19. augustil kell 14.15 kaitseb Harleen Kaur mikrobioloogia erialal doktoritööd „Performance of antimicrobial surfaces under application-relevant conditions“ („Antimikroobsete pindade toimimine kasutusrelevantsetes tingimustes“).
Juhendajad:
professor Angela Ivask, Tartu Ülikool
professor Vambola Kisand, Tartu Ülikool
Oponent:
Tomas Kačergius, PhD, Vilniuse Ülikool (Leedu)
Kokkuvõte
Antimikroobsed pinnad ja pinnakatted leiavad üha laialdasemat kasutust tervishoius, hoolekandeasutustes ning teistes üldkasutatavates ruumides eesmärgiga vähendada mikroobset saastet puutepindadel. Antimikroobsete pindade efektiivsust hinnatakse enamasti standardiseeritud laboritestidega, kuid sageli ei arvesta sellised testid seda, et puutepindade päriselu kasutus toimub enamasti kuivades tingimustes, et pindadele kogunevad orgaanilised (mustuse) jäägid, et pindu puhastatakse ja et need kuluvad. Samuti ei arvesta standardtestid sellega, et pindadel ei ole vaid ühte liiki bakterid, vaid mitmekesised bakterikooslused.
Käesolev töö keskendus antimikroobsete pindade ja pinnakatete efektiivsuse hindamisele tingimustes, mis võimalikult täpselt imiteeriksid nende pindade reaalset kasutamist. Keskenduti kolmele põhiaspektile: pindade bakteritevastane aktiivsus realistlikes keskkonna- ja saasteoludes, pindade vastupidavus kulumisele ning antimikroobsete pindade mõju puutepindade mikroobikooslustele. Uuritud pindade hulka kuulusid vase- ja hõbedapõhised pinnad, kvaternaarse ammooniumiühendi SiQAC põhised kattekihid, ZnO ja TiO₂ põhised fotokatalüütilised kattekihid ning nähtava valgusega aktiveeritavad AgSbSe₂ õhukesed kiled.
Töö tulemused näitasid, et pindade antibakteriaalne aktiivsus sõltus olulisel määral testis kasutatud suhtelisest õhuniiskusest, bakteriinokulaadi vormist ja orgaanilisest saastusest. Pindade vastupidavustestid näitasid, et abrasiivne töötlemine parendas ZnO põhinevate pindade aktiivsust, tõenäoliselt paljastades täiendavalt antimikroobset materjali, samas kui kuiv ja märg pühkimine vabastasid pinnakattematerjali ja täitsid osaliselt aktiivsed pinnaalad. AgSbSe₂ antimikroobne mõju avaldus peale nähtava valgusega aktiveerimist andes tunnistust nende pindade kasutatavusest toavalguse tingimustes. Päriskasutuse tingimustes avaldus kõige selgemini vasepõhiste pindade mõju nii bakterite arvukusele kui nende pinnakooslustele. TiO₂- hõbeda- ja SiQAC-põhistel pinnakatetel selget antimikroobset mõju päriselus ei tuvastatud. Kokkuvõttes näitab töö pindade antimikroobse aktiivsuse tugevat sõltuvust testitingimustest ning rõhutab vajadust mikroobivastast mõju hinnata päriskasutuse tingimustes.
