Vilnius võõrustas Alliance4Life teadusgrantide haldajaid ja noori teadlasi

Kesk- ja Ida-Euroopa eluteaduste juhtivate ülikoolide ja teadusasutuste võrgustik Alliance4Life kohtus jaanuari viimasel täisnädalal Leedu pealinnas Vilniuses, et jagada teadmisi projektijuhtidele ning noortele alustavatele teadlastele. 

Teadusgrantide haldajate ja projektijuhtide koolitus

Leedu pealinnas Vilniuses toimus võrgustiku 21sel tegevuskuul (23.-25.01.2023) teadusgrantide haldajate teine koolitus (Research Management Administration Academy).

Vilniuse Ülikool on Baltikumi vanim ülikool, asutatud 1579 jesuiitide kolleegiumina. Vilniuse Ülikooli peahoone ruumides toimunud kolmepäevane koolitus oli järg esimesele, eelmise aasta sügisel Sofias aset leidnud koolitusele. Seekord keskenduti järgmistele teemadele: 

-    Kuidas rajada koostöö akadeemilise ja ärisektori vahel (sh grantide taotlemiseks)
-    Projektimeeskonna loovuse tõstmine
-    Projekti kirjutamine 
-    T&I projekti eelarvestamine
-    T&I projekti haldamine e-keskkonna vahendite abil

Koolitajatena astusid üles kahe võrgustiku ülikooli koolitajad – Lodzi Meditsiiniülikoolist Magdalena Wrzesinska (PhD, Psühholoogilise Rehabilitatsiooni õppetool) ja Karolina H. Czarnecka-Chrebelska (PhD, molekulaarbioloogia teadur, start-up’i rajaja, koolitaja), kes katsid koolituse esimesed kaks ja viimase teema ning Masarycki Ülikooli grandikeskusest Jakub Zeman ja Ladislav Čoček, kes koolitasid võrgustiku kolleege ka esimesel koolitusel ning seekord katsid projektikirjutamise ja eelarvestamise osa. 
 

Kuidas teha koostööd akadeemilise ja ärisektori vahel

Grantide taotlemisel muutub üha olulisemaks koostöö erasektoriga. Idufirmadel (start-up) puudub sageli vajalik teadmine, spetsialistid ja infrastruktuur, mistõttu koostöö akadeemilise sektoriga on neile oluline. Samas on kahe sektori vahel palju erinevusi ja vasturääkivusi, näiteks on teadlase jaoks oluline tema publikatsioonide mõjukusindeks (impact factor), ärimaailma jaoks aga tegevuste kiire tulemus ja tulusus. Koolitusel keskenduti ühisosa leidmisele olukorras, kus sektorite vajadused on erinevad, kuid koostööd tuleks siiski teha. 
Koolitust elavdas praktiline rühmatöö koos rollimänguga, kus osalejad jaotati kolme gruppi: üks grupp esindas akadeemilise ja ärisektori vahelises koostöös teadlase vaadet, teine ettevõtja vaadet ja kolmas projektijuhi vaadet (Project Management Officer). Kaardistati gruppide mõtted, ootused ja koostöö oodatavad tegevused, aga sõnastati ka probleemid ning seejärel liiguti lahenduste leidmisele. Kõlama jäi mõlema osapoole vajadus olla vajadusel paindlik ja mõistev ning läheneda ootustele projektitaotluse koostamise faasis taotluse tööpaketi või tegevuse põhiselt. Samuti leiti, et ühise projektitaotluse koostamiseks tuleb võtta piisavalt palju aega, kuna juurde tulevad intellektuaalomandit (IP) puudutavad küsimused. 
 

Projektimeeskonna loovuse tõstmine 

Projektimeeskonna loovuse tõstmise koolitus oli praktiliste ülesannete põhine. Koolituse eesmärk oli õpetada projektijuhte tunnetama meeskonna eripärasid ja anda ülevaade meeskonnatööks vajalikest oskustest. Huvitavat diskussiooni tekitas rollimäng „Mis oleks, kui…?“ (What if?), mis tõi välja konstruktiivse kriitika andmise vajaduse meeskonnas, kuid samas idee positiivse tagasisidestamise ja edasi arendamise võimalikkuse vajaduse. Selgeks sai, et projektimeeskonnas, kus tihti põrkuvad erinevad huvid, erinevad isiksused, erinevad vajadused ja võimekused, on edasiliikumine võimalik väikeste sammude ja väikeste muudatuste teel.


