peninsula“

26. augustil kell 14.15 kaitseb Tina Saupe geenitehnoloogia erialal doktoritööd „The genetic history of the Mediterranean before the common era: a focus on the Italian Peninsula” (Vahemere piirkonna geneetiline kujunemine enne meie ajaarvamist: fookusega Apenniini poolsaarele”).

Juhendajad:
kaasprofessor Christiana Lyn Scheib, Tartu Ülikool
professor Mait Metspalu, Tartu Ülikool
kaasprofessor Toomas Kivisild, Tartu Ülikool
külalisprofessor Luca Pagani, Tartu Ülikool

Oponent:
dr. Carina Schlebusch, Uppsala Ülikool (Rootsi)

Image

Kokkuvõte
Rohkearvulised ja erisugused uuringud on panustanud meie arusaamisesse inimajaloost. Inimasustuse ajalugu Euroopas sisaldab mitmeid etappe, sealhulgas küttide-korilaste Lääne-Euraasias elamine paleoliitikumis, põlluharimise ja karjakasvatuse kasutuselevõtt läbi kontaktide Levantist ja Anatooliast (Lääne-Aasia) Euroopasse rännanud inimestega ja Ponto-Kaspia stepirahvaste migratsioon. Enamik senistest uuringutest on keskendunud üldistele geneetilistele muutustele Euroopas ja nende seostele arheoloogiliste tõendite ja ajalooliste sündmustega. Sellegi poolest on mõned Euroopa piirkonnad jätkuvalt väheuuritud ja neile keskendumine võib aidata täita lünki inimeste rändeajaloos. See doktoritöö keskendub geneetilise ja sotsiaalse struktuuriga seotud muutustele Apenniini poolsaarel viimase jääaja maksimumi lõpust Rooma vabariigi loomiseni umbes 2000 aastat tagasi. Uuringu tarbeks genereeriti ülegenoomsed andmed inimsäilmetest, mis pärinesid mitmetest arheoloogilistest leiukohtadest. Neid andmeid analüüsiti varem avaldatud Euraasia ülegenoomsete andmete kontekstis, et uurida ammuste populatsioonide geneetilist ülesehitust ja selle muutusi läbi aja. Lõplik andmestik koosneb Euraasia indiviididest, kes pärinevad paleoliitikumist (43–5 tuhat aastat enne meie aega) rauaajani (1100–700 aastat enne meie aega). Tulemused näitavad, et Apenniini poolsaart on mõjutanud järjestikused migratsioonid, mis peegelduvad tänapäeva itaallaste geenitiigis ja on jätnud jälje kultuuri. Täpsemalt saabus eneoliitikumi-pronksiaja üleminekul stepist pärit inimestega uus geneetiline komponent ning matmiskombestikus toimunud muutused viitavad muudatustele ka sotsiaalses struktuuris. Rauaajal võib Apenniini poolsaare kaguosas näha erinevaid päritolumustreid, millest nähtub suur geneetiline varieeruvus.

#teadus
Naine seisab kõnepuldi taga ja räägib

Margit Sutrop: hea teadus pole pelgalt kontrollnimekirja täitmine

Jaga
01.07.2022
#teadus #ühiskonnale
Doktoridiplomite kaaned

Ludovica Molinaro kaitseb doktoritööd „Eesti, Euroopa ja üleilmsete inimgenoomide geneetilise päritolu kihtide lahtikaevamine“

Jaga
02.06.2022
#teadus
Professor Kaido Tammeveski

JÄRELVAADATAV: Kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski räägib inauguratsiooniloengul vesinikust ja kütuseelementidest

Jaga
03.05.2022