Ülle Ottokari isikunäitus Rändronk: pisiplastika ja maalikunst

15.03.2022

Märtsikuus on Omicumi aatriumis üleval Ülle Ottokari isikunäitus Rändronk, kus kunstnik on ühendanud skulptuuri ja maalikunsti.

Miniatuurseteks skulptuurideks on kunstniku pronksi valatud monogrammid – O-tähed – mis ripuvad maali kohal või selle kõrval, lisades teosele uusi mõtteid ja mõõtmeid.

Ülle Ottokar on sündinud 1985. aastal Tartus. Ta on õppinud Tartu kõrgemas kunstikoolis skulptuuri erialal. Elu jooksul on näituse autor töötanud Põltsamaal, Jõgeval ja Puurmanis, olnud kultuuritöö spetsialist, õpetaja ja noortejuht, silma paistnud tänavakunstifestivalil Rural Urban Art.
Tänasel päeval elab Ülle Ottokar taas Tartus ja näituse pealkiri «Rändronk» viitabki rännakuile ja kojunaasmisele.

Kunstnik ise on sõnanud käesoleva näituse kohta nii: „Mulle meeldib võimalus, et väärikast skulptuurimaterjalist teose osa saab pildilt ära käia ja see pannakse sinna pärast tagasi. Just nagu reisil käimine ja koju tagasi tulek. Nii saab omanik uhkelt oma armastatud kunsti välja kanda ja sellega pakkuda rõõmu endale ja teistele."

Maali ja pronksdetaili vahel on alati dialoog, mis saab tervikuks siis, kui mõlemad detailid on jälle koos. See on Rändronk, kes ikka koju tagasi pöördub nagu vaikselt lahti rulluma hakkav seikluslik saladus.
 

Ülle Ottokar, kunstnik

6. märtsi päikeseloojangul toimus näituse avamine, kuhu tuli kohale mitmeid kunstniku sõpru, teekaaslasi, meie instituutide töötajaid ja kunstihuvilisi mitmelt poolt. Tervitussõnad lausus TÜMRI direktor professor Maia Kivisaar ning pikema sõnavõtuga tutvustas Ülle Ottokari tegemisi kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, kes luges ka enda luuleridu. Näituse kuraator Sulev Kuuse mainis oma sõnavõtus avatava näituse erilisust ja head koostööd Üllega nii käesoleva näituse korraldamisel kui eelnevalt TÜMRI liikumisradade projekti raames. 


Õhtu ametlik osa läks sujuvalt üle sulniks ja sundimatuks õhkkonnaks, kus maalide nautimise taustaks musitseeris publikule kitarril ja klaveril Ermo Leuska. Õhtut aitas veelgi maagilisemaks muuta improvisatsiooniliselt loodud ansambel, kus Ülle Ottokar mängis muusikariista nimega handpan ehk käsipann, millele lisandusid kunstniku sõprade poolt mängitud djembed. Kohapeal sündinud ansambel sai nimeks samuti Rändronk. Kohalolnute sõnul oli see süntees maalikunstist, muusikast ja lõunamaistest rütmidest tõeline kultuurielamus, mis pani osaleja end tundma, et akna tagant paistvasse ööpimedusse astudes ootab neid 30 kraadine kuumus ja ookean.


Näitus jääb Omicumi aatriumis (Tartus, Riia 23b/2) avatuks kuni märtsi lõpuni.
Kuraator: Sulev Kuuse

 

Tartu Postimehes ilmunud artikkel ja galerii:
https://tartu.postimees.ee/7470315/miks-ei-voi-pildi-kohal-rippuda-skul…

 

Pildid näituse Rändronk avamiselt (fotod Sulev Kuuse ja Teele Eensaar)