Projekti kirjutamine

Sellest töötoast jäi meelde kirjandusliku lähenemise kasulikkus – kirjuta projekti selliselt, et see heas mõttes suhtleb lugejaga. Hea projekt on pigem lühike, rahastajale arusaadav ja ülesehituselt lihtne. Kui teadusartikli puhul on asjakohane erialaterminoloogia, puuduvad mahupiirid, sinu artiklit loevad eriala eksperdid, siis projektitaotluse korral, sõltuvalt rahastusmeetmest, ei pruugi taotlust lugeda eriala süvitsi tundvad inimesed vaid näiteks hoopis ettevõtjad. Mahtuda tuleb taotluse mahupiiridesse, kasutada lugejale mõistetavat stiili, vältida üleliigseid akronüüme ja kitsaid erialaspetsiifilisi termineid. Koolitusel käsitleti süvitsi projekti kirjutamise head stiili, ajaraami näite ja tööprotsesside järjekorda, tööülesannete jaotust projekti koordinaatori ja partnerite vahel. Teadlased põrkuvad tihti vastasseisule, et projekti kirjutamine erineb oluliselt teadusartikli kirjutamisest. Siin saavadki appi tulla projektijuhid.  


Projektide eelarve koostamine ja projektide haldamise e-keskkonnad

Teadus- ja innovatsiooniprojektide eelarve koostamise moodulis vaadati lähemalt erinevaid eelarve tüüpe, tutvustati eelarve koostamise mudeleid ja nendest lähtuvalt projekti eelarve koostamist. Tutvustati koordinaatori ja partneri vaadet eelarve koostamisele ja haldamisele. 
Viimane koolitus toimus teadus- ja innovatsiooniprojektide haldamise e-keskkondade teemal. E-keskkondi on mitmesuguseid ja mitmed nendest olid osalejatele tuttavad. E-keskkondade abil on kindlasti võimalik projektimeeskonda tulemuslikumalt kokku panna, projekti vajadusi kaardistada ning projekti paremini planeerida ja hallata. Praktilisi ülesandeid tehti näiteks mõttekaardi programmiga.  

Tartu Ülikoolist osalesid koolitusel grandikeskuse välisrahastuse koordinaator Laura Tomson ja projektijuht Teele Eensaar molekulaar- ja rakubioloogia instituudist.
Kolmas teadusgrantide haldajate koolitus on planeeritud kas käesoleva aasta lõppu või 2024. aastasse.

 
Noorte Teadlaste Konverents

Samal ajal teadusgrantide haldamise koolitusega toimus projekti raames Vilniuse Ülikooli uues raamatukogus ka teine üritus, Noorte Teadlaste Konverents (Early Stage Researchers’ Retreat). Ka see konverents toimus juba teist korda ja selle ürituse sihtgrupiks olid projekti kuuluvate ülikoolide ja asutuste eluteaduste valdkonna doktorandid ja järeldoktorantuuris olevad teadlased. 

Konverentsi avas peaesineja Dr. Darius Balčiūnas Vilniuse Ülikooli Biotehnoloogia Instituudist. Ta tutvustas enda laboris käimasolevat väljakutseterohket projekti südame regeneratsiooni teemal, kus uurimistöö mudelorganismiks on zebrakala. 

Konverentsi eel tuli igal noorteadlasel saata ette oma stendiettekanne. Kohapeal toimus stendiettekannete suuline kokkuvõttev esitamine (iga osaleja umbes 5 minutit), millele järgnes diskussioon auditooriumis (veel ca 5 minutit). Huvitavaks tegi selle asjaolu, et esinejate järjekord ei olnud esinejatele endile ette teada, seega tuli kogu aeg oma teema esitamiseks valmis olla. 
Tartu Ülikoolist osales konverentsil molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geenitehnoogia õppekava teise aasta doktorant Hanna Antson, kelle uurimisobjektiks on äädikakärbes ja selles leiduvad võimalused tavameditsiini ülekandmiseks. 

Teised noorteadlaste ettekanded puudutasid näiteks proteoomika valdkonda, insuliini resistentsust ja krono-epigenoomikat.

Noorteadlastele korraldati ka lühisessioon teadusgrantide koostamisest, mille viis läbi Dr. Jonas Bunikis Euroopa Teadusnõukogust (Research Programme Officer in Life Sciences at the European Research Council).

Samal nädalal võõrustas Vilniuse Ülikool veel kahte üritust:
22.01.2023 kohtus projekti Alliance4Life nõukogu, et arutada konsortsiumi uue granditaotluse koostamist
24.01.2023 pidas Vilniuse Ülikool ülikooli aulas rahvusliku kaasamisürituse (Trigger Event Vilnius), mille teemaks oli siseriiklik teaduse hindamine (research assessment). Osales 70 ülikoolide, teadusasutuste ja ministeeriumite esindajat üle Leedu.