Teema: teadus

Eesti ülikoolide ühisprojekt Eesti doktorikool tähistab 13. mail Euroopa doktorantide päeva. Oma mõtteid jagab Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia nooremteadur Analiis Veeremaa.

Akadeemik ning Tartu Ülikooli genoomika, biopankade ja biotehnoloogia professor Andres Metspalu valiti Euroopa Komisjoni loodud komiteesse, mille ülesanne on leida uusi liikmeid Euroopa Teadusnõukogu (ERC) juhtorganisse – ERC teadusnõukogusse.

Vaimne tervis on teema, mis puudutab elu jooksul iga inimest. Kahjuks ei saa heaolu mõõta ühe näitaja või testiga. Selle mitmekihilise nähtuse mõistmiseks tuleb kokku panna palju erinevaid andmeid ning just seda Eesti teadlased ka hetkel teevad.

Stanfordi ülikooli teadlased avastasid bakterite immuunsüsteemi uurides mehhanismi, mis suudab toota DNA-d viisil, mida seni pole kirjeldatud. Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets selgitab selle eripära.

9. aprillil algas Marie Skłodowska-Curie meetmest rahastatava järeldoktoritoetuse taotlemise voor, mis kestab kuni 9. septembrini 2026. Aprillis ja mais toimuvad Eesti Teadusagentuuri (ETAG) infoseminarid aitavad taotlemisest huvitatuil projektitaotlust ette valmistada.

Muistsete inimeste DNA aitab mõista rahvaste kujunemist, kuid meeste isaliini määramine takerdub sageli nappide ja lagunenud andmete taha. Seda eriti väiksema proovi puhul, millelt ei leidu andmeanalüüsiks vajalikus koguses materjali. Tartu teadlased uurisid uut lähenemist, mis leiaks täpse tulemuse ka väga väikese DNA hulga põhjal.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadlased avastasid mehhanismi, mis aitab rakkudel säilitada oma pärilikkusainet olukorras, kus tavapärane kaitsesüsteem ei tööta. Uuring näitab, et seni kõrvaliseks peetud valk Yaf9 muutub kriitiliseks just siis, kui raku kromatiin – DNA ja valkude kooslus – on häiritud.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu korraldab juba teist korda üht Eesti ajaloo suurimat vaimsele tervisele ja seda mõjutavatele teguritele keskenduvat uuringut